[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

himu imu R Muh L(e- Rid) K I M T, h- Kuu hv Vas; imo LNg Tõs Juu Kod KJn VId/h-/; immu Sa hv Muh, Hi(h- Phl) LäLõ Mih Hää Kõp Hls Võn Rõn(`i-) San Krl, h- VLä Rõu; immo Käi LNg Vig Vas/h-/; emmu, em(m)o Mar
1. kange tahtmine, (tugev) soov, isu (saada või teha) minu `rääkimised on keik `räägitud ja imu `ilmast `otsas Hlj; himu tege `menna VNg; mul ei old imugi veel mehele `menna Vai; immu pärast sööks küll veel, aga köht täis Jäm; Nii `kange naeru immu tuli `peale Pöi; [poisid] Möni taub teist kohe immuga Rei; tääl oo `kange piibo iso ~ immo Vig; mina olin koa imus ruki keevavee leba järele Mih; akkas suure õhenaga karduld `koorima, aga varsi läks immu ära Vän; kohe `vuata imu pärast (mõnuga), kui kellelgi on pikad `juuksed HJn; mis selle (viina) imule võid teha JJn; nied said imu `otsa, akkasid jälle teesed [kiikuma] Kad; nüid on ta imu tasa [jooksust] Trm; tämä sadab õma imo ärä, mitu nädäläd (ilmast) Kod; lapsed `tahtsid imuga [kasukannikat] Pil; aga ikke imu käind `piäle, et ei tiä mis selle (taldriku) si̬i̬s on KJn; miu imu om joba täüs [jutuajamisest] Krk; mõnel (rasedal) tulna mõne söögi pääle imu, mõnel tulna imu varastada; [kana] piap perstpidi `küĺmä vette `kastma, siss lähäb `audmise imu ärä Nõo; Mul ei olõ˽ta liha `perrä nii himmu Urv; taa aja ennedä ummi himmõ takan; kat́s nu̬u̬rt mi̬i̬st tuĺl ti̬i̬d `mü̬ü̬dä `väega himmuga (hoogsalt) Har; `väikesel [tüdrukul] latsõ himo Plv; sul om timmä `väega himo (himu suitsetada); himo puu, `hamba vaǵa = piip Se
2. sugukihu, himurus Sie va ull `naine `mutku `kanges `miesteimus alati IisR; immu naakut keiks poisi `järge Mus; eks tüdruku imu tieb poisi nii terasest; `ükstas kõik kellega oma imu `aada suavad Kad; mis imu sul näiss mehiss one Kod; kubeme imu Ksi; temä imu käi selle tüdruku `järgi Hel; seräst (meest) üttegi ei ole ollu, kes ta imu oless `jõudnu vaegistada; imu viab i̬i̬st, `tahtmine `tõukab takast, rõ̭õ̭m kisub `rõiva `kaala, arm aab aru laḱka Nõo; tu̬u̬l t́sural om tu `tüt́rigu pääle `väega himo Se

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur