[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

heitimä `eitimä Kod, -e Hel; `eitümä Võn, -e Hls Krk Krl(-mme); nud-kesks `eitünü San; `(h)eitüm(m)ä V(-tö- Räp), pr (ta) `eitüss Kan Krl, `h- Urv Se, eidüss Urv, h- Kan Rõu Plv Se; `hiitüm(m)ä Har(`ii-) VId, `(h)iitüme Krl, pr (ta) `hiitüss Rõu Se Lut, iidüss Krl Har, h- Har Rõu Se

1. ehmuma, heituma `eitind `piimä ańnid lapsele, laps kua `eitib; laps ärä `eitinud, ku magama jäeb siis `kargab alate; ku [laps] vi̬i̬l `eitis siis võtt emä lapse käed `pihko ja jalad, `sorkas `külmä vette, siis `eitis tagasi [ja laps sai terveks] Kod; mea `eitüsi, et värin lät́s üle ihu; `valge verege ni̬i̬ ütelts iki `keŕge olevet `eitüme; ku [rase] `kuuge `eitüss, siss ei saa änäp tagasi (lapsele jääb tulekahjumärk) Krk; imä, ärä äräʔ `eitügü, suur tulõkah́o om Võn; ja ma˽tu̬u̬d `heitümist oĺli vi̬i̬l `haigõnõ; kae˽määne taa `heitüijä ~ `heitüjä om Urv; ku lat́s `hiitü vai peläśs, siss `ańti latsõlõ püssäruhe ja `sautõdi püssäruhe pääl; nimäʔ ollõv `hiitünü. ma `ütli: `kuskõ läbi luua kandsu, siss saat `tervess Har; kuʔ kiä kuud `hiitüss kuʔ rasõhõnõ um, sis saa latsõl kuutäh́t Rõu; meil oĺli iks `väega hüä˽hobõsõʔ, `hiitüjä ja `peĺgäjäʔ Vas; Ko˽kuuĺja midä ar˽heidüss, siss om `veiga vi̬i̬l vaivosseh; nii `heitü arʔ, ku `süägi naass seeh värisemmä Se Vrd heituma

2. pleekima Ku väŕm oĺl halvastõ rõivalõ pääle võtnu ja mõista as üteldä mis näolinõ õigõhe oĺl, sis ülti, õt om hiitünüʔ karva Se

3. (vähe) aimama, (äkki) arvama ma õs tiiäʔ tuud `hiitüdäkiʔ; ma nikuʔ `hiitü tiḿmä nägevät, a tiiä˽ka‿iʔ kas oĺl timä Se

4. tõbi `eitüss munu (hakkab külge) Lei