[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

hapnik `apni|k San Kan/`h-/, g -ku Pha Kse Var Hää hajusalt K, Kod/-ń-/ Plt KJn Hls Vas/`h-/, -gu Kuu/`h-/ Khk Rei Trv Ran Kam Krl Har/`h-/, -kku IisR, p -kku Lüg Se/h-, -ń-/; p `hapnikku Ote/`a-/ Har Plv; `apne|k, -ko Emm

1. a. hapu aine, ollus `kiissel on `terviselle üvä küll, tämä on juo `apnik ja Lüg; `apnek on se, kes apoks teeb keik Emm; `apniku vesi, lage juustu vesi - - juust oo `väĺla `võetud Var; Suust ais `väĺla aiseb, si̬i̬ on `apnik Hää; lehelesega pidi alati pesema [piimapütte] - - et `apnik `väĺla tuleb Pai; [vaadil] olli `apnikku jõud sehen, aga virut́ selle otsa nõnda ku lähvaten ärä, põhja Hls; ei `kõlba enämb söögiss, löndiss lännu, võtab endäle `apnigu manu Ran; libamagu om `nilbe, sääl perasooliku man, kes sääl `apnikku and Ote; panõ˽`hapnõmma, sis lasõ˽hapada, ti̬i̬ `leibä vai meda taht `hapnikku Har; panõ vai `hapnikku mano - - tada ät́iket - - midägi hapund [värvivedelikule] Plv || (maitselt) hapu sääre kaĺg magu, nigu pu̬u̬ĺ `hapnik magu Plv; ta um jo nii `hapnik kui Vas b. hapatus, hapendav või hapnev segu ma `antsin `luomal `apniku - - pannakse kardulid, jahu ja köst segamini, sie on `apnik Ris; kaera jahu `apnik tehja naha `easte `valgeks Juu; [nahaparkimiseks] `tehti päris segu kui leeva tainas, raputeti kohe pialt ära `apniku `tõrde VMr; naha `hapnik Kan; naha `peśmise `haṕnik ~ hapatuśs Se Vrd hape
2. madal vesine koht; mülgas vahest su̬u̬ sihis on sõuksed `apniku kuhad Hää; kas `apnik `küntud on KJn Vrd hapatus

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur