[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

haugutama augu|tama eP(ougodama Emm, hauguteme Phl, aogu- KJn, ougu- Han, aagu- Kos Kod Äks) M(-teme, aagu- Hel) Puh Nõo/aogu-, aagu-/ TMr San/-tõme/, (h)augu|tam(m)a V(-tõmõ Krl); `augutam(m)a R(h- Kuu) etteheiteid tegema, meelde tuletama, noomima; tõrelema, pahandama; kiruma, sõimama; osatama; pilkama, narritama Igäüks `haugutab, kel suu `poigite nenä all Kuu; kui vana inimene `rääki ja `toine `kerda sanad üle, siis `üölla: ärä `auguda VNg; Ma liha auguta ta just läbi Pöi; ougodas mool pεε täis Emm; augutasin tää kere täis Vig; küll ta `sõimas ja augutas JMd; laps vastaline, akkab kõige aśjaga `vasta, augutab ema sõnu taga ja VMr; tõese `uassa `aśja vi̬i̬l aagutab, kõneleb Kod; mis sa must taga augutad Pil; õpetamine om `ümmer kõne ku tõist järgi augutetse Pst; latse ei tohi üit́stõist aagute ega nokki Hel; om `endäst `kortin, ei tule `kiägi su aagutama, elä kudass sa tahad Nõo; mõnikõrd vi̬i̬l augutasõ ja `naardvaʔ vannu inemisi `kõnnõ üle Krl Vrd ajuma2, augeldama, hauguldama, haugutlema, haukuma