[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

heiku heiko, `h- Se; eiku Käi

1. edev, kerglane (inimene); napakas Ah see vehe eiku, ega ta pole päris klaar, ta na eiku Käi; timäl oĺli śäändse heiko sõnaʔ; kagoss om `heiko - - joositõllõss, kõ̭nõlõss kõvastõ. taad `heikot võtt no kiä naasest Se Vrd heigu, heik2
2. argSe Vrd heikonõ

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur