[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

habenik abeni|k Ran, g -ku SaLä Vll Pöi Muh Emm Käi/-ne|k/ Kse Han Var Tõs PJg Saa Juu Trm Lai KJn Vil Hls Krk Nõo, -gu Rei Trv Nõo; n, g abenikku VNg; habõni|k Plv, g -ku Har Vas Se, -gu Rõu Lut; abõni|k g -ku Krl, -gu San habemik üvä abenikku mies VNg; `meite külas on üks abenik Jäm; niitse aja inimised pole ju abenikud Khk; va pisike poiss, aga abenik juba Muh; Noored mehed lasn ennastel abeme kasuda, nagu vanad abenikud Han; mia peĺlasin abeniku mees, abenikke mehi oĺli ennemalt paĺlu Saa; Eila käis meil kaks abemikku, ma es tunne ärägi Vil; seantse abenigu mehe tuliva `vastu Trv; ma‿le abenide kasunu, nüid ole periss abenik Nõo; tu̬u̬ va abõnik tuĺl Krl; tu̬u̬ miis om ka jo vana habõnik, vällä habõndunu Har || (muust habet meenutavast) kaalil abenigu juure Trv; kabuĺ kukk om abenik (karvaste jalgadega) Krk; kuhja `valta `otsa `panti aenane mätäss, üteldi abenik, abenikule `panti piip (pulk) suhu Nõo