*helisama, helisemaelisemaRsporeP(h-Phl), -eKrkSanKrl(h-), -äKuu(h-) JuuKodKJnNõo, -mmäVaiPlv/h-/; elise-KamUrvSe/h-/; elis|amaTrv; helisäm(m)äUrvHarRõuVas; ipf (ta) jeližiLei 1. helinat andma; vastu kajama, kõlama [vikatit ostes] `Lüödi sidä terävä `otsa `vastu `permandu ja ku siis hüäst helis, pidi olema hüä vigasti; odad vanal kuul lehtpuud maha, on ilusad kalejad ja `kalsked nie puud `ninda et elisevädKuu; eliseja oli sie (võrgukäbi) kes `ästi kududes elisesHlj; Kere ele, et eliseb (väga tühi) IisR; `kello elisoVai; Mets `otse `paukus ja elises `vasta [kirvehoobist] Kaa; üsna kuumad `lusted, et helises kottesPhl; kuĺlused elisesid ja kõlisesidTor; üks ää kell eliseb `rohkem ku kaks `alba; Eliseb ja kõliseb, tuleb `sisse ku saks, läheb `väĺla ku sańt = pühad, pidu Hää; õpetaja pajatas kirikus et kõik kohad elisesidKad; karjatsed lasevad lelu mets, n‿et mets elisebSim; kisendäb nõnnagu eliseb; `muslane paab `juuksed `eĺmi täis nagu eliseb; kui õli tolo ja kasse, ei nähnud muad egä `ilma. kuulid et, kell elisi [looma kaelas]; [herned] kõvad nõnnago kivikod, eliseväd `amba allKod; kellä ja kurine elisess ja kõlisess. sõidiv `mü̬ü̬dä ku elisi ja kõlisiKrk; temä laagerd ja larmits niida et, külä elisi käenNõo; ilm lätt `tõiste – väegä kõik elisepKam; riṕs nigu elisess [suppi] Urv; mõts elisess `vasta ku `uikatKrl; ku mul nii suuŕ hädä olnuʔ, ma uiatanu nigu külä helisnüʔVas; mõts jeližiLeiVrdhelämä 2. heledalt häälitsema, nutma, naerma jne `Lapsed helisevad (naeravad) kohe `ninda, et ottavad tuva `selga; Kas said `jälle emäld `peksä, et `ninda ott helisemäKuu; Küll sie `naine elises (riidles), mies ei öeld midagi `vastaHlj; ärä `puudu sie akka elisema kohe. sie one `niisukene virina inimeneVNg; `oata kuidas `paergust te elisete (räägite selgelt) Muh; mis sa seal elised (laulu kõõrutad) Kse; laps eliseb (nutab) KJnVrdälisema 3. kumisema, undama; sumisema `kõrvad eliseväd. kuda tämä lüöb vahest `neske kumin vai kelinLüg; Ei tia, kas peretab, mesilased nii elisevadIisR; kui kõrvad elisevad, siis sõbrad `peavad `ingamist `tahtmaMuh; `körvade sees elisebRei; kõrv akas `piĺli `aama. parem kõrv nõnnagu elisebKod; kõrva kõ̭iḱ helisese ~ `undasõʔSe 4.fig(juttude levimisest ja rääkimisest) Kui `sellele kedagi `ingad, siis eliseb [jutt] `varsti kui kell `müöda külaIisR; üks va tüli jutt kõliseb eliseb sii möödä küläMar; [ta] eliseb nüid tühjä jutu käen, et ilm seĺjän; si̬i̬ `pu̬u̬mise surm eliseb mitu `valda läbiKod; siss tulõ jutt üless, siss helisäss kõ̭iḱ küläHar 5. helendama, hiilgama Küll Sauna Liisa oli noorest piast `naater, mis elises ühnaHan; ake eliseb pääva käe; laas eliseb moasTõs; silmäd eliseväd tal peäsJuu; koedu täht säräb, aga kaśsi silmäd elisevädKJn