heltelt g eldaSaMuhPhl/h-/ RidMar; pl eldadHan, -ädLNg 1.hrl pl(kuke, kana) lokuti, lott – SaMuhLNgRidMarkukel on eldad. kanal on pisised eldad ka kurgu allKhk; kuke eldad o punased, rippuvad ühna maeni, kui ta teri nokib; kuke elt ja ari verisedMuh; kukel eldad seal koono allMarVrdildad 2. riietuse osa a.plkirikuõpetaja valge kaelasideme otsad, lõkad – PöiMuhMarluteruse õpetajal oo `valged eldad kurgu allMuhb. lehv(i ots) lindi paelale `tehti eldad; [juukselindi] teene elt jähi `teiseleMuhc. reväär eks riietel ole koa eldad, ega elma `elteta `tehta; palito eldad; `kargas tä `elta `kinni ja `tõmmas `lahti kohejoonega sabaniMar 3. helves, ebe; lible, leheke; (rukki) tolmukas; kest, tupp kase eldad (tohu pealiskihi lahtised ribad), mis tükkis öhune; kurdi seemestel eldad taga; `pähke sika eldad; roo eldadKhk; `lehmadele es tohi pühusid anda, odra eldad (ohted) akkasid `loomadele keeliku `kinniMus; Ma `pühkisi `eltu, mis kibuspuu `öitsest olid maha `langend; kaera `üiges oo `eltade sehesKaa; Omiku rugi `öitses, pead olid `eltas ja pöld `tolmas; Kuke eldad mis rugis kasuvad, punased eldad noagu kukelPöi; mõega rohud - - pitkad varred ja eldad `otsasMuh; lome heltPhlVrdelles 4. (millegi suurema külge kuuluv väike osa) kaks `oime oo aŋŋεral. pea `juures oo koa kaks pisikest `elta; `kirve elt (keel, nipp); [hundioda] Elt (tiib) Muh; `Lõika naha küĺlest need eldad (jala, pea või saba tükid) ääHanVrdõlt