[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

haugatama auga|tama eP(`auga- KJn aoga- Kos aaga- Kod) Trv Krk, -tamma Har Rõu Lut, -tõm(m)e, -tõmõ San Krl, aoga- TLä(aaga- Nõo); `haugatama Kuu

1. kord v paar haukuma Küll see koer augatab, kelle `pihta końt kopsatab Han; õlima tule all. õlesi kuul tullud, `koergi ei õlesi aagatanud Kod; peni unest aogatab, näeb und, siss aagatab Nõo; tulõ is kedägiʔ tu̬u̬ pini niisamadõ haugati Har Vrd haugahhama, haugahtama, haugahuma, augastama, vaugatama
2. (korra) järsult ütlema, nähvama, kõhvama ta augatab kohe nagu kuer mu `piale, `ütleb niisuuse näuh sõna VJg; es `ütle midägi, augat́ paĺt `vastu Trv; tu̬u̬ tütäŕ iks telle haugatass mõ̭nikõrd. ku midä um õ̭nnõ, sõ̭ss haugatass jälʔ et, misa teiʔ minnu siiäʔ `ilma Rõu
Vrd haugutlema, haukuma

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur