hingus`ingu|sKuuVaisporeP(-ńg-Lai), `(h)ingüss, -ńg-sporV, `inktu|sHi(`h-Phl), `engu|sVNgJõhVai, -ssTrvHls, `eńgu|ssTrvPuhKrl, `engü|ssKrkHar/-ńg-/, g -se; `eńguss-Kam; hingu|ss g -sõRõu; g `inguseHel; `eńktus g -õ, -üs g -e, `entusKhn 1.hingamine seeme [juua] on naa suur kut ta öhe `inktusega joob; Üks inktus joua teise alt εε (hingeldab pidevalt) Emm; ku `aige om, `engüss jääss vähepessKrk; `maalise [tulevad], ku maa `inguse kottal [magad] Hel 2.hingamis- või õhutamiskoht `hülge `hinktuse augud [jääs] Phl; suurõ allil põlõ nii paelu `entusi; Siis tuli vana suuraĺl `enktusõ `piäle `engämäKhn; `kinni kasunu jäŕv, siss mõnest paegast `eńgäss, siss üteldäss: `eńguss mulkKam 3.tuulevinu, -õhk kui on `vaikne, ja tuleb pisikene [tuul] `sinna `ulka, siis on tuule `ińgusLai; tuulõ `hińgüst um veidü ei ajaʔ aganat `välläVas 4.puhkus, rahu sie läks `engusele vähäst ajast; oda omale vähä `aiga `enguse `aigaVNg; nii kava ma ole sii `inguselMuh; koeril `engust ei ole, inimese käiva `raavi `mü̬ü̬däTrv; `ankõʔ aholõ `hingüst: `pankõ `katla ala tuli Lut; hingusele minemafig 1. surema kaik on `ingusele mend, on ärä `surredKuu; Läks varakuld ingusele (suri enneaegu) Emm; Inimene oo vana - - akkab `varsti `ingusel minemaHan | lät́s joʔ igäveste `hingustõRõu; 2. tegutsemast, olemast lakkama Pailud talu kohjad oo `ingusel läin; Mõisad läksid kõik `inguselHanVrdhingüsevahe 5.söögivahe timä `tahtsõ üte `hingüsega taad rüä `olgõ ärä kündäʔ; kolʔ `hińgüst oĺl õks pikä pääväga tetäʔ. sügüse sai kat́s `hingüst enneda vällän hobõsõga tetäʔ; kellä `kümne `aigu nakati `lõunõ `hińgüst tegemäHar