[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

hiired pl iir|ed Hi Aud Tor Saa Kei Ran, -e M T(h- Võn), (h)iireʔ V; sg hiiŕ hv Se kaelanäärmed; näärmepaistetus; tiirud (hobusel) Kui obune täis puhudab, siis on taal iired Rei; Obusel oli vahel iired. Iired tapavad obuse ää koa kui ruttu abi ei soa Kei; sial om iire lõvva alt üles aanu Hls; lehmal om iire kuppe kottal; iire kooleteve sia är ka. `iiri pidsidets, lepä pulga pannass `ristamisi ja õõruts. ku iire kuumass lääve jäi ärä [haigus] Krk; mõnele obesele es `võigi `puhtit `kaaru `anda, tuĺliva iired Ran; ma lät́si tõi tu̬u̬ tuulõ luvva, `tu̬u̬ga `peśti hobõst sinnäʔ kon iireʔ ommaʔ Urv; kubõtõ iireʔ eläjil ka om. inämb tulõ `iitümisest; hobõsõl hiideti hiireʔ noʔ om vaia `sõita `õigõ tublistõ Har; hiireʔ ummaʔ tsial, kui kaal `haigõ - - kui hiireʔ oĺliʔ, hõõruti kablaga, mõni lõigaśs väidsega. külmäst õks tuĺliʔ nu hiireʔ; hobõsõl aja kubõtõ pääle ja `kaala kaʔ hiireʔ, aʔ lehmäl ummaʔ õnnõ kubõtõ hiireʔ Rõu; hobõsõl lööse hiireʔ kat́si pooli `kaala, tsusatõss oragaʔ; a munõkõra saa silmäst (kaetamisest) hiiŕ [loomale] Se Vrd hiirad, hiirid, iirud