[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

hark1 aŕk g argi (aŕgi) Sa L K I M T Krl Har Lei; haŕk g haŕgi (hargi) V; ark g argi Hi(h- Phl) hajusalt L Ha, `argi R(h- Kuu g `argu, n `arki VNg Vai, `arki, `arku IisR)

1. hark, kahe- (hv enama-)haruline ese või eseme haruline osa a. `kanga ark ~ piirits, argi `ümbär `kierasid jämeda kue Lüg; riha aŕk (rehavarre hargnev ots); niie aŕk on ju ka kui [aas] `niisi tehasse. argid teine `teisses `otsas Khk; juustel argit `otsas (lõhenenud) Pha; Pisike aŕk, pireke kummi `otsa `siutud (kada) Pöi; kolmearuline kopsu ark `tehti, siis kops kees argi all; kand `aetse argi (saapasulase) vahele, tõmmatse soabas jalast Muh; [kahvelpurjel] päälmine [puu] kutsudi `kahvel, ark on `otsas, mast käib vahele, et `pöörda annab Emm; aŋŋo aro taga on `pöigla ang ehk ark Käi; `purju puõmi aŕk Khn; unna nöör on `ümmer argi Vän; Ark all, paun pääl, pauna pääl riśt, riśti pääl nupp, nupu pääl mets, `metsas `põrsad = inimene Hää; paĺgi kokku`jätkamene: öhel paĺgil on aŕk, teesel on keel, keel pannakse argi `sisse Nis; aŕksahk - - temal on nagu aŕk, kahe aaraline Amb; poiss seesab nago aŕk juures ja vahib aga peal Trm; aŕgid on, kos piäl kivi (käsikivi) Kod; kombad olid puust, puul aŕk küljes Lai; si̬i̬ kurt `juśku aŕk jala laiali all Krk; [kolgitsa] kaase ots ta om sääl alumitse küĺlen `kinni, argi vahel ja pulk läbi Ote; nigu haŕk jäi saisma Se || subst hargitaoline vammusel olid kurrud ja aŕk (vastandvolt) oli taga Mus; Trumptuus pöilaharkis (hea seis kaardimängus) Kaa; Koonu ark, terav argiline koonu ots Pha; Rind puha paljas, nisa aŕk köik `väljas Pöi; ja sis `piske nipp sis `jääti ikka otsa ette `juustest, nehuke `piske aŕk Muh; [soki laba kudumisel] tehti `aŕki ka viel - - `võeti kokku - - läks sedavisi aŕgi muodi siit kokku KuuK; Hargi täüs, peo täüs Vas b. harkader `kapstit mullassiva kätega ja argiga kah, kel paĺlu `olli Ran; Iḱäv oĺl külh taa aŕgiga˽`kündmine Urv; Haŕgiga˽künnete maa ja aet́e ka vilä seeme `sisse Räp || `itskma vedamise aŕk Ote c. puuvankri vahepuu osa || esimest teljepakku ja vahepuud ühendav seadeldis vankri keeramise hõlbustamiseks lantpu on `vankri all, `argist lähäb läbi Jõh; laiste köib rataste argi `sisse Muh; esimese assi sies puust aŕk, ots `löhki; keeletes lääb tagumise aśsi siest läbi argi `sisse, pulk argi ja keeletese õtsast läbi Ris || tagumisest teljepakust läbi käiv kaheharuline puu, mis koos esimese teljepaku külge kinnituva pulgaga moodustab nn seasuu argi otsad keivad tagumisest rõukpakust läbi; argist on ea rattud `tõsta Pöi; aŕk käib sia `suue, käib tagumese teĺlest läbi Saa; tagumisel teĺlel om aŕk ja argi puu [ots] lääb sia suu vahele Hls; kandaŕk olli üte otsaga edimeste rataste laka küĺlen, aŕk olli tagumiste rataste küĺlen, aŕk olli tagumiste rataste küĺlen Ote || pl vankri vahepuu toed, ristpuudLüg Ha Trm Vrd hargiline, hark|puu d. voki osa || lüht oki aŕk Khk; Argi ammaste tagant joosis löng pooli pääle Pha; kedero argid Käi; langaratta haŕgil omma˽`hamba vällä˽kulõhunu; voḱi haŕk ja haŕgi raud, kohe pu̬u̬ĺ `sisse pandass Har || koonlahoidja ark - - `sinne sai `kuonal tehä linudest VNg; taku toŕt o argi `otses, aŕk o käsivarre sehes Muh e. veski osa || = hargiraud `värkli aŕk keib kuli `kaelas Ans; piĺlpakk, kus `keske aŕk sehes jooseb Var || püili aŕk, tene reis tese argi ots KJn g. harimalk katusse argid. kolmõ jala `pääle `panti üits aŕk - - pulgaga kokku `pantu, siss tuul es lahu katust Ran
2. kahe- või mitmeharuline tööriist millegi tõstmiseks või liigutamiseks a. hang, vigel (peam vanaaegne kaheharuline puuhang või sõnnikuhang) sitta `argid. `enne õlid `puused `argid, nüüd on `raudased Lüg; `argiga `aeta `vilja kokku, `arki on kahe `aaraga Vai; aŕk oo sõnniku `tõstmese jaus, ang o eena `tõstmese jaus Var; kellel pöial pial, sie oli ang, `pöidlata aŕk JJn; sari `pańdo ülesse ja siis oli üks neĺlaaraline aŕk, sellega sai [vili] `sisse loobitud; [sõnnikut] `laśti kätega `laatada - - päräst oli argi `laotus Pee; eena `angumise jauks olid viel puu argid VMr; rehe `aśtmise ~ `topmise aŕk; `topmise aŕk õli `ruaske pitkem ku kaevepuu Kod; laisa inimese `kohta `ööldi, et seda argiga lükka, konksuga `tõmba Lai; sita `laotuse aŕk Trv; kate aralise olli kiḱk argi, kolmearaline olli vigel Krk; puu aŕk olli, üless `anja susass tõese argi aru otsa tõese vihu `sisse ja ańd üless [parsile] Puh; obese rokka `seeti argiga, kel `arki es ole, tu̬u̬ segäss `käega Nõo; Vanast vilä ja haańa `nõstmises oĺlivaʔ tettövä˽kolmõ harolise˽puu haŕgiʔ Räp b. kahvel `kahvli `arki ei õlegi `lauval Lüg; väist egä `arki‿ss panda vanast lavva‿bäl Hls || vahend lutsude püüdmiseks argiga `võtsid lutsu kinni, nagu aŋŋu arud ollid Muh c. kaheharuline konks; kõblas nüid enämb kumarusi ei kidsuta, nüid om aŕk, kellega kõblatadass Nõo; Sitakiskmise haŕk oĺl jäl˽säänä kõvõras kasunu˽katõharuga˽puu oss Rõu d. pootshaak tulõpatu haŕk. haŕgiga tougatass tuld kavvõmbahe Se e. harulise otsaga ritv (või selle raudots), millega tavlisel kalapüügil püünist jää all juhiti `argiks nimetatti, `miska `sestat lükkati Hlj; udja argia `aetse udja jää alt edasi Mus; irre `aamise ang. angul on ark õtsas, raudark akhearuline, selle argiga `aetasse irt edasi Trm; ravvast hargiʔ, vaŕs õks om puust Se f. ahjuhark || tule kohendamiseks argiga segatse `ahju Han; aod ei köö ära, sis vanaema segas aŕgiga. kahearalene ja mõni oli kolmearalene puu aŕk Plt; vanast `olli katearuline puust aŕk, üteldi tuliaŕk - - tollega `seeti tuld Nõo || toitude ahjupanemiseks ja väljavõtmiseks `pahnade pεεl olid ühekorda makid `ahjus keind, sisi argiga oli `pandud `sisse Khk; rõõsa aŕk olli, `võeti argige ahjust `vällä, korbi `võeti ka argige `vällä Hls; aŕk, `seante piḱk ku levä lapi Krk || rauast potihark pot́i aŕk - - Miili pani argiga ahaju ti̬i̬vett ja `kapsid Kod; hargiga pandass pata `ahju, ravvanõ õ̭ks katõharogaʔ Se
3. (haralise otsaga) tugipuu, tugijalg `kärbissed on `püsti ja `argid `pannasse `vasta et `ümber ei kukku; `Kangakeha `sõisas `arkidel (lõngakera toed, mille vahel keha ümber käib); `argid on kehä `pengi sies `püsti; `pinnimise ark, vikkasti lüsi on `arki pääl Lüg; panid `oumbu oksale argi ala Khk; Vajub vana puuaid `kiiva, siis pannakse aŕk ala Kaa; argid oo, kelle najal mesipuud `püsti seesavad Mär; pada `pańti koogu `otsa sedäsi, kaks `arki `lü̬ü̬di `püśti, puu `sinnä vahele ja [pada] `sinnä `pääle Kõp; aki aŕk (kolm püsti asetatud vihku, mis moodustavad rukkihaki südamiku) Krk; hargiʔ (kargud) Se Vrd hark|jalg a. hrl pl kuhjavarda toed `varras `püsti ja `argid `onvad all `külles, neli `arki Lüg; eenakuhja `vardale pannakse argid ette - - kuhi ei lähä siis tuliseks kui argid sees on Nis; kuhja lava sehen kuhja argi Krk || kuhja alla ristamisi pandavad puud mäda mua pial tehasse [kuhi] `arkidega, riśtargid. kahessa või mis neid pannass Ksi b. tuuliku sabapuu tugi tuuligu änd o argi pεεl, see ojab änna ülal Ans; Aŕk on `vehmri all, siis seisab [tuulik] `tuules ja äi raputa Pöi; `veske aŕk. üks puust aŕk `pandi ännä `alla Mar c. kaevupost `kaevo ark, `aaraline, vinn käib `aarade vahel Jõh; Roo ja aŕk olid kajul sii ikka tammest Pöi; aŕk mis moa sees on, jung mis argi `otses on Juu; mõtsast tuvvass araline pedäjäss, tu̬u̬ om tu kajo aŕk Nõo || änna aŕk (haraline puu kaevuvinna otsa all) Khk d. võrguhark || jalale toetuv haraline puu, millele kinnitati kootav või parandatav võrk kui `võrko akketa kuduma, siis kuduja `istu `argi savale VNg; `vergo kudumise `arki Vai; vörk on `arkis (kudumisel või parandamisel) Jäm; `viska vörk argi `kaela Mus; muti aŕk Tõs || võrgu haŕk [võrgusilmade] `koŕjamise haŕk (vahend võrgu alustamiseks ja sirgena hoidmiseks, kinnitatakse seina külge); hargi lipp ~ pulk (lapergune puupulk, millele korjatakse võrgu silmad) Se || haralised puud võrkude, köite, pesu jne kuivatamiseks pane keeved (köied) `arki Khk; `noota kuivatakse `arkide vöi puude peal Pha; nuoda argid, kõrendad, kos nuot peal `kuivab Trm e. abivahend nööri või paela tegemiseks, vöö kudumiseks `arku pial ka tegivad nied `nüörid IisR; keeve kogu`laskemise aŕk Khk; Kahearuline puu aŕk oli pingi sihes `püsti. Inimene `istus pingi pääl ja nööritses Pöi; Vööpaelu koeti. Argile pandi löimed ja hakati neid noppima noalaiusele esemele Rei; Väike ku kabla ark Trv; esä tegi argi pääl tsuvva `kaplu. argil oĺli otsan kaits arru - - pengil oĺl mulk sehen, `pańti sinnä `mulku Kam; paĺmikot `koeti haŕgi pääl; vü̬ü̬ - - `koeti haŕgi pääl Plv f. peeruhoidja, pilak piiru aŕk; piirg `pandi argi vahele Kär; Piirg põles müüri nukkis argi `otsas Pöi; oĺle katearuline ark, `sinna `pańti tu̬u̬ pird palama Võn g. paadipärasse kinnitatud haraline raud, millel tulusel käies põles tuli aŕk on peerupaku küljes; tuli põleb argide vahel, sis käiasse `toosel; argi peal on pada ja pada sees tuli Trm
4. haraline, okslik ese `juudil on suured ullud kirjad (kirjatähed) kut argid Jäm; `lammal aŕk (lambarangid) `kaelas Mar a. viljakärbis `õtrad on `arkide pääl, egä igäs kõhas ei õlegi redemi. kuus `arki `pannasse `püsti ja siis sasi `selgä Lüg; `aŕke pääl omma `erneʔ Krl; vanast is olõ˽käŕbikleid, siss `olli˽haŕgiʔ, haŕk om õks mõtsahn kasunuʔ, käŕbik om esi˽tett; Rõuks tet́ti õks mitu haŕgivahet Har Vrd argis, arkel2 b. pudrumändMuh Phl Kse Tõs Khn hark on männiladvast tehet Phl Vrd argip c. teat luu ussil või konnal, millele omistatakse maagilist jõudu Ussiark oleva arstimiseks. Maa-arstid ikki pannu ussi kusirautsika pesas. Kusirautsikad söönu liha ümmert ära, siis saanu argi kätte, see seuke arkluu Hää; emätse konna aŕk Krk
5. piltl jalg, reis; jalgevahe Ärä lähe `arki`päidi `jälle `vuodesse Kuu; `argist `saadik `märgä VNg; `Istub `argid pikkal Lüg; `arkide vahe Jõh; Saand säel küll `arkideni vies `sumpada IisR; pitka argiga mees; küll see oma argiga lumest läbi saab; Nee sukad ulatavad `umbast argi `risti Khk; Peab ikka tükkis vara arkide peele ajama - - pitk tee ees Kaa; Vesi ulatas `arki Pöi; [seisab] argid laiali Lai; Kõ̭ik kraavi - - umma vesist lummõ täüs - - sattat kattõhargini sisse Rõu; võt́te hanna `harke vahele Plv; harki pidama tiritamme kasvatamaHi poisid pidavad sedase `harke Phl Vrd haru1
6. ristitaoline kiri, muster punasekiri müt́s, punane `valged argid sihes Jäm; Kõige `lihtsam [kinda] kiri oli aŕk ja ane silm Pöi; särgi poogal `tehti teine aŕk, teine silm, nopiti seda viisi Muh || käejoon Ark tuleb pika peetri kohalt elu laua kõrvast Rak
7. (tähtkuju) Küünlabe hark Käi
8. adj haraline haŕgi sarvõʔ; `haŕgi `sarvige lihm Lut

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur