[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

hatt2 att g ata Kuu(h- van) I hajusalt KLõ eL(h- V); at́t g at́i San, ati Krk; n ata Pst, at́a Aud San

1. emane (koer) at́a oo ikke emase koera nimi Aud; ka si̬i̬ om esane või ata Pst; ega pini `pistä ei saaʔ ku hatt `handa ei nõstaʔ Urv; essäne pini oĺl pini ja immäne pini oĺl hatt Har; pini hatt Rõu; hatt aelõss pinel; kui piniʔ `ümbre hata kääväʔ (viinamaiastest meestest); hatt pini; üt́s hattkut́sik, kolm pinikut́sikõt Se; hatt hauk, `hambaʔ tsilgusõʔ = kolgitsagaʔ linnu kolgõtass Lut
2. liiderlik naine, hoor; armuke; lapsega tüdruk o ni̬i̬d (tüdrukud) ühed atad küll Kod; tu̬u̬ vana att, elu aig `litsi löönu Ran; vanast iks üteldi latsega `tüt́rige atass. tu `tüt́rik om jälle atass lännu Kam; Vana iǵävene `tütrugu hatt, eǵä `ü̬ü̬se `tõmbas `poissõga Urv; um säänä nastõraass ka kiä hata ammatit pidä Rõu; vana hata sai `hindälle, taa mõ̭ni nainõ Plv; hatt um aunimi, lit́s um liignimi, a huur um uma nimi Vas; Hata häbü, pini igä (lapsega tüdrukust) Räp; hata suku naane (kergelt ja valudeta sünnitav naine) Se || sõimKuu I eL vana hutt, vana hatt, mine koo, keri sesist `langa, ärä tule `riidlema van Kuu; oh sa vana att küll Ksi; kuradi att Pst; att pia lõvvaʔ, üteldess, nii ku pahanu oldass. `tütrekku üteldess iks atass San
Vrd hata|rõibe, hata|tükk, hatik, hutt
3. pealtükkiv inimene; keelekandja tõõsõl olõ õiʔ häṕü, kõõ tsuśk umma ninna õgalõ poolõ, tuu om `nilbõ hatt; ka koh om `valgõ hatt, katõ `vaihhõl käüse, ütele keelega ja tõõsõlõ Se || lobisev, kiitlev, lubadusi andev mees taa ei olõ miiś, ta om mihe hatt. lupa külh, aga ta ei täüdäʔ Har; a mi̬i̬śs om hatt – mis timä `krõ̭lle aase, kõ̭õ tõist tsusk. tä väega sääne `petjä ja `kitjä sääne om Se

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur