higiigi g igiR(h-Kuu) SaMuhReiLKIMTKrlRõu/h-/, igeHi(h-Phl), ieKuu(h-) Lei, i̬i̬vanTLäV(h-; hii); kom `iegaMih 1. higinäärmete eritis, higi; higipisar Ei ole kui `aeva vade pühi higi, `ninda sidä `juokseb; higi vajub, `toine `tousebKuu; sugad on igisVNg; Nägo `liemendab igist; tegi tüöd nda‿t igi pull õli `persesLüg; Obose igi pane `viele ehk `õllele `ulka, võttab siest `lahti; Palav igi ajab üläsJõh; äkine `aigus [võeti] vas(s)aku kainu alt igi, `aisti igi, sai `terveksJäm; Eks nee suured kiviaiad ole keik rohkest igi-vaeva vettandKaa; `kange igi `laskis perst mahaMuh; hobune ösna topane higegaPhl; võttis päris igile koheRid; et külmäd igid akkavad juba `keima [surma eel] Mar; see (särk) lähäb `ooste `iega kollasessMih; minu igiga on need põllud kõik `kaetud ja kastetudRap; ma juo tükk `aega `päikese kääst ää ja nüid alles tuleb igi `otsaAmb; nii pala, silma augud on igi täisJJn; kõhna inimese igi ei aese nõnnaKod; kui palavik, `antasse pärnaõie teed, siis läheb igisseLai; pala nõnna, et igi otsa eesPlt; küll rühmib, nõnda et igi tilgubPst; obese igi andass joodikul `sissi - - sõss lää viin tal `irmsessKrk; `amme kaaluss om igiga ärä mädänu. igi sü̬ü̬b kõik äräRan; ame om igiga ku̬u̬n, `aiseb igist; ku sa `kangede `peĺgät, siss tulep kah igi `väĺläNõo; Kae˽sääne rutt oĺl et es olõ `aigu hiḱi ka `pühkiʔUrv; hikõ ju̬u̬śk suud `mü̬ü̬dä mahaʔ nigu `herneteŕriHar; ku hain um maahn ja, vihm tulõkil, siss võtat nii et higi `lindassRõu; pu̬u̬ĺpühä `pańti `hammõ `korsna `taadõ vai müürü pääle `lämmähe et ta nigu hi̬i̬st vallalõ tuĺlPlv; tal tuĺl haĺl pääle, lännüʔ hikkõRäp; `väega suurõ hi̬i̬-vaiva śeeh om täSeVrdihe, higu1 2. (lamba) villarasv nüid o `lammad `paksu igi sui läbi täisRid; saastane vill oo pesemata vill, kus `lamma igi sees ja `virtsaAudVrdige3 3. (aknaklaasile, kirvele jne kogunenud) aur, niiskus ku `ammas jo vähe akka `uimendama [pannakse] raua igi `pääle (kirve kohal hoitakse niiskuse kogumiseks põlevat peergu) VNg; kui `külmast pudelid tuba `tuua, siis lähvad igiga koguKhk; `aknad `joosvad igi (tuleb vihma) Mar; `veise röögatis. [kui] peerunua igi `piale `panna, kadus ää kuaTõs; kui külm kerves `tuatse äkki `su̬u̬ja `tarre, siis lü̬ü̬b üks igi kõrd `piäle. sedä tarvitatse rohoss `tõura rüägätuse ehk ohatuse `vassaKod; ku `lämmi om, siss kivi aab igi `väĺlä; kirvess paestetass tuliveeren kuumass, siss tuleb igi `väĺlä, `kirve igi om sammasspoole rohiNõo; akan om igigaKam; [pudel] tu̬u̬ külmäst `tarrõ, sis `tõmbass kõ̭õ̭ hikkõSeVrdige3, ihe 4. ihe, ihumispuru – SaMuhVigKseTõsAudTrvSekövasi igiJäm; vahaluisk `tehti käia igist - - ning mee vahast - - igi `saadi mollistKhk; käia `peale tuleb igiMuh; kõbasi märg ja sis kulub, see o kõbasi igiVig; kõbasil oo koa kueva ajaga igi kord pealAud; taho higiSe 5. nõgi; (piibu-, korstna)pigi kui igi `koŕjus, `rait́sime sirbi õtsaga `siibri suane `puhtass. [kui vaheldumisi] soe ja külm, ravva küĺjess juakseb, one igi; `korsna igi one muss tökati `taoline, juakseb `alla talvel külmägä. suvel mette ei tule igiKod; Põleti pabert `valge taldriku pääl ja tõmmati sedä `musta igi säält `pääle [sammaspoolele] Vil; piibu igi, si̬i̬ om paks, mis piibu sehen omKrk; peibu igiLei