[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

harv arv g arva eP Kam Ote San V(h-); arb g arva Ans Khk hajusalt L(g arba), HaLä(aŕb Rap); aru g arva Kaa Pöi Muh Hi(n -o) hajusalt L(g aruda Var), HaLä Ann Lai VlPõ M T Lei(n arru); arv R(`arva; h- Kuu), g `arva

1. harv, hõre, mittetihe; õhuke, läbipaistev; kore; suurte vahedega; lõhenenud, pragunenud, kulunud Arv `nindagu `seula pohi Kuu; arv maa, `kardab `külma, kevädesed üö `külmad, `kergitab üles Lüg; `Arvad `juuksed; Pala kukkub suust maha, suu on `arvast `kuivand ägädaga piltl Jõh; pudeli `prunti on `liiga `arva: `lasko `enge läbi Vai; arvad kirjad (suured tähed, suur kiri) ollid aavetsis ülal Muh; arva `süiga puu Käi; arb küńd Mar; uks arvaks kuind, ei pea tuult Mär; arv kamm, arva `piide vahega Tõs; arv kangas Aud; `lestasi `püitaks arva vörgudega, arvad silmad Ris; ahi on `urpseks põlend, augud sees ja nihuke arv on juba Juu; määr on arvama karvaga JõeK; arv mets, puu siin, teine sial Amb; `enne tuulati arva sarjaga, siis tihi sarjaga Sim; arvad `ammad KJn; kaldsa põlve om arva joba, akkave katik mineme; `engverel om - - arvebe laia jämme lehe kundsu Krk; aru rõõvass, õreda sua sehen `koetu Nõo; kesev ja rügä, külvets arvemb, nee aava `poiga Ote; üt́s om kammil harv ots ja˽tõnõ paks ots Har; arvaʔ un laia ḱüĺgluiõga ĺemmaʔ `omma ääʔ Lei || halb, nõrk (mälust) Pää arv `nindagu kabusta pää; Pää arv, jalg `kerge (rumal pea, jookseb palju) Kuu; `arva pää ei pia `mieles VNg; mälo on käänd `arvast, inimest tian, nime ei tule `miele Vai; vanadoses akkab pea arvaks menema, keik kaduvad ära Rei; pia on arv nagu sõela põhi, ei pia `kińni Ann
2. harva esinev, haruldane; üksik; mõni, väheneVNg Lüg IisR eP M T `arva `kõrda käis meil Lüg; Sui on varesed arvad, üks kaks `lenvad koos Pöi; ne on aro pεεvad, mis mena sεεl käi Emm; Nee na arvad sönad, aga sedasi räägidi Rei; metsä einäma, mõnel kohes oo arb kask ja paio põesas Mar; aru inimest kes tegid [kuhja], iga üks ei teind PJg; tänabu ei tule `õuni, arv üksikud on pial Ris; meil mõni aru kord `tehti `kaĺja Lai; mõni arv piisk `tuĺli KJn; aru `võõra Krk; tu kalal `käimine `olli väega arv Ran; to‿m üits aru aig, ku temä‿i ole `joonu; prilla `suurest ei sata, mõni aru udsukõnõ tulep Nõo Vrd arvetu
3. adv harva vana udar kaos ära, ta (tall) nii arv imes Ris
Vrd arukene2, haruline2, arune3, harva, harvak, harvavõitu, arvik1, arvlane

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur