[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

*halestama alestama Jäm Khk Muh Hää Vil Trv Ran Nõo Kam Tor, alõstõmõ San Krl, halõstam(m)a V

1. haletsema, kaasa tundma; kurvastama; kurtma, halama akkas oma poja eest alestama Khk; naa tühja asja pärast alestab ja nutab, ellik poiss Muh; Ema on `surnu, aga lapsed jäävad kõik `nutma, alestama Hää; kõ̭iḱ sugulasõ˽`naksi halõstamma taad maia, veli avit́ iks `ostaʔ Vas; mul oĺ hallõ, ma halesti timmä; `kõ̭iki jovvat no ar halõsta Se || armastama last piät halõstamma ja piät karistamma kaʔ; ma sinno ni halõsta ku pini `paalkat Se
2. halastama, armu heitma alesta no `vaese `pääle, anna tälle iki Ran; kes miu `pääle alestab, miu `pääle ei alesta `kiäkina; `kiusab nii, et jummal alesta Nõo; surm om üits alestamada `rü̬ü̬vli, ta‿i alesta; kivi alest orja `pääle, läits `pehmess Kam; sa õks halõsta˽ta `vaesõ looma pääle, ala˽`pessü˽tedä Har; halõstaja hingegaʔ Se; halõsta mullõ jummaĺ Lut

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur