[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

haug aug g augi SaLä Krj Käi Phl/h-/ Lä(pl õugid Rid) PJg Vän KPõ(aogi Kos) hajusalt I, uus Trv, Ote San, `augi hajusalt R, Kul Vig HaLo Hag Tür Pee Trm, avi hajusalt Hi/h- Phl/, Tõs Aud VJg I Kam, aavi Sa(oavi Pöi) Muh Phl/h-/ Var Tõs Khn Aud, aui Jäm Jür HJn JõeK Kad VJg, `au(v)i hajusalt R/h-/, avvi Ran TMr, `avvi Lüg Vai/n `augi/, aue hrv Mar Tor Kam, avve Hel T(`avve; avvõ Nõo Võn San); (h)auǵ g (h)avvõ V, (h)au(v)õ San VLä Rõu; n, g `augi Vai Kul Ris HMd Kul(n `augis) Ris(n `augis) HMd Pee, avi hajusalt Hi/h- Phl/ Rid(abi) Pä(abi) I Äks Plt M KodT, aavi Khk Var Tõs Aud Lai; oug g ougi Jäm Ans Emm Kse Var(oovi), ou(v)i Jäm Ans Rei, ovi Emm(n ovi) Rei; öug, pl öuvid Rid haug, purikas (Esox lucius) `Augi pää ja ane pää, sia pää ja `siia pää on ühe `väärilised; venub `jüskü `hau˛i suolvesi (pikaldasest inimesest) Kuu; nönda kut ouvid pitkad Jäm; mis uńt `metsas, see aug meres Mus; suurel augil on tuim liha, nii kui lepapuud näsi Krj; Sügise noore jää eal `tehti nuia `püüdu, pekseti `augi Pöi; aug oo ju mere uńt Muh; avi palak ~ söba (haugi põis) Käi; Antsu ei arvata meheks ega augi arvata kalaks, luts leivakõrvane Mär; aavi `ambad, nendega `vuatatse `ambavalu `vasta ja rõima `vasta` Var; abi ~ aug (suur haug) ~ purikas Vän; `augid tulevad kebadi maa vie `sisse `mängima Ris; aug se on se kala uńt Kad; neid avisid keedeti ja küpsetati, kuivatati pääva kääs, `tehti silgust, `pańdi `soola Lai; Nüüd om tühi kui kudenu haug Trv; avi pää sehen om ninda paĺlu `raami ku lesenaise aidan: `kühvle, ja `laṕme ja mõla ja Krk; purik ~ aug Ran; `väikse aue poja Kam; Aug ei arvata kalasse, mind ei arvata mehesse Ote; Paremb haug hannan kui haugas pään Rõu; `haugi `raoti `väśträga Räp; haug käüse jurlakidõgaʔ; havvõ pirlak (isahaug); havvõ imä om maŕaga hauǵ; iäalodsõ hauǵ tu̬u̬ kudõnõss `varra; kunnu hauǵ, kes maŕa ar `lasknuʔ; nii kõhõn kui kunnu hauǵ (tüdrukust); havvõmaŕa pudõr (havimarjast piimaga keedetud paks puder) Se; havvõ ki̬i̬ĺ, kõldu mi̬i̬ĺ (võlusõnad muinasjutus); nii paĺlo ku käldul ki̬i̬lt, nii paĺlo kavvõl mi̬i̬lt Lut; kuiv haug soolatud ja kuivatatud haug `auge sai na paelu, `kuiva `auge ja `särge oli küll Kir; `pańdi `värskelt kõhe lakka rippuma. `maarjabäval `süedi `kuiva `augi Iis; kuiva havvõʔ Se Vrd haugi|kala, havi|kala, havi|purikas, Vt haavine, havi-