hibalikibali|kHar, g -kuVõnKrl(ibä-); hibali|kRäp, g -guVasSe 1. midagi viletsat või õhukest a. = hibal ibaliku `ümbre, `kindrekese `paljaVõn; tel ei olki äid `rõivid üt́s ibälik aet inne `säĺgäKrl; sul um tä kui hibalik sälähVas; `rõiva hibalikRäpVrdhibarik, hibõlikb. vilets viljakõrs Alaveereh kasuss ka mõni hibalik – vesi võtt arʔ [vilja] Vas 2. maalapp tah üt́s hibalik jäi vil `küńdäʔSe