[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

hang1 ang g angu, -o L K I uus Hel, aŋŋu S(h- Phl), `aŋŋu, -o R(h- Kuu; n `angu, -o Vai)

1. a. mitmeharuline tööriist heina, vilja jm tõstmiseks `aŋŋuga `aeti `põhku üles, `kolme `aaraline oli VNg; puu `aara ang Lüg; mis sii `riisuda on, ma `rüistasi aŋŋuga juba kogu Khk; aŋŋu arudel olid raud topakad `otsas Kär; Ein on nii kuiv ja kohevil, äi seisa aŋŋu sihes koa Pöi; eina aama ang - - peial peal‿pol ja kaks aru all‿pol Muh; rugi `pöhku vöib haŋŋuga `tösta Phl; sõnikud `laotasime käsitisi, käpuga, `anga ei olnd Vig; angudega tõmmati vilja kaared kokku Tõs; angu vaŕs läks `kat́ki selle suure `tõstmesega Vän; einal on ang, aga sönnikud töstetaks argega Ris; [põhu tõstmiseks] oli nisukesed puuangud, mõned kolme, mõned neĺla aruga JJn; kui `kuhja teritata, siis õli pikema arudega ang; tegin kolme arulise sita `tõstmise angu Trm; puust kahearulene ang, sellega `ańti [rukkid] ülesse vihu `kaupa Kõp b. kahvel vanass `sü̬ü̬di `käega, egä `angu es õle; vahib konokille, liha angu õtsan Kod c. jääaluse kalapüügi juures tarvitatav hark hirre, uidu edasiajamiseks uidu and; sured `aŋŋud olite - - jää piald lükkati siis seda `uitu edasi Jõe; nuoda ang; aŋŋuga `aetakse nuoda uit Kad; irre `aamise ang on, angul on ark õtsas; anguga ajad irt edasi Trm d. võrguhark angu laist, mille peal ang `püsti seisab Rid; kui `võrko kujutasse, siis pannasse ango `otsa; võrk oo `angos Mar
2. pöidla ja nimetissõrme vahe `pöigla ang ehk ark Käi; `pöila angu vahel oŕk sees Var Vrd hangal, hange1
3. adj hangutaoliselt harali Aĺl äŕg, angud sarved, võtab saana sarvile, kihelkonna kukile = tuulik SJn

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur