[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

hapu n, g apu eP(-o) M TLä, appu R, abu Jõe Kuu(h-) Khk; apu g `apna, p aput T(g -õ San) Lei; (h)apu, `(h)apna, `(h)apnõ, p `(h)apund, `(h)aput V; komp apem Kod Kõp, apep Krk

1. hapu; hapuks läinud, hapendatud habu piim; Abu `nindagu `äädigäs; `keideti abu `kapsta suppi. sie oli siis `pulma loppu toit Kuu; kisla apu [õun] väab suu `kiiva Jäm; [kase] mahl läheb abuks Khk; Nina peas kut apukuŕk (külmaga või joodikul) Pöi; nii `kange apu, et ühna peast köis läbi, kihvakas apu Muh; apo mańt Mar; ja õlle pudi keedeti õllest - - nisuleba tükid `sisse ja apuleba tükid ja Lih; tilgastand [piim], apu magu sees Vig; kibe apu nagu aanikas Kse; apumad marjad oo jõhvikad Tor; apu `kaĺla `joodi ja soolast `lesta `söödi Ris; Piim on natike apu`võitu, aga päris paksapu vi̬i̬l ei ole Hää; kui tainas on natuke apukaks läind, tehakse apukäkki Kei; leevad on vähe apud Juu; apu piim, sie apendeti ära puupüt́i sies - - mida apumb oli, seda paremb oli `süüa VMr; tuleb nagu apu ais ninasse Kad; leib one nagu apem Kod; `suisleppa ma tian, need on apid ja magusad õunad Lai; piim apu ku tuli ~ kisla Hls; midä apep, sedä parep Krk; mõtsiku `uibu küĺlen om abuda ubina Puh; `apna kurgi; si̬i̬ taar om nii apu et panep vai `kiŕgmä Nõo; nii apu nigu pihkar Kam; suu jäi nigu `apnass `maŕju süvven San; putr om `raassõ `hapnõ `mauline; mõruva˽`hapnõʔ Har; `kiisla oĺl ilosahe hapu Vas; kui kohetuś om hapu, sõ̭ss vaja [leib] ärʔ `kastaʔ Räp || käärinud, riknenud supp oo apuks läind Khk; Tuba oli nii suurt santi apu kala `aisu täis Pöi; kalad lähevad vahel koa apuks, kui napp sool o Muh; liha lähäb apuse ja `vängese Tõs; [toit] om apus lännü, ei sünni süvvä Hls; apu lõhn (paha hais) Krl || piltl vana, kulunud, tüütav ära seda juttu `räägi, sie on jo apust mend VNg; läks juba apuks see asi (pulmapidu tüütas ära) Vll; nali juba apus läind KJn

2. halb, kibe, vastumeelne tegi `miele apust; kohe miel `lähte apust, mina‿i `tahtu nähagi toist VNg; kõik appud sõnad `luobid `mulle suust `vällä Lüg; Appu nägu ies, mis nüüd viga on? Jõh; `kiusas teist `ühte `jooni, tegi teise elu apuks; meel on nii apu ja sańt, ei taha kedagi Juu; ta on alati apu `näuga VJg; kõik õlid ühel nõul [tema valimisel], küll ta näele nüid apuss lähäb Kod; kui elu apu, siis nü̬ü̬r `kaela KJn; temäl apu sõna ütte `puhku suhun Krk; mi̬i̬l um hapu Plv; hapu maa 1. halb maa, ”külma põhjaga (allikane) põllumaa” apu maa pääl kuiva suvege olli vili küĺle pääl mahan puha, apu maa om keedikine Krk; tah `hapna liiva pääl no midä kasuss Plv 2. (mõneks ajaks) sööti jäetud maa `jäeti apu maass `engäme [põld]. apu maa es ole kava `aiga `seisen, ta üte `aaste olli mahan ollu, visati vaist `kaara `pääle, vaist jälle lina [ilma väetamata]; ku lahep maa om, siis jätä maha, lase apumaa all olla, siis pane sõnnik pääle, küll siis rügä tule Krk || sõim kuradi apu `rätsep Kse

3. hapusus, hapu ollus, hape eks need toedod, kellel ei ole sees `soola ega apot, need ole magedad Kul; apu aab leevä `kerkima ja `käärima just ku pärmgi Var; mõnekord `pandi [värvides] aput (äädikat) ka Tõs; apust on mage viel, ei kõlba viel apu`kapsa suppi `kieta VMr; magusad ei taha, apuda ei taha Kod; ta tõstak vaist tetti ilma sepäte, apuge Krk; apnale om mage (leib) Nõo; vana leib tule ärä võtta ja uus [taarile] `pääle `panda, si̬i̬ ei anna enämb apud Kam; [leib] ärä vala˛onu, tu̬u̬ om apund `puuduss Kan || = hapatus `leiva appu. mõned `keitäsid appu `putru, `leivä appu `putru; naha appu Lüg; leiva `aśten, sel oli appu sies, `üeldi juurutus VJg; apund ajamõ pimesikku mängima tu̬u̬ oĺl `apnõ ajamine; latsõ ajage no apund. `pańti ütel silmä kińniʔ, `saisi `ümbre `tsõ̭õ̭ri; läkiʔ apund ajamõ; `apnõ ajamist tet́ti tarõn Har