[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 64 artiklit

aia|maa kodulähedane hästi väetatud põllulapp (peam aedvilja kasvatamiseks) oppetajal - - pisikene ajamaa vist oli VNg; `aia maad ramodetti enämb kui `pello maad Vai; `Sõuke pole kessegi ajamaa, just kut kivi auk Pöi; aeamaa tuleb üless künda Vän; aea muad õlid kõige ramusamad Trm; minu aeamaa pial ka tuleb `väĺla kollakas rebase liiv Lai; mutid ollid - - vaist sai oma aiamaa päält kolmkümmend tükki Hls; neil olli ää maa, juśt ku aiamaa puha Krk; veneläsel om kõ̭ik aiamaa sibulit ja sigurit täis Nõo; Kańõp ja uba tuĺl tetäʔ aiamaa pääleʔ, ega nu̬u̬˽muial õ̭ks kassuʔ es tahaʔ Rõu; popsõl `oĺle õ̭nnõgi uma aiamaalapikõnõ Räp

ausalt `ausalt Kod Hel hästi, korralikult, ilusasti väägä `ausalt mateti maha, `õptaja ja piĺlid Kod Vrd ausade, ausahe, ausalõ

ausasti `ausa|st Lüg Jõh Jäm/`ousa-/ Mus Kse Kod/-ss/ Pst Krk/`ause-/, -ste Lüg Nis Äks Trv Nõo(`auvsa-), -śti Mär

1. ausalt, pettuseta Tasus `ausast `vällä Jõh; tingi east ja maksa `ausast! Kse; `vaesemad inimesed käesid koa ika [kerjamas], ega nad siis seasi sańtmardiks käind. nad tulid ike `ausaste - - kohe `sisse ja Nis; temä pidäsi `ausest oma `neitsi`põlve, temä es oole ira poiste `pääle Krk
2. hästi, korralikult, ilusasti sel mehel on `õige `jõudu, sie mattab oma `naise maha `nõnda `ausaste Lüg; mina panin ta (ema) `ausass `mulda Kod; süüvvä võisit `ausast, kikk oll iki Pst; arvaste lähät, `ausaste `peetäss Nõo Vrd ausade, ausahe, ausalt, ausalõ

domm domm g domma (hästi korda tehtud) maja vidi uma `domma Lut

hea ea, ia, , eP; ia, hrv R; ää hrv Jõe Kuu Hlj, Rei Hää Saa hrv Ksi, Kõp Vil eL(h- V); εε SaLä Kaa Emm Käi, hεε Phl; komp ea- Mar Var, ia- VNg Mär Var Tor Trm Pal, ää- Hää Krk Plv/h-/, εεm Khk Kaa

I. adj 1. (hrl inimese füüsilised või vaimsed omadused, oskused, tervis, meelteseisund jne) nõuetele vastav, võimekas, tubli, terve; suurepärane; tore, rõõmus see vana on üsna sur εε (kõbus, tugev) veel; mool oo veel εεd `ambad, teistel pole sel aal änam `ambud suus Khk; kui tä `viina ei võtaks, siis tä oleks ikke üks ea töö mees Mar; mool oo söögi isu eä Vig; olass mool silma nägimene olad, siiss olass ma veel üsna ea inimene olad Mih; jõhvikas ia apu, teeb südame `iase Aud; sel oo ea oiu peas, see tiab paĺlu PJg; seda iam meel tal `oĺli Tor; Kui obune `äśti viab - - siis sellel obusel on ää usk Hää; ia kõnemies Hag; mul on nii ead kõrvad, et kuulen kui kerp `põhku kuseb; mõnel on ea tervis, jüst nagu va uńdi tervis kohe; temal on alati nihukesed ead lõuad, läterdab ja ladiseb alati Juu; nii ia kui ta `sinna [kooli] tuli, nii ia ta sialt läks - - ta‿i osand seda (lugeda) koa HJn; kui inime ias tujus on, teeb kõik Pal; keśsi poolteist vakamad väĺla `niitis - - se olgu isegi ia `niitja; kohe iad meelt tegi platserdada sial [sooja vee] sees Lai; nagu tei `ääpess `süäme; moka om tal ää, tü̬ü̬tegu ei oole `kunnigil; olli neil ka ääss meeless si̬i̬ latsek Krk; esi vigane, ega egä päiv väĺlän - - tol om ää eńg sehen Ran; poesi emä tulep väĺläst `sisse, ja `kangede ääl meelel; säl `iksi niikavva ku mul mi̬i̬l ääss sai Puh; aud ti̬i̬p kõ̭ik üte ääss, olgu na `vaesõ vai rikka; tu̬u̬ nahuk jäi sul saamata, võit tenädä äid `jalgu; mul `olli ää pää, ma‿less võenu kävvä küll koolin; om mõni obene küll ää `ju̬u̬skma; `uika sina, sul om ää eli Nõo; Hää om ku `häste tańdsit, paŕõmb vi̬i̬l ku paigal püüsüt Urv; täl ei olõ hääd näku kaiaʔ tä kõõritõss; leerilatsõ tetäss pühäbä ääss (õnnistatakse kirikus); innebi oĺl iks urgõp̀ääväl poisslaste äässtegemine Krl; taa mihel om hää pää, kiä nii `korgõdõ üless `julguss minnäʔ Har; hää `sü̬ü̬misega loomakõnõ Rõu; ma˽`tahtsõ sul mi̬i̬lt hääss tetäʔ Plv; tõõsõl om hää mi̬i̬ĺ tõõsõ pahandusõst Räp; hea meelega meelsasti, rõõmuga Ma tuleksi eemeelega, aga mette pole aega Kaa; `viska luomale `erne `vaŕssa ette, ta süöb neid ia mielega VMr; targa inimese kõnet `kullet ää meelege Trv; ku mul om, sõ̭ss anna häämeelega sullõ Räp
2. (loomad, konkreetsed esemed, nähtused, omadused jne) korralik, kõlblik, meelepärane, viljakas; maitsev, toitev; küllaldane, rikkalik; lihav, rammus jne on pääst jala `tallani ias `riides; ia luo ilm tuleb täna Lüg; Äid `lambaid `sünnib `palju `ühte `lauta IisR; näĺlaga sööb inimene kõik εε, olga εε ehk sańt Khk; Joodul olid keiksugu eed-paramad söömad rennipeel Kaa; Kaks kövad kivi äi tee `ilmaski ead jahu; See (toit) on nii ea et viib keele `perse Pöi; kui päe tarab, siis o ead `ilma tulemas Muh; rabatud rukid - - need olid kõige `eamad; ma teen oma sängi eaks (korda, mugavaks) Mar; panevad saiatükkisi `sisse [õllesupile] ja panevad sukkurt ka ja. kudas `keegi teda `iamaks teeb Mär; mõni annab ike kuus seetse `toopi `lüpsis, see oo eä lehm Vig; meitel olid `eamad pärmid Var; viĺlad oo tänabi ead Mih; see kuńts olnd, et `raske`jalgsed naesed kudusid [võrku]. sis olnd ea saak Vän; Siśs põlnu kangast nii `kangesti pleegitada, ku lõngad enne `oĺlid ääks `tehtu, `autadu ja pleegitadu väĺlal õrrede si̬i̬s Hää; malsad. ias maas kasvavad, ia maa puud JJn; täna on supil ia mekk Ann; sian leiva sooja `veega, tuleb ea magusapu Tür; siin on `kange si ädäl `kasma, kui on vähägi vi̬i̬l ia eenam; sial [kaevus] piab isi vääga ia vesi olema Pal; ia taluke, juśt suur ei olnud, aga iad põllud Äks; kui kuusel `paĺlu käbisid siis tuleb `kartul (kartulisaak) ia Plt; se väŕm es ole ää, es tule iluss miu köŕt Trv; ni̬i̬ korbi olli `väega `ääde Pst; Mis viga äie puideg tuld tetä Hls; Ää `olli, `otsa saie, makuss `olli maha satte (öeld pärast maitsvat pala) Hel; es ole `riistu, mugu kirvess, kui ää-kuri `tu̬u̬gi `olli; sedä sama kiisa `solki `anti sigadele kah. siga läits tollõga õge ääss Ran; üits tuline ää kajo; pojapoig om ää ameti pääl, saap kallist `palka; pääasi kui sü̬ü̬k suust ää om, olgu siss kõtun mes tä om; ää `maoga suṕp Nõo; kihu survava, ilm lätt `ääle Kam; taa nahk om muud́u hää, a keśk `nahka om suuŕ mulk `sisse lõigat; ilm lätt hääss, vällä˽`seĺgüss Har || küps, keenud (toit)Sa Rei Ote `tuhled `küpsesid kenasti εεks Käi; suur tükk, kee ju millalgi eaks mette Kaa; Katsu onts tuhlit katlas iad Pha; keeda tuhlid ääks Rei; odot kos väit́s om, ma kae kas liha om ää Ote || (nõrgenenud leksikaalse tähendusega) öhel ääl päeväl läksin ma Viĺländisse Vil; Kül ma sõ̭ss ühel hääl pääväl võta kuriku ja pessä tiä läbi kah Urv
3. (mingi abstraktsem nähtus, olukord jne) sobiv, nõuetele vastav; mugav, mõnus; meeldiv, meelepärane, tore; hõlpus, kerge jne vat see olnd täna üsna äil päil (saanud hästi süüa või lõbutseda) Jaa; Ka oli see ea asi, et nad (sakslased) täst ära läksid; [tuulik] On `paergus eas korras Pöi; see on eaks küll (käib küll); [hinnetest] üks oli väga ea, kaks oli ea, kolm läks `korda Mar; Igas pool ia kus `meitid ei ole Han; kudas kellegi `saatus oo. mõnel iä, mõnel alv Tõs; Üsä iä kua, kui mõni vana inimest `uatama tulõb Khn; ma panin ikke liha `aśtjasse, końdised tükid panin taha `eäre, siis oli ea kord kohe, kuda ma `võt́sin; vahest se üle kaela töö lähäb paramini kui ea töö lähäbki Juu; `kurja ei soa teha iaks Kos; sie nii algas puu, ea `lõhkuda HJn; ia küll, et ulu akk saab `olla Ann; ei nähend ead `undki sellest; meie olime alati eas läbi`saamises HljK; ea muretu elo Trm; eks ta siis räägi `mitmed `moodi, oma aśjad eaks Plt; õlbastege om ää vett kanda Pst; ää põĺv (elukäik) Hel; satte tolle asjaga `siśse, nüid süidäb kõrvatagust, otsib ääd nõu; kui `kiäki `risti üle ti̬i̬ - - `ääl poole lääb siss om ää [kala] õńn Ran; aga tost om vil ää, et ma kõnni; ja äid `päivi ma konagi es äe, tei tü̬ü̬d ü̬ü̬d ku `päivä Nõo; mul oĺl tuhand ää (väga hea) uni, mis ma `ü̬ü̬se näi; na˽peenikese˽puu, ommavõ ää˽palamõ San; elu um hää, ei˽taha kooldagi Rõu; [taulmehed] `masva inne [mõisale] massu ärä ja, ja om sellega kõiḱ hää (korras); suvõl om siin tulihää elläʔ Plv; aig and hääd nõvvo Räp
4. a. positiivsete eetiliste omadustega, (moraalselt) väärtuslik, heatahtlik, lahke, sõbralik, sõnakuulelik; lähedane, intiimne no siis `otsa `kannika - - `keige `iamalle `lapsele `anneti VNg; `Naabrumehed `riidlesid küll, aga nüüd on `jälle iad IisR; akkas koiraga εεks tegema (sõprust otsima) Khk; Teine eese eest südamest tahab sulle eed teha Kaa; Kes `sõukste tigede `kurjade `silmadega on, see pole ea inimene Pöi; mul üsna kahju nende `hεεde inimestest Phl; ees ea, aga taga `persse sis `lõikab `kaela Mär; `ööldi ikke, et tüdrekud `olle kõik iad, aga seda ei tia, kust tigedad naised tulevad Aud; (kui kedagi heaks kiideti, vastati) Kui ma ää oleks, kaśs oleks mu `ammugi ära söönud Hää; Ea laps, lambasilm, saba vaja, valmis unt (öeld salalikust lapsest) Jür; Eada tuntaks äkki ajast, kaunist lasta karjapõlvest; Ea laps kasvab vitsata ja vibuta KuuK; [koer] `enne oli väga ia, ei akand kellegisse `kińni Ann; süda kohe rahul, kui tiad, et ta (loom) ikke `iades kätes on VMr; ia südamega inimene; kuda ma ia inimene sinuga nüid tasa saan Lai; sel tüdrukul oli õige õńn nüid, sai siatse ää mehe Trv; me `kakleme ja saame ääs (lepime) jälle; ää inimese eläss üte `amme sihen ärä, kait́s `kurja ei saa küünin ärä eläde Krk; sest ü̬ü̬st päeväst jäime meie periss ääss sõbrass Hel; `kanga kodaja vai `kangur - - ääl latsel om jo mitu nime Ran; ku‿sa `anda jõvvat, siss olet sa ää; mõni inimene om ää vaemuga, aga tõene om nii alb; siss ku Mari tegijä `olli, siss `olli ää küll, aga nüid nemä ei tunnegi Marid Nõo; om nii kole ilm, et ää peremi̬i̬s ei aa `pennigi `väĺlä Kam; `väimis om mul läbi (täiesti, väga) ää mi̬i̬s Rõn; ää lat́s tunnuss `ällü, ää naariss lehe alaʔ; olõ esi ää, siss omma˽tõsõ˽kah Krl; ta tuĺl no˽hennest hääss tegemä, selle et meil iilä pabaduss oĺl; ma˽hiidi poisilõ hääd sõnna, poisi˽kulssi ka mu˽`palvõt; sa˽tahat kõ̭igilõ hää ollaʔ Har; vanakuri täi hää (naise oma) latsõ tagasi Vas; tõist nigu taht oma võimussõga hääss tetäʔ (meelitada), et nä ütte sünnüsseväʔ Räp; ma tei sullõ hää mehe peräst (sõpruse tõttu) Se b. (kõnetlus- või viisakusvormelites) ole sa - - ea mees, et sa `aitasid mind Mus; eestvedaja eit viis pruudi kiriku, aeas inimesed pingist `väĺla, et olge ead, `antke pruudile istet koa Juu; ole ia, too `mulle puest tikkusi Ann; olga iäst Trm; ia inimene `aitamast (tänusõnad) Lai; jääge iäs van KJn; jumal `seltsi (öeld sauna minnes, vastati) jumal ää seldsimi̬i̬s; ole ninda ääss, ti̬i̬ mul äräde si̬i̬, mea esi ei saa Krk; olge ääss, viige miu `Elvä `poiga `kaema Nõo; ole nõnda ääst ja - - anna mullõ seeme lammast KodT; jummaĺ seḱkä (öeld sauna minnes)! `vasta üteldi, et jummaĺ ää mi̬i̬ss! San; olõ ni˽hää, tulõ mullõ veidükesess appi Har
5. a. soodus, kasulik, sobiv; tulus, õnnelik menel inimisel on εε käsi `loomi `sööta Khk; Täna oli seike eepää – teris oli kena ning ilm pidas, sai lehmaeina kenasti kuivalt labuse; Äi vaada ee silmaga selle pεεle (ei ole sellega nõus) Kaa; εεs `lootoses (rase) Phl; villakad `lammad on ääd pidada Mär; kas mu jutt `võeti iäs (kas kõlbas) Vig; iäks ei `võetud kui ta (kägu) mõja ligidale tuli Var; kui tuuĺ ea oo, sis tuulati rukist öhe peenikse sarjaga Mih; kui kardulid `tehti, siis vaadati, et ia aeg – suured pilvetükid oo Tõs; seda saab `ease `loetud, kui `peimes tuleb vanaemadega `rääkima Aud; ta `kiitis koa selle eaks Juu; kolm `pääva olema nädalas mis on iad päävad Koe; kalo·śsid pidasin, ned `jälle ei ole iad, võtavad jalad `aigeks Kad; koŕvid on iad kraasi`täisi `sise `panna, aga ei ole iad `villu `oida Pal; enne kirikuõpetaja võt́tis `reńti, kudas ta eass `arvas Vil; mia pia kiḱk ääss `võtme puha, üteldu ta mis `tahten Krk; nii kummi kota ei ole `jalgule ää suguki; nigu ääss `arvat, nii ti̬i̬ Nõo; ärä tekku nüid `kesvä, ei ole ää aig Ote; härmä `võrku juusk `maaha, nüüd om hää rüä `külvmise päiv Rõu; `kü̬ü̬mne om kühälä hää, `kü̬ü̬mnet́säi Se; võta heaks või pane pahaks ole rahul ~ nõus või mitte Võtta iast vai pane pahast, aga ma pian nied `alvad `uudised ära `räekima IisR; Veta εεks vei pane pahaks, aga üks tüngam sa oled Kaa; Veta eaks vöi pane pahaks aga sedasi see asi oli Rei; saa nüid pahases või võta nüid ias mis ma räägi Kse; võta iast või pane pahast VJg || karjane‿s jõva `koeri oida, koerad pidid eaks `võtma (maha murdma) Muh; see obone on able `sööma. see vötab keik eaks, on nii able Ris b. (soovides, tervitustes, jumalagajätul) `uue `aastal `suovita `onne: iad uut `aastat, iad `onne, üks laps ja ü˛iksa `särki Jõe; kui vöiras `välja läheb, `ütleb ead `aega ehk ead `tervist. teine `vastab: `tervist `teile ka; ead `pääva – `teile paramad; kui omaksed ää lähvad siis `öötakse: aed elamist, ehk ead `önne! teine `ütleb siis: `soole ka Vll; äid pühasid Kul; ead `tervist – teist `teile Kse; ead und; ead teed teil `minna Juu; ead `õhtat Trm; äät `tervist, vana rahvass `ütlev iki: jääme jumalege nüid Krk; vanast ütel mõni, ku ärä läits: ääd `päivä, ääd `aiga; ääd nägemist, mia piä minemä nüid Nõo; ääd d́akku (jätku leiba); `andava (soovivad) ää `päävi Lei c. (vastusena tänamisele) Tuhat tänu `teile – `Võtke iast IisR; Veta ~ vetke eeks Kaa; `antasse `jälle `süia siiss tänätasse `öötse `võtke eaks Mar; `võtke iaks – kui annad `noabrele `süia ja ta tänab sind, siss `ütled nõnna Kos; timä ańd mullõ söögi iist suurõ tenu. ma `ütli: `võtkõ hääss Har
6. parem; parempidine; ant kura, vasak, pahemSaa KJn Kõp Vil eL `ü̬ü̬ssi akas mul üks kura jala `veike su̬u̬n kokku `kiskma, siss akas ää jalal kah Vil; [riidel] ää küĺg ja paha küĺg; ää toim ja paha toim; ku surnul ää jalg pikep om, siis saa mi̬i̬ssurnut; käänä ääd kätt; suka ja `kinda vi̬i̬ŕ tule ää paha (parempidi pahempidi) kudade Krk; ää siĺm süǵeleb, vist saab `naarda; `latvamine om ää käe pu̬u̬ld, oiab vikati `kõrgen Ran; ääst siĺmäst iks näi (nägin) Ote; Ää poole `pääle `võetass maa (maha) lammass ja korapu̬u̬ld nakatass edimält pügämä Rõn; käänät `langa hääle poolõ (päripäeva); ku˽kura kõrv `piĺli lüü, kuulõt `kuŕja juttu, hää kõrv, hüvvä juttu Har; ma haari sõ̭ss katõ puudalise kot́i `häähä kätte Plv; Mis ää käži teǵe, taad kura käži ei tejäʔ Lei
7. (välj irooniat või midagi negatiivset) ia on sie minu `kiele`murre, sedä `ullemb `neie oma; no sie eit sai küll ead sõnad (sõimu) `tõise kääst Lüg; εε ning veel param (kaks halba inimest) `lähtvad Khk; kui `ühte `asja lubad, ei anna, siis `öetse: `tõotis koa iä mees; iä mees see, kes lubabki Tõs; kaks tükki lähevad `neaklema, tõine ütleb ika äid sõnu ja tõine Hag; küll mu kääd olid `irmsad, olid nad ead `enne, aga siis olid nad veel ullemad Juu; oleks nüid ta ia mies (uss) ammustand JJn; üks `iames jätt värava `lahti Kad; `ütles omi äid ja paremaid sõnu (sõimas) Trm; ead `ot́sis, veel parema `leidis Plt; vigel om maan, tõene äämi̬i̬s võtap vigla ärä, ei oleki enämb `vikla Nõo
8. (kogust, hulka märkivalt) a. (koos substantiiviga) rohke, paras, tubli, suur; palju minu mehe onu oli ka, meid õli ia ulk IisR; mitu εεd `aastad läks `enne `mööda Ans; `Öhtase olnd veel eed `aega Kaa; Kätele lihaks ead `muljumist ää, küll siis see venind veri `jälle `liikuma akkaks Pöi; ma magasin ühü ea une Mär; ma `ańdasin tal `vemlega ühe ea `nähkämä Saa; nii et kahelt poolt `laetedele `ańtsime nisuksed iad matsud, muidu ei tuld vili `väĺla Kos; luomad lähvad ea iiliga Jür; mul omalgi küir, ia (suur) küir `seĺgas Tür; no eesti valitsuse aal jo sain iad (palju) `viĺja Kad; süöb suu, katsub `kaksi, kolmel olgu ju `iagi kogu ees; mina olin ia plikajõmm, kui ema laadale läks, tõi vaśk piira Sim; ommen siss panen ää tule `ahju; temä on ju ikki mitu mitu ääd `aastad sääl Vil; ihess om õige ele `valge - - ää eerine pikkuss Trv; ää `julguss tal iki minnä Krk; `tulli üits ää uug vanemba `vihma Nõo; vanast toit́ perremiis selle `häŕgä, et siss sai hääd raha ku vällä möi Har; ma tõi mõtsast hää voosiku ja anna sullõ hää nahatävve Plv b. (intensiteedisõnana) õige, üsna, hästi, väga meil on viel lakkas ia `ulka `piirdu VNg; εε köva (päris tubli) `keima Khk; kes ea `julge oo, see ikka läheb Muh; oli ia natuke `aega vahet Var; mina `viskasin kibi `senna (kaevu) `sisse. läks ea tükk `aega, kui `sulpsu oli kuulda Mih; aga ma tegin `talle ead kiiret takka Juu; teeme iad suured vihud Kos; näe kus naisel ead pikad `juuksed JJn; ma olin ia vana - - käisin kooliski `krüiga Plt; joba ää suureke si laits tal Trv; kaer `kasvi vahel ää pikäkesess Ran; noid `sarvi `olli tambil iks ää paĺlu Ote; tu̬u̬ `olli ka joba ää elänu inemine Rõn; see niit́ om õigõ hää kõvakõnõ Har; [taarile pandi] ki̬i̬b vesi pääle õ̭nnõ ja, ka sõ̭ss oĺl hummogu jo `õkva hää hapu kah Plv; eelä hummogu oĺl õigõ hää suuŕ hall; timä (mesilaspere) oĺl hää `korgõh; üt́skõrd oĺl löönüʔ süĺlem `õigõ hää `korgõhe `kõivo; ahivarrõh oĺl vist huśsel pesä, ma `löüse säält hää mito tükkü Räp
9. (hüüatustes) Tule iast appi! Kas `ninda`muodi sis `keśki tieb IisR; `taivane `jummal, tule esi ääst appi, kas seräst pahandust meile vaja `olli Nõo; o˽su hää, mis om rikkal [viga] elläʔ Krl; head aega aegsasti Selle (põhuveo) saab säält oome ead `aega ää Pöi; Vahest kui arvati et soab sõniku `õhtaks iad `aega `väĺla, siis `pańdi `piale lõunat `ärgi poar `kündma Kei; hea küll (välj kinnitust, nentimist, nõusolekut jne) olgu peale(gi); küllalt Ee küll – oleme `rääkind; Ee küll, sellest jägub mulle juba ulgaks ajaks, rohkem pole taarist anda Kaa; noh, ia küll, akasime sis ää tulema Jür; noh, eä küll, `ańti nüd tükike `leibä kätte KJn; ah, hää küll miu isu saa täis ka joba, mea ei taha olla Krk; sai poole tükki ärä lugõda, ütel õpõtaja: ää küll! ää küll! jätäʔ Nõo; ää küll, kari lännü˽`mõtsa Võn; noh hää külh, küll ma˽`kullõ `perrä kuiss tu̬u̬ asi oĺl Har; sai üte peotävve `jooh́kit jah. `üt́li‿t hää küllʔ, mullõ sedä küllält Plv; head nahka saama ~ tulema õnnestuma; korralikku inimest saama Eluaig `arjund `kergel õlema, ei sest enamb iad `nahka saa Jõh; Isa `juodik, ei siis ole `lastestki iad `nahka `luota ~ tulemas IisR; laps oo ka ukkas, kui sa‿p saa εεd `nahka tääst Khk; Ega sellest nisust ead nahka saa - - nüüd öökülmad kisuvad juured katki Mar; Äga kohe tööst iad `nahka tule Han; ei neist tütardest iad `nahka tule VMr; ei saa temäst ääd `nahka Ran; hea olema ~ seisma (kellegi, millegi) eest kostma või vastutama; hoolitsema Siis isames pidi senest siis ia õlema et pruut́ pidi `kingitud `kraami kättä ̀saama, et sõnast tagasi ei saand Jõh; kis selle eest εε on, et see `valmis saab Khk; Mis see teise ee seismine aitab, kui sa ise eese eest mees pole Kaa; seisäb ikke teise eest ea ja teine seisa so eest ea `ühti Mar; `niide panemesega pian ma selle eest ia `seisma [et ühe ja teise varva pealt panen] Tür; küll mina juba selle iest ia seisan VMr; heast peast asjata, põhjuseta, mõtlematult Täis mies niisama iast piast parisniku käest obust `ostama ei akka IisR; Seda sa tegid küll otse εεst pεεst lollisti Kaa; üsna east peast tuli pahandus, põlndki seal kedagi `põhja Mär; akkas kohe iast piast `nutma Koe; ääst pääst nakass `sõimama, `asja i̬i̬n, tõist taga Ran; üks hea kõik ~ puha ükskõik, üks ja sama räägi sa `easte ehk räägi sa kurjaste üks ea kõik Mar; üit́s ää puha, kudass sa ti̬i̬t Krk
II. subst 1. a. väärtuslik, mittehalb asi, omadus või nähtus; headus, heategu; kasu, tulu siis tämä `rääkis vahest säl iad ja `alba `keiki `mieste `ulgas sie vanames VNg; Ia `puolest `katsusin vanainimest `aitada; Ei tie [laisk] seda iad, mis `leiva sies vesi IisR; Ega kahte eed vei tahta (et lubatakse ja antakse) Kaa; Äi seda vanamate öpetust soa laste `sisse vägisi `öhti `panna kui nad seda `eaga äi vöta Pöi; tee ead, aga ea ei ole `ilmaskid; tee `õelale ead ehk, paku pahale perset, see oo ükskõik Muh; kui vares `karjuma akkab, siis εεd tema äi tεhenda Emm; läksite `metsä. kas te tegite seal koa ead kedägist (mingit tööd) Mar; Igas pool oma iad ja viad Han; se ei ole tervisele eaks `ühti Juu; ma põle kõverad kõrt iad (midagi kasulikku) teind Koe; `lueti `mulle siis kõik ette, mis iad ja viad mul pidivad olema VMr; poisid ajasid [kiike] `ümber ja sõidutasid plikasid. aga noh, ega mina seda iad saand Sim; ma `ütlen iä päräst ega ma paha päräst `ütle KJn; kae `ääge või kae kurjage si̬i̬ om üit́s puha; ti̬i̬ `vaesel ääd, või kaitse kõhna `karja, si̬i̬ om üit́spuha. temä iki sellege rahul ei ole; parem om ki̬i̬t kapustid `ääge ärä süvvä ku nuumäŕg kurjage Krk; kui sa joba `julguse `kaotad, siss ärä ääd looda; ti̬i̬ ääd ehk `kurja, lövvad i̬i̬st Ran; ku‿sa tõesele ääd ti̬i̬d, siss ti̬i̬p tõene sulle ka ääd Nõo; sääl aida man joht ääd ei olõʔ, jäll oĺl mürü˛üss Urv; sa ei saa˽taa latsõga `hääga `kõrda, halvaga ammuki Har; `Harva um hääd ilma halvalda ja ˽`halva ilma `häätä; Hääl olõ õi iḱä, kuŕal `otsa Rõu; Paremb poolik muna `hääga ku terve tülüga Vas; noh, mis hääd (uudist) kuuluss Räp; heaga vabatahtlikult; meelsasti; otsekohe, jalamaid Kui nais inimene `randa `minnes `vastu tuli, siis päära oort `eaga tagasi, kala `õnne äi olnd Pöi; Oura siit eaga εε Emm; `ańdis `iaga ennast kätte Kos; mis sa tihud vel ise, ole `iaga vaid Kad; Siis ta akkas `tihti meie pool `käima. Meie `eaga ei `tahtnud, et ta käib Trm; mine `ääga minemä Nõo || maitsev või rammus toit Tahab ääd `süia ja kaĺlist kanda, aga isi ei ti̬i̬ midagi Hää; tu̬u̬ meil `pehmet `leibä ja lehmä ääd (võid) Krk; suu jooseb vett, kui näed kedägi ääd, vai lõhnast om joba ää tunda ~ tuta Ran; Ku vahepääl rasvast ja hääd seiʔ, sõ̭ss lei `õkva˽kõtust vallalõ Urv || piltl si̬i̬ tiib ala puha - - ää ja kurja (roojab ja kuseb alla) Hls; poiss `käskin vanatüdrukut `pükse paigada, tüdruk `vastan: kunass ma su püksi ääd ole kaia saanu, et ma su `pükse pia `paikame Krk; tu̬u̬ naanõ oĺl nii `haigõ et säńgüst `vällä is saaʔ, hää ja halv kõ̭iḱ oĺl üten säńgün (roojas ja kusi alla) Har b. Paljast eest-paremast (põhjuseta, asjata) äi anna kengi sulle sohe vei silma mette miskid Kaa; lεheb εεst paramasse, kui on `vaene laps – lεheb `teenima Emm; kui üks muu inimene tuli ja küsis: kus isä nüid on, siis lapsed `ütlid: isä läks iä ette paramat tegema. isä oli all `aeda tegemas Juu; küll ta `reakis east ja paramast (lobises) VJg; kui teine `vasta `ütleb, iast paremast, siis lääb riiust `lahti Lai; läks iäst paramad tegema, läks alvemas vi̬i̬l KJn; vanaesä lät́s `hääle parembat ette tegemä (läks kapsastele jäneste kaitseks aeda ümber tegema) Räp; head (ja) paremat 1. maitsev toit või jook; midagi väga head Iad ja parema omale `sisse ajand; `Juoksis `linna iad ja parema `otsima IisR; Taga `möisast tuuasse neid εid paramid, `palja suu augu jäuks Khk; Lubati nönda suure suuga keiki eed ning paramad Kaa; vanaeit poputas teist oma eade paramatega `mõnda `aega `peale Muh; [vanasti] kala `leiba oli. nüid söövad ääd-paramad Rei; põlnd ead egä paramad `ühti (polnud tulemust, kasu) Mar; Ääd-paremat täis, ei tahagi midagi [süüa] Trv; ti̬i̬ kodupoolist iki, ääd ja parepet Krk; sulane `söönu siss ääd ja parembat kõtu täis Puh 2. Tieb kõik tuppa iad ja paremmad (kuseb ja roojab) Lüg; Seda äiep tee paes eed-paramad (üldse), kas vana ruskekiut toobsigid änam vassikad vei äi toogid Kaa
2. vara(ndus), kraam ei viisi tü̬ü̬d tetä, mugu tahap tõeste ääst elädä; `endäl midägi ei ole, siss ku tõese ää manu saab, siss võtasss kõ̭ik ärä Nõo; mis tel viga tõsõ hää pääl elläʔ Krl; mina olõ `vandõga `tõotanu, et `üt́ski ei peäʔ `mõisa hääd `putma ilma herrä lubata Räp; mis sa tõsõ hääd habidõʔ Se
Vrd hüva

hele ele g ele S M, -da R L K I, -dä Lüg Vai Kod KJn TLä TMr KodT; (h)ele g -jä Kuu; n, g elle Vai/`e-/ Hls Krk(eĺle) San V(h-; j-, jellõ Lei; n elleʔ Krl); elle g eledä T; helle g helehe Har Vas; heĺle g helehhä Lut
1. tugevat valgust kiirgav; kirgas, särav; valgusküllane Isa `külmi `pohja `tuuli, emä elejä `päivä`paiste Kuu; ele päiv. ei saa `silmi `lahti `oidada Lüg; `Uuvele tehasse `suuremad `aknad kui vana majale, küll siis tulevad tuad eledad IisR; täna `õhta oo nii eled tähed `taevas Muh; korra läks [ilm] naa allisse, aga nüüd `tõmmas jälle eledamass Mih; tema (põhjanael) on ele, nagu tuli põleb `taevas Saa; autul oli ele `valgus Kos; ahve ei taha eledäd, tämä oiab pimedä (lumise jää) `alla; ele ijatus - - ele ja puhas nõnnagu kluaś. paessab läbi Kod; oli ele kuu `valge Lai; kui ilus ele ommiku oĺli, siis `mińti lina külima SJn; kui `taeva pääl paĺlast elembe tähe nätä om, siss tähendeb si̬i̬ maru ja suurt sadu Hel; näeb et sarviline, eledä (läikivate) `siĺmiga, vahib tälle `vasta Ran; nii ele tuli, et siĺmä nakava vett `ju̬u̬skma; ku‿ta eledät `välku `viskab, mina `väega toda `peĺgä Nõo; taavaśs om jelle (virmalised taevas) Lei
2. (värvist, värvitoonist) a.  heledavärviline; valkjas; blond `eigas vanad inimesed eledi `riidi taha VNg; Samagońka sul küll puhas ja eleda `karva IisR; küll on monel eledäd `silmäd Vai; `mailane, teine riips on tumem ning teine elem Kär; `lendjas on alt ele aĺlas, seĺla pealt `mustjas aĺl Vän; [lapsele] `Tuĺlid tulenaksid, eledad punased ja vesi all Hää; on nii ele ja elgas lõng, et ei sedä või voadata Juu; eks nuoremad panevad kõik jo eledasse `riide Amb; õhukesed eledad, `läikisid sedasi nagu õbe, neid `üiti `pärled Ann; vaśk uśs on, noh tema on niesukene ele vaśk VMr; võta ikka kahaver ja nuga ti̬i̬ tämä `läikmä `vuata ku eĺk ja ele; naene tuli `vassa eledän ruasan sit́sin õli Kod; mõni loom on ka eleda karvaga Lai; `värvimene on nii kahmatuks jäänd, ei ole ia ele Plt; rüä lilli sinine olli kige elep väŕm Krk; `valge eledä `pääga nigu linalakk Ran; kohess ma noidõ `elli sukkõge lähä Krl; Väŕv kulõtuss äräʔ, `muutuss helehepäss; Rõõvass `pli̬i̬küss helless Har; Kõnõldass, õt helehhipi `siĺmiga inemisõʔ ommaʔ parebaʔ kuʔ tumõhhidõ `siĺmigaʔ Se; heĺle hõbõhhanõ raha Lut b.  valgetverd; jumekas helejä verega Kuu; Õli ele ja ilusa `näoga, läbi`paistva nahaga Lüg; mies oli `kangeste ilusa `näuga, eledad paled Kad; eledä veregä oo `valge inimene Kod; eledäd verd inime KJn; kui ilus jume näon, siss om iki verd ja ele, verevä põse ja Ran
3. tuline, väga kuum; käre, suure leegiga (põlev); hõõguv Lase kivid sütte pial eledast, siis `viska `tüńni IisR; eled sööd Khk; `kange elgas, ele tuli. suur tuli all Nis; ega tal (tammekännul) nii ele tuli ole kui kasel JõeK; vekesed eledad (käredasti põlevad) kuivad puud `pańdi põlema Amb; saana keriss on ele Trm; eledad süded nagu kõlisevad; nahk oo ele seĺjän. vaja `minnä jahutama. palav one Kod; raud on ele, punab Lai; magu tetti `puhtase `aeti kivi elesse, kõrvetedi äräde Trv; rõkendaja päiv `oĺli - - väegä kuumass läits vai eledäss Ran; sepp aab `ravva äksi suu pääl eledäss; kui üd́se `li̬i̬benu om, siss na‿i ole eledä Nõo; [kui piim venib] noh, aame `kirve pliidi all eledäst ja kuumast, ja siss raiume `piimä KodT
4. (häälest, helist) a.  kõrge ja kõlav; kile; hästi helisev `naistel on ele ääl. `miestel on jäme ääl; obosel `pieti ele kell `kaulas Lüg; [ostmisel] `Kelksutata vikkat `miski `asja `vasta, eleda `äelega on ia vikkat IisR; `mitme `kümme `äänegä `laulad. moned `elled, moned `kommed Vai; ele äälega koer, kui kibest augub Khk; oli akkan `kiirguma eleda äälega naa et maailm rõkkab Var; ele laks oli, nagu püssi pauk Mih; kiilub eleda jaalega Koe; tuleb `kamri eledä kisaga; kui kiviloesaga `luiskad one ele jääl; veeke kell teeb eledäd jäält Kod; temäl om õige eĺle ääl Krk; mõnel om äste ele laalu eli; aava puu om äste ele, kõliseb äste Nõo; ku helle helü, sõss um kauśs kõva; pill oĺl helle pedäjäne rhvl Plv; Helle ku Petsere klu̬u̬stre kell (kausisetud kiitsid oma kaupa, kausiservale koputades) Räp; tilitedäss määnestki pata, et kas om helle; kummõ kell ja helle Se b.  kaikuv, vastukõlav ku keväde mõts elle om, siss kõlap `vastu; enne `jaani olli mõts eĺle; elle ilm, `kuultuss `kaugele ku kõneltess Krk; mõts om ka helle, ei tiiä, kas nakass `vihma tulõma vai lätt põualõ Har; `täämbä `väega om helle, `kaugõhe om kuuldaʔ Plv
Vrd helgas
5. (hrl näljast) tühi `Süömä ajal kere nii ele, tükk suuss, `toine `poskess, `kolmass lusigass; Ele (meri tühi) `nindagu `Else `perse Kuu; no kui sie nädäl `piases `kuiva õlemaie siis tehässe mets `ninda eledäst `mustikist et; magu on ele. tahan süä `saada Lüg; Lut́tikad `jäened `näĺjaga `ninda eledast, `paistavad läbi kohe IisR; küll miu `vatsa on ele ja `oige `tühjä Vai; sa oled alati ele Jäm; `kange töö teeb kere eleks Khk; perse ühna ele taga (kõht tühi) Muh; No küll on nahk ele sööks või undi ära Vig; Loomad lähtvad pahuras kui kered oo eledad Han; sõi kõik teiste (teoliste) piimad ja leivad ää, siis `üüti ele Juań VJg; keri oo koeral ele ja piänike; kõht ele, süädä tahasin Kod; kesspaik om elle ei jõvva enämp tü̬ü̬d tetä Hls; `elde perse om ike ele; kere om nii ele, et sü̬ü̬ss vai elusa soe ärä Nõo
6. elav(aloomuline), peru `suulesed – rauad, mis obosel suus käeväd, kui on noor ele obone Mär; ta on küll vagane `vaikne obone, põle erk ega ele mitte Juu Vrd helgas
7. erk, terav (hrl kuulmine) minul ele terä (terav nägemine) kadus ärä Kod; mia ei kuule `äste, eledät `kuulmist ei ole enäb; ega‿i tohi kõnelda, täl om `väega eledä kõrva, ta kuuleb ärä; vanavuss võtap selle eledä aru`saamise ärä Nõo; ḱull om t́sural helle kõrv Se
8. kibe, terav vahest on nii ele kibe valu Juu; `niiśke ele valu Kod; eledad valu ei ole Pal; valu nakap nigu `perrä `anma, ei ole enämb nii ele valu Nõo || (peksust) odin `vitsa ja tegin `piial `kannigad eledast VNg; `Tarvis `põrgulisel `kõrvad eledast teha IisR; oot ma ti̬i̬n su `perse eledast Trm
9. küll sie ilm oli täna ele (külm) Koe; siäreluu oo ele (sile) ja kõva Kod; Tegi meiäreis mis ta isi `tahtis. Ku mõni liige selle `kohta oles kas või kõssand sis oles ta sellel `vaŕssi elet teenud Vil
hellämä1 `helläm(m)ä, hellädäʔ Har(-ĺl-; -deʔ) Rõu Vas; `elläme, elläte San; `(h)elläme, (h)ellädeʔ Krl
1. (kellegi eest) hoolitsema a.  loomi talitama eläje `oĺli ilusõʔ, [ta] ilustõ elläśs ja sü̬ü̬t́ neid Krl; Kas eläjeʔ omma˽`lõunõst vi̬i̬l `heĺlämäldäʔ. Ei olõʔ, ma `heĺssi˽joba; pini ja kaśsipoest kiä ei hooliʔ, lehmä ja `lamba `poigõ inemine `helläss; ega tu̬u̬ (kutsar) is lähä hobõsõid `hellämmä; ei˽saa must `helläjät, põrss taht nigu `väikene lat́ski `paśsiʔ Har; [lehm] õ̭ks um kõhna. es saa˽jo tedä nii hellätüss, nigu vaja Rõu b.  (hästi) hoolitsema; hellitama perrnaanõ tu̬u̬ `helläss nuid `lat́si `hirmsadõ; mõtsavaht́ ei˽saa [haiget naist] `paśsiʔ ei hellädäʔ, `tüt́re˽`helläseʔ; immä hellätäss nigu ütte ütte `liĺli; huju̬u̬h Marinakõnõ tütär om su ihu hellänü külh Har; lat́s um arʔ hellät Rõu c. olõss [ta] noid marja`puhmõ hellänü, sõ̭ss os iks ollu˽vaest `marju kah Krl; Vai taa no˽tü̬ü̬d õigõ˽tege, taa mugu˽`helläss õ̭nnõʔ umma kõttu Rõu
2. maad harima sitanuŕm taht ärʔ elläte (kevadel teist korda künda) San; [ta] tõi `traktori, helläśs näet `kartulimaa Krl; Sulanõ lät́s maad `heĺlämä: kas siss vedrutama, `äestämä vai `truĺma. `Kündmine oĺl õks `kündmine, tu̬u̬d is loedaʔ `heĺlämise alaʔ; vanast oĺl maa `hellämise jaoss kõblass; tu̬u̬ (maa) om hästi välläʔ hellät; ubina˽`pańti rüä olõ pääle, mis enne õks helläti välläʔ Har
3. linu töötlema (ketruseks, müügiks) Ku˽vili `saiõ `riihega ärä˽`pestüss, siss `alguki lina`heĺlämise aig. Taĺsspühiss taheti, et linaʔ omma˽jo˽suur jagu hellädüʔ; kui˽vanast nakati linnu `hellämmä, siss enne `mäŕtnä `päivä nakati Har
herisema erisema Tor Ksi; herisem(m)a Se
1. hästi hüüdma (pill), jorisema torupiĺl erises kui ta `easte `ääles `oĺli Tor; piĺl eriseb, paneb `kõiki `tantsima Ksi; `hermoń herisess, `höste `jarmoń herisess Se
2. (v)irisema timä herisess, olõ õi rahul uma elogaʔ Se
idukas1 iduk|as g -a Tor Kos, n, g -ka VNg hästi idanev; idurohke mul one üvä iduka `karduli `seltsi VNg; idukas sieme akkab `äśti `kasvama Kos
ilusade ilusade Puh Nõo, San Har korralikult, hästi tema kit́sk `põrkna nii ilusade `puhtass Puh; ei viisiʔ ennäst ilusadõ `rõivile `säädiʔ San; tu̬u̬ om üt́s kõrraline inemine, tu̬u̬ pedä kõ̭iḱ kõrran ja ilusadõ Har Vrd ilusasti
ilusahe ilosahe Võn VId(-u- Rõu)
1. meeldivalt, kenasti; sõbralikult; toredasti Küll äitsesevä tsireli ilosahe Võn; kõ̭iḱ lauliʔ ilosahe ja `loiõʔ Rõu; musik `mäńge ilosahe; nu̬u̬˽kah minno teretivä˽sääl ilosahe Plv; no om ilosahe `kõrdapiteh `rõivil; kuu paiśt ilosahe Vas; kõnõlõvaʔ, kõnõlõvaʔ ilosahe, nüüd nakassõʔ hangotamma joʔ Räp; jo sõ̭ss `naksi näʔ elämä `väega `hüśte ja ilosahe Se
2. korralikult, hästi tuli palass ah́on ilosahe Võn; noorõmb vasik pess armõtohe nõ̭nagaʔ, ju̬u̬ uiʔ ilosahe; kiä ilosahe ei saa kõnõldaʔ, si̬i̬ kogahõllõss Rõu; mul um sääl jo üts kuuś `pu̬u̬li ilosahe (täiesti, tublisti) Plv; adra leht́ käänd `turba ilosahe kummalõ; `kiisla oĺl ilosahe hapu Vas; nälä-aoʔ oĺli väläh, tu̬u̬d mälehtä ma ilosahe; istuʔ ilosahe Se
Vrd ilusasti
ilusalt korralikult, hästi [hunt] annab sabaga järelt ja lammas käib ilusalt kõrval Tür Vrd ilusasti
ilusalõ ilusalõ Urv(-llõ) Krl Rõu, -õlõ Urv Krl; ilosalõ Se Lut
1. meeldivalt, kenasti; sõbralikult; toredasti päiv paist nii ilusallõ kui; rüǵä häidsäśs ilusallõ Urv; vesi ilusõlõ loogõldõss järve veerel Krl; Ma täĺle ilosalõ seledi Se; laul ilosalõ; [hobune] ilosalõ sõit, kõvastõlõ, `hüäste vii `jalga Lut
2. korralikult, hästi taa ilusallõ kasuss ta˽kaar; midäss ti˽kütä eiʔ ilusallõ `sanna õiʔ Urv; piat `ostma õks t́sia ja piat hu̬u̬lt ka ilusalõ `kandma Krl; Mi‿sa˽hünisät, kõ̭nõla ilusalõ Rõu
Vrd ilusasti
ilusasti ilusasti Kuu Rei PJg Amb Tür Lai Plt, -e Kuu Jõh Muh Aud Tor Juu HJn Kad Trm Võn/-o-/ Räp/-õ/; ilusast R Jäm Muh Rei JMd VMr Iis TaPõ(-ss Kod) Plt, jõ- Khn, ilo- Vai Ris van Kod/-ss/, Kan Plv/-õst/
1. meeldivalt, kenasti; toredasti sisokaine `laula ilosast Vai; küll aga mõestab ilusaste vilistada Tor; ilusast `riides nagu nukk JMd; `usklikud pidäväd `ku̬u̬li. imeilosass laalavad ja `loevad Kod; tiä tennäśs `väega ilosast umma immä Kan; kõ̭iḱsugu rahvast oĺl sääl ku̬u̬h - - ja `väega ilosastõ mängite Räp
2. korralikult, hästi; sündsalt `istu ilusasti Kuu; `tõmba ilusast `kanda (king korralikult jalga) Muh; Olgõ sõni jõlusast kodo, kui meie tahakohõ tulõmõ Khn; aab `pahtub ilusasti kokku PJg; siis sai ilusasti kuńst`väätist `panna Amb; karukaar annab ise ilosass `põhku küll riśsikeenä siden Kod; aa nüid `itsmed ilusasti Plt; mi‿sa˽habit. sü̬ü̬ʔ ilosast Kan
Vrd illede, ilusade, ilusahe, ilusalt, ilusalõ, ilusta, ilusti
ilusti ilusti(-o-) Lüg spor eP(hv S; e- Mar) M, -e Jõe Hlj Vai Käi Rei spor (e- Rid Mar Kul), Mih PJg Vän hv KPõ, Äks SJn Vil Trv Hel T, spor T V; ilust Lüg Jõh Vig Kei Tür Äks
1. meeldivalt, kenasti; sõbralikult; toredasti tuli ilust `juure ja `andas kätt minule Lüg; sepel on `litridega ilusti ära teht Rei; kured tańtsivad ilusti `jalgepääl, `ennekui ära akkavad minema Saa; kanad tulid nii ilusti lennates kõik korralikult tuppa Juu; tihnikus kasvavad puud kohe nagu kanep iluste ülesse Amb; ilust `õitsevad Tür; löŕt pääsuke laalab ilusti KJn; si̬i̬ om ilusti ennast `vällä `ehtin Krk; säeb iluste `rõivile, siss lähäb pidule; [kas on mõni naine] kes mehega nii iluste eläb, et ei ike siĺmä `täitkina; tark aŕst, kõneleb iluste, ei ole `uhkust täppigi; küll tä `mäńgse iluste kanneld Nõo; kae˽ku ilustõ päiv paistuss San; opõtaja lugi nii ilostõ, et muḱki (minugi)˽siĺmist kiśk vi̬i̬ `vällä Vas; ähn ilustõ äi laulaʔ; äi-ilustõ (inetult) Lei
2. korralikult, hästi; sündsalt saab iluste ära lopputatud [pesu] Jõe; lau puud ilusti rida Vll; [loomad] naa eloste rõdamesi keiväd Mar; mis te `riidlete, olge ilusti Hää; vana inime ei `oska ju ilusti `rääkida, labased sõnad ja HMd; nad soavad seal ilust akkama Kei; ta lugend küll raha ilusti üle, aga‿i tia, kust sie viga tuli VMr; ilusti `tehtud tü̬ü̬ KJn; tuli palass ilusti, paraviisi Krk; kui vikat om iks terräv ja joonen, iluste `säetu, siss om `kerge `niitmä Ran; kae sa iluste kodu `perrä; ma `üt́li Liinile iluste (avameelselt) ärä, et - - nu̬u̬ saeva `võtma su seebi Nõo; naa˽langa omma ilustõ kedrätü, naidõ iist tulõ iks ilustõ kedrätü, naidõ iist tulõ iks ilustõ `massa kah San; Vahel võisõ [vähid] periss kõvastõ kidistäʔ – kit́in oĺl ilustõ kuuldaʔ; tulõ sa ilustõ kuuʔ, ala˽sa minnü˽külä pääle `huĺkma Har
Vrd ilusasti
jagus jagus Kuu Käi Mar Vig Mih Vän KuuK; jägus Hlj S Mär Kse Han Koe Kad Sim; g -a kauaks jätkuv, piisav, kestev; tõhus liha on jagusam [kalast], peab enam `vastu Käi; Soolane liha ikka jägusam kui värske liha, tahke leib perele jägusam Mär; `muĺtsed jahud olivad `kangeste jägusad Kad; Jägus toit Sim || jõudus, hästi edenev Töö on jagus ta käes Vän Vrd jaksa
jooksik jooksi|k g -ku Jäm/-gu/ Vll Pöi Hi(-gu), Mär K(juo-, jua-, joksi|k Amb Kad); juaksi|k g -ku, -ke Kod; `juoksi|k g -ku, -gu R(n -ku VNg, n -ko g -go Vai); joosi|k g -ku Khk/-gu/ L Ris/`joosik/ Hag Plt/josi|k/ KJn eL(joossi|k Puh; g -gu Krk VLä Lei/n duoži|k/, -kõ, -gõ VId, --ka Se)
1. s, a hulgus; püsimatu, ümberhulkuv, sageli teenistuskohta vahetav (inimene) tama ei `kesta `kuskil, tama on üks `juoksiko `poisika`ine Vai; joosik inimene, p‿teeni `kuskil vagusi Khk; lehem akab juaksikess minemä Kod; ega ta mõni jooksik ole, ta üks paigalene inimene Plt; si̬i̬ om üiśt karja joosik (loom, kes karja juures ei püsi) Hel; `ümmer ilma joosik San; ta om ku vana joosik, iks käü ütest `tõistõ Kan; joosik ei piä kotust `kińni Krl; ta om jo ilma joosik, kas ta mõ̭ni inemine om Har; Taa (lehm) um vana hulgus ja joosik, taad kaŕada vai `säitsme mehega Rõu; joosik om tu̬u̬, kes hulk ütelt kottalt `tõistõ, `tõõśõ tü̬ü̬ mant tõõśõ mano Räp || väejooksik; põgenik Üks va jooksik oli, teab sõaväest ää `kargand või kust ta tuli Pöi; sõaväe joosik, sõaväest ärä pagenu Krk Vrd joost
2. s, euf (mitmesugustest väikestest loomadest) kerstud olid `aitas, kaan `kińni, et joosikud või rot́id `sisse ei saa Lih; täna `öösi oli meil joosik mulla üles ajand Hag; juaksiked ajavad kot́id läbi Kod; joosikid om nüid jälle `sahvren Pst; täo om küll paĺlu joosikit, maa om puha läbi äet Hls; ümmert kaala keheles juśt ku joosiku oless ümmer kaala; joosikil är aet, mis `kinda ni̬i̬ om oida sul Krk; joosiku käävä söögi mano Võn; ta om joosikid täüs, nu̬u̬ om täie Ote; meil om paĺlu joosikõid, ni˽suuŕi, et kaśs ka ei `julgu nuid maha murdaʔ Har; š́ouʔ un `särtse `märste šisaligu, kutsutasõ d́uožikust Lei Vrd jooksja, jooskas, joski
3. s jooksva(haigus) vanal `Männikul on `juoksik, kääd `tursked nagu pakkud Jõh; kanermu `juua `juoksigo `vasta Vai Vrd jooksikuhaigus
4. a lahe, hästi peergu jooksev kole ia joksik puu, pierud muutku kukuvad Amb; Palamets (in) iad joksikud puud, sialt sai `ennegi pieru puid Kad; joosik puu, ei ole `oksi sehes KJn
5. a vett läbilaskev `juoksik riist Lüg; põhi peab `vinkles olema, mud́u tuleb nõu joosik Saa; `tõśtis jooksiku toobiga vett, kõik põrand oli märg Lai; si̬i̬ tege joosik `nõusit, ni̬i̬ nõu joosev Krk
6. jooksjaheinKrk
Vrd jooksja
jooksma `jooksma, `joosta (joosta) u hv SaId Hi K, Trm Lai; `juoks|ma, `juosta (juosta) Ris HaId ViK((juaks-, juassa HljK); da-inf `jooksta ?Rei ?Mär Lai, `juoksta Amb Sim; `ju̬u̬ksma, juassa Kod; `juokse|ma, `juossa R(-maie Lüg; `juakse- VNg Jõh; da-inf `juokseda Kuu VNg, `juassa Jõh); `joos|ma, joosta (`joosta) spor Ans Khk, SaId Muh Hi L (`juõs- Khn; `ju̬u̬s- Hää Saa) KLõ(`juos- Ris Hag ?Koe Sim; `ju̬u̬s- KJn) Äks Ksi; `joosk(e)ma, joosta SaLä Kaa/da-inf joośkeda/ Krj; `ju̬u̬sk|ma (juuśk-), `joosta(ʔ), joosta(ʔ) eL(-me M; da-inf `ju̬u̬s|ke Trv Ran[-]; `jooska, `d́uuskõʔ, `d́uuska Lei, `ju̬u̬skaʔ Lut); pr jookse- spor eP; `juokse (`juakse-) R; juokse- (juakse-) HaId ViK Trm Kod, jokse- spor Amb Pee ViK Trm Lai Plt; joose- S L(joosse- Kul Tor, juõsõ- Khn), HaLä(juose- Ris, juosse- Hag, joosse-, joose- Nis Rap) (juose- JMd JJn Koe), ? spor Sim Iis(juose-), eL
I. intr, hv tr (inimestest ja loomadest)
1. a. kiirete sammudega liikuma (kiiremini kui käies); ruttama; kihutama laps vadib `juokseda VNg; lasin `juoksemast `külge `luomale Lüg; nürgitseb tasa joosta Jäm; `lambad panid tulise `vaardiga `joosma Käi; loomad `joosvad rüsinäl `lauta; sipelgad `joosad Tõs; Must kaśs on vahelt läbi `ju̬u̬snu (s.t on tülis) Hää; läks mödä teed `joostes Juu; ega iir magaja suhu ei joose Ann; Obune `juoseb täit väge (ruttu) Koe; küll lapsed lülisivad `juosta Kad; lähäb pu̬u̬l-juasse Kod; tiolapsed on `mõisas `joosnud jala rehe; ööśsi `joosnuva rehe ära (on jalgsi terad viljast välja sõtkunud) Ksi; Eks isigi sai noorelt paĺlu `ju̬u̬stud Vil; õńn ku magajel kassil iiŕ ju̬u̬sk suhu Trv; ärä joosta sedäsi `nu̬u̬li mitte, `vaade enne ette, ärä joosta uisapäisa; karjalatse jooseve ennäst ärä, `rindealuse paistedet; `kerge jalage, pu̬u̬ĺ joostan lää periss Krk; siĺmist `müüdä `juuskma (tähelepanematult mööduma) Puh; neli `neitsit jooseva üle nurme, üits ei saa ütele `perrä, tõene tõist kätte (= ni̬i̬ om ratta, neli `sõ̭õ̭ri) Nõo; paŕemp põrss `persen ku perän ju̬u̬sk Krl; puĺl oĺl karja mant välläʔ `juuskõnu; śuul (siul) ei olõ `jalgu nätäʔ, a `siski kõvastõ ju̬u̬sk Har; Ju̬u̬sk jalaʔ alt ärʔ (s.t kukkus maha) Rõu; neli hobõst om taĺlin ja viiess ju̬u̬sk `ümbre taĺli = vardad sukakudumisel Räp; lasõ vaesõ mehe hobõsõl ka `joostaʔ (lase mul kõnelda) Se; galoppi, kiista, nelja, nörki, seatraavi, sörki, teldrit, traavi, traavlit, tuhatnelja, võidu, võitu, ülejala jooksma `traavi ei `joua `nindapali `juossa kui kaloppi; kui obune jänekse `muoti ülejala `viska, siis `üella, et `juokse `neĺja VNg; kerib `juossa, ega siis `traavi `juokse Lüg; pojat `juoksot `kiista Vai; obu jooseb üle jala (mitte liiga kiirelt) Jäm; obu jooseb `raavi, εt ta mette `nelja äi aja; obu `jooskes tuhat `nelja, üle jala aides; obu jooseb `sörka Khk; laseme obuse `sörki joosta Vll; obu jooseb `nellä, ülejala ehk `nellä; kui ta mud́u jooseb, siis jooseb `traavi; jooseb `nörki Mar; `raabi jooseb ja `neĺlä jooseb, see oo üks puhas Vig; va uńt võtab `sörki peal `juosta Ris; aga me obone `joosis `teldert täna Juu; se obene jokseb eest `neĺja ja tagast `traavi Trm; ku obene ilosass trahavi juakseb Kod; ku vene `roika olli, siis pitsiobese laseve kalop̀pi ja `keskel joosep `raavelt Krk; mia joosi enne obesege `võitu, nüid ei saa kukege Hel; ma lassi `sörki obesel joosta Puh; obene joosep `traavi, `lendäp nigu lind edesi; si̬i̬ puha jooseb `neĺlu Nõo; tsia`trahvi (väikeste sammudega mitte kiiresti) `ju̬u̬skma Ote; kasa noʔ hobõsõga `võiḱi jouat joostaʔ Har; hopõń juusk `traali Vas; kadalippu jooksma sõjaväeline peksukaristus 17.–19. saj inimesed `laśti kadalippu `juosta viel treegi aal JMd; soldatid juoksivad kadalippu üksteise järele VJg; läbi lipu `juuskma Vas || fig neid `lapsi `lastakse mud́u kadalippu `joosta, ei `panda `tööle Juu; kiili, kiini (~kiiniga) jooksma palavaga `luomad `juoksevad `kiili Jõe; lehmad jooksvad `kiili sabad `selgas `sirgus Emm; lehmad akkabad `kiilu `joosma Mih; joosed `kiili nagu veis saba `seĺges Juu; ku na sügüse poole karguteve, siss jooseve `kiimi Krk; eläjäʔ kiiniga `ju̬u̬skvaʔ kõvastõ Räp; `ju̬u̬skva `kiini, pagõhõsõ kaŕa mant Se || (ühendites) midagi ägedasti tegema, kallale tormama; fig ründama, sõimama `Juokseb `toise maha (upsakast inimesest) Kuu; põle kellegi `peale juosn oma `suuga Muh; loom `uhkab teist, jooseb saridega teise kallale Kse; oma sõnadega jooseb su `kandu `kińni Kei; sa joosed kohe teesele ninä `peäle raginaga Juu; vata mul viel `naakma`ńni niesukst, juokseb vanainimese näkku `kińni Sim; `joosos minu silmile (st hakkas sõimama) Plt; siĺmä pähen ku õlesööjäl, sü̬ü̬ss ärä inimese, joosess `seĺgä periss (vihasest inimesest); äkiline, ju̬u̬śk `tormi `seĺgä nõnda ku Krk; nii täl lätt süä tävvest, tä hot́ joosõsi `küĺge tõõsõlõ Se; tormi jooksma `tormi `juosti `linnale `pääle ja `võeti `vällä Lüg; nad `joosvad ühna `tormi (poodi ostma) Muh; mehed läksid `joosid kohe rinnaga `tormi `vaenlasele `vastu Tõs; obosed `juosvad `tormi edaja Ris; ette`vaatlik inimene `ilmaski ei jookse `tormi Plt; susi ju̬u̬śk tormihn pääle, haaŕd `lamba ja lät́s Rõu || fig kedagi endale püüdma; liiderdama midä sa `juoksed tämä järel, egä tämä sinuda ei võtta Lüg; ise täiś mies juakseb lipaka järälä VJg; tuleb seda iḱe äbist panna, et naesterahvas jookseb liiast `ümber meesterahvastega Pal; naise ja tüdruku joosive sõa aeal meeśtel perän ku sia kari Krk; va lita, kis `jooksva poisse `perra San; tel ju̬u̬sk õks kõrraga kat́s kolʔ miist takan Har b.  pagema, põgenema See `kange poiss, see töö eest äi joose Pöi; ma `joosi eest ära, `joosi `nurka Emm; vangid `kargan vangimaeast ää, pann `joosma Tõs; pist `juosma nende käest Hag; olli ärä joosnu, är pagenu Krk; ku˽ma piniga lät́si, siss [lambad] `pańdi kõ̭iḱ pakku `ju̬u̬skma Har; peni ju̬u̬śk tuda sutt pakku; ma‿i olõss tihanu nõ̭nna ka `nõstaʔ, ma‿lõs häbüga `mõtsa joosnuʔ Rõu c.  kiiresti kuskil käima v midagi tegema unestas rätte maha, `juokse tämäle järele Lüg; Teeb joostes see töö ää Khk; Jooska ta korra saadu taa loomi vaatma Kaa; mεne korra joostes toa `juure Muh; Mine korra juõstõs põllalõ ning tuõ mõni porgandi supissõ Khn; ja siss nad `juusid parsil üless Hää; mis sest kasu on, kui sa joksed kuue seitsme`teiskümne `aastaselt [mehele] Pee; Taavi joosep `lauta `kaema [lambaid] Puh; mi‿sa tõist joosutat, sa võid esi ka joosta Nõo; kõ̭iḱ joosiʔ `ümbreʔ, et illoś hopõn Vas; Mi̬i̬s krat́se vi̬i̬l kõrvatagost ja juuśk moro pääle `vällä `kaema, et vaśt naaśõ kätte saa Räp d.  sageli kuskil käima; ulama, hulkuma; mitte paigal püsima mittu `korda saan selle perast `juossa Jõe; mida sa `ommete `juoksed säl kirikus `ühte `puhku VNg; `juokseb `ümber, ei `viitsi tüöd teha egä kedägi; sie ei piä `ammeti `kinni `kuski, ühest kõhast ikke `juokseb `vällä, `tõise akkab Lüg; Nüüd `tütrikud ja `poisid `juaksevad kahe `kolmetõist `aastani jalad `perses (s.t ei tee tööd) Jõh; [Ma] jooskesi mütu suid küla lammaste järges Kaa; kus `poole sa joosed `ühte `jooni Muh; mes sa ilma asjata joosed Mar; [lapsed] `joosvad oma pead mööda `ringi ja `ulkuvad kus `tahtes; `joosis pimedast peast, ei `mõtle ette ühti, pärast kahjatseb Mär; missa joosed sii mud́u `rinki ratast Tõs; `jooksvad ja töllerdavad PJg; joossed mud́u, mürad `piale Nis; on nagu üks kahe pere koer, juosseb ühest uksest `sisse ja teisest `väĺla Hag; mis sa joosed `tühja, pea laiale `otses Juu; ta juokseb uisapäisa JMd; nägin ikke, et joosevad üksteisest läbi, räägivad sala Ann; jooseb `peale `siia-`sinna Tür; ma juoksen kõikse pääva, jala luud `õhta valutavad VMr; `juoske, `juoske `palja jalu, kured tievad `nairid `piale [jalgadele] Kad; pane või pudelisse, ta ei püsi paigal, igale `puole jokseb Sim; Triinu `jooksis kõik `tohtrid läbi Ksi; mis ta oma `jooksmisest on saand, sialsamas kus teisedki (s.t ei ela paremini) Lai; kikk kotuse olli läbi joostu Hel; joosep ku tuesupää, igävene joosik, jälle joosep parembat `kohta `ot́sma Nõo; Tõńõ ju̬u̬sk `mü̬ü̬dä `ilma nigu pini, ki̬i̬ĺ veśti pääl Urv; kas tast no mõ̭ni `tü̬ü̬mis saa, ta‿m tad `ju̬u̬skmist harinuʔ, tast ei˽saa muud ku ilma joosik Har; Ta (teenija) joosk kui vesi ilma pite; `tühjä `juuskma Vas || fig kõhulahtisusest `õue vahet `juoksma Ris e.  mardisandiks jne käima; teat (jooksu)mänge mängima kui kadribe aned `joosvad, siis o ulk inimesi koos Muh; pikka linu `joosmas. mida pikem külas käik sul oli, seda pikemad linad pidid tulema Noa; sańdid `joosvad ikke maŕdipääva `lauba `õhta Mär; poisid ja tüdrukud `joosid mäŕdi`sańti Rap; kaŕjussed `tõmmavad ja juaksevad ümmer kü̬ü̬ni `kuĺli Kod; noored inimesed jooksivad `marti Lai; kas ti käve noʔ `luśti `ju̬u̬skman Har; märdi sańdiʔ `juuskva mäŕdi `puulbä Plv; leske, nukku jooksma `nuored kävid aeva `leske `juoksemass (s.t tagumist paari) Kuu; ku nukku joosiv, tüdruk ju̬u̬śk ehen, poiśs keriśs `järgi Krk f. fig põhitähendusega seostuvaid rahvapäraseid võrdlusi ja piltlikke väljendeid `juoksis nii et `putked `välkusid Jõe; `juokseb ku välk; `juoksi justkui sada `paari `jalgu all; juoksis ninda et päkkä alused õlivad tulised ~ jala alused `välkusivväd Lüg; joseb nönda‿t keel louast `väljas Ans; Joose naa‿t ing armas sees Emm; poiss `joosis naa et tuli `välkus Käi; niipalju juoksid kui jälad `andsid Rei; [Nii kiire, et] jookse või sarved seina Rid; jooseb nii et jalad rakkos Kul; poisid `joosid nagu põdrad Tõs; jooseb | ku tuulispask ~ nagu kana muna valus ~ et jalad löövad kuklasse Tor; j. nagu oleks tuli taga Vän; Jookse nagu koer (kui on palju käimist, tegemist); Jookseb, et jalakannad löövad uperkuuti Ris; jookseb kas kopsu `lõhki omal Kei; jooseb nagu kits kuse järele Juu; `jooksime järel naa, et kas `tahtsime `lõhki `juosta `eńdid Koe; Jookseb nagu härg kiilis VMr; j. nagu säde ~ nagu pipart Kad; j. kui tuul Rak; nõnna kerisin juassa, et jalad ei `puutnud mua `külge; `ju̬u̬ksi nagu mua põrus Kod; Jookse nüüd, tuur sul tules, teine p-s Pal; `jooksis kiirest, nõnna et keel veśti pial Lai; joost nõnna et jala kannad käind möda perset Plt; Joosevad ümber nagu soldani võtjad; Jooseb ümmer nagu jahi koer lõuad laiali pääs ~ kui hirv Vil; j. jüst kui jänes ~ ku lõvi Trv; joosi ku jala võtive Krk; ju̬u̬sk nii et vitt vatut Ran; ma `joosi nii et jala es putu `vasta maad Nõo; juuś nigu saba `järgi ei saa San; `väikene lat́s ju̬u̬sk nigu kukkõlõss Kan; obõsõ joosnu ku‿plaḱin, nigu üt́s udsu joosnuʔ Urv; tiä tulõ joosten ku nahhin Krl; joosõʔ nii kõvastõ ku sul `jalgu om all; ju̬u̬śk | nigu hand is saa `jäŕgi ~ nii et jalaʔ tuld lööväʔ Har; ta ju̬u̬sk nii kõvastõ et | ki̬i̬ĺ ola pääl ~ jalaʔ `kukrohe kääväʔ ~ kas vai nahast `vällä Räp || See jookseb võlgade eest ära (liiga lühikeste pükstega inimesest); Ega se ka pead puusse jookse (pikaldasest inimesest) Kuu; `ninda `ruemus, et `juokseb saba `seljas Hlj; Jooseb vesti nööpe mööda üles (ninakast vastusest) LNg; Jooseb seenad maha (kärmest inimesest) Mär; ära `jookse `peaga `tulde, `mõtle ennem (ennatlikult, mõtlematult talitajast) Kei; sa jooset päädpidi `tulle (id) Hel; Ära joose saivast makku (kärmest) Ran || rumalast inimesest On vähe vastu puud joosnud Krj; ma ole sanna `seina `vastu `ju̬u̬sknu Trv || rasedast tüdrukust orgi `otsa joosnd PJg; Pulga `otsa `ju̬u̬snu Hää; Poiss vasta jooksnud Kad
2. paarima; paaritama sarv `luomad ja obosed nied `juoksevad ikke kevädest jago; lase lehm ärä `juossa; kui ta (lehm) tulaval `aastal ei `juokse `ärgil, siis jääb `ahtrast Lüg; `joostud lehm, kui puĺl on lehma ära `jooskend Krj; meil oo muist `lehmi `joosmata alles; see tüdrik `olli ää `joostud (sugulises ühenduses olnud) Muh; lehm ond `juõstud Khn; ärg on lehma ära juost Sim; si̬i̬ [tüdruk] õli üle juastud, poeg `võtku ärä Kod; muĺlik ju̬u̬śk ärä õhviti Hls; tää, ka ta (lehm) joosnuss sai, ei otsi änäp Krk; lehm om ärʔ joosnuʔ Krl Vrd jooksetama, jooksutama
3. intr, tr (peam vedelikust) a.  voolama; nõrguma, valguma; eritama; tilkuma jogi `juokseb; nenä `juokseb, ei `tiie kus olen `külmitänd Kuu; kevadel kased `juoksevatta `mahla VNg; `juoksi `aader `päivä läbi, ei saand `kinni; `paise akkab `juoksema; nenä `müödä `juoksi vesi (higi) kõhe maha Lüg; ise akkas `vähki `juoksema ja siis suri; ikkunad akkad vett `juoksema Vai; körvad `jooskvad mäda Jäm; raand jooseb üle; nee `küinlad `jooskvad nii pailu; küinal jooseb rasva maha; `riided pannasse nörisema et vesi `väĺja jooseks Khk; kui tuluk suureks läks `jooskes [supp] keik tulele Pha; `Soonda küla oo soone peal, soon jooseb läbi Muh; selmad `joosvad vett; suu jooseb ila Emm; sitt akkab silmile `joosma (öeld kui laps v viletsam inimene vastu vaidleb) Phl; meri möönab, üsna jooseb tagasi Rid; puud `telkovad, puud `joosvad ühnä sorinal Mar; vihm jooseb `kaosse pealt `sisse; suured pisarad `joosid mööda palesid maha Mär; ema kraav o see, kus vähämad kraavid `sisse joosevad Kir; `vahtrad `joosvad [mahla] Var; meri juõsõb maha (meretuulega lained ujutavad kalda üle) Khn; paese pakitseb, akkab `joosma varsi mäda `väĺla Vän; tiik `joosis kuevase Tor; `tehtas pais `lahti ja vesi jooseb maha Hää; tuul lääb sis idas, ku meri kuevaks jooseb Ris; suu jooseb `koola nagu rumalal koeral Juu; tie palava `aaga mäńd `kat́ki, juokseb seda `vaiku KuuK; `riastad joksevad VMr; suu akkas kohe vett `juoksma kui `toitu nägi; kui põlve ila `väĺja jokseb, siis põĺv on `kange Sim; kaśk juakseb; vesi juakseb `veskiss läbi - - mes üle`liigne, lähäb liiass silmäss ärä, mueto vesi akab üle tammi `ju̬u̬ksma Kod; aav jooseb õis vett Ksi; õlle kurn jooseb Pil; kaits oea joosive `sinna `veśke `järve kokku Pst; ila ja vattu ju̬u̬sk suust `vällä Krk; `tuĺli valu vihm, kõik kraavid joosiva; kaevass oma ädä, `endäl siĺmä joosiva Ran; misa sitast kität, mes läbi rataste maha joosep (teenimatust kiitusest) Nõo; siist joosep läte `väĺlä Kam; noʔ om jo pańg `malhla täüś `ju̬u̬skõnu, see kõiv ju̬u̬sk `väega kõvastõ; mõ̭nõl `ju̬u̬śkõva˽rinna˽`piimä, neil om paĺlu imemist; ta om hää iiśkańn `lu̬u̬mõ vallaʔ, ta ju̬u̬sk häste laḱka; ta vere`ju̬u̬skmine piät `saisma `pandma, muidu `ju̬u̬skõva soonõʔ verest töhjäss Har; `kaardaʔ `ju̬u̬skva, kõvastõ satass Rõu; silmä `ju̬u̬skvaʔ `rahka Räp; sõrmõ `lõikat arʔ ku pand́ `ju̬u̬skma; nii maʔ taha tu̬u̬d `sü̬ü̬ki ku `süägi ju̬u̬sk vett Se || (kuupuhastusest jms) `naiste`rahvad `joosvad `valged; `valged `joosvad Emm; naistel, ku tõsnd oo, sis `valged kuukerjad `joosvad Mar; naeste`rahva punased `joosvad Tõs; ma täna naa `aiglane, asjad (menstruatsioon) akasid `joosma PJg; `valge (meeste seemnevoolus) jookseb Trm; kui kuu`riided liiass juakseväd, siis kiädetässe ti̬i̬lehe `varsi Kod; `valged on [naistel] väga `rasked ja `jooksevad kõvasti Ksi; kuu `rõõva om ümmer, punatse joosev Krk; ihu `ju̬u̬skmine (kuupuhastus) Kam; tu̬u̬l [naisel] ju̬u̬sk `valgõid Har; `valgõʔ `juuskvaʔ (seemnevoolusest) Plv; umaʔ `ju̬u̬skva kabõhisõl, `valgõʔ Se || (kõhulahtisusest ja gaasidest) perse jooseb taga mis lörinal Mär; sea `põrssad, kes läbi joosevad, neist ei `saagi `asja; Takka jooseb kui jõgi (kõht lahti) Vän; perse jooseb kui kohin (liigsetest gaasidest) Ksi; kõtt om `valla ja jooseb läbi Hls; pask vedel, joosep perän nigu nellä`kümne `numbre niit; pi̬i̬r jooseb taga Ran; `naksi kõtust läbi `ju̬u̬skma San; mõ̭nõl puss ju̬u̬sk, alasi `pussass Krl; mul `ju̬u̬śk iilä sisest läbi Har; misa˽taal `persel iks alati last joostaʔ, misa˽pussudõʔ Rõu || (kalade kudemisest) kalad `juoksevad `marja, `niiska; `marjad ja `niiskad on `väljä `juosset, kalad on kudened Kuu; kalad nii kudumas, et mari jooseb `välja Khk; kevade kala jooseb, mari jooseb ära Emm; kala marjad `joosvad `vällä Mar; mari ju̬u̬sk `vällä kala seest Krk; kala mari `juuskmada Puh; kala ju̬u̬sk `marja, noʔ om `kangõ kudõnõmise aig Har b.  lekkima, vedelikku (hv muud) läbi laskma `Vihma `sauga `juokseb kadus kaik läbi; `ämber juoks vie maha Kuu; `venne `juokso vett Vai; lae jooseb, p‿saa `välja `minna; kiŋŋad jooskvad, sukad puhas liged Khk; paadi põhi oo `katki, paet jooseb Muh; laada katused kõik jossevad läbi Rap; `tuaver juakseb nagu soliseb VJg; `ju̬u̬ksi vett läbi si tare ja tare˛esine Kod; see [riist] ull `iimab `joosta, selle `sisse ei saa kedagi `panna Lai; rüä jooseve `vällä rüä rada perän, kot́t joosep Krk; tare `joosep läbi prõ̭lla Nõo; õdagu pańni [silgupüti] vett täüś, noʔ om kuivass `ju̬u̬skõnuʔ Har; katusõ kaartõʔ juuskvaʔ läbi Rõu c.  (vihma) sadama nεεd sa kuidas sajab, paljas `valge vesi jooseb maha Khk; `vihma jooseb justku `vardast Mär; `vihma `ju̬u̬sis ku pangega Hää; vihm jooseb maha nagu oa varrest Juu; vesi jooseb ülevalt `kaela, nat põle `amma `algi `kuiva Plt; küll ju̬u̬sk jämmet `vihma maha Krk; valu vett ju̬u̬sk maha nigu pangist Ran; joosep `vihma maha nigu uja; vahel joosep mitu `päevä, kõik kotusse ojuva Kam; ju̬u̬sk kastõht `maahha kui määnegi undsõh Se
4. (muudest liikumistest) a.  edasi libisema, liuglema; lohisema; sõitma `katsuti loga päält mittu `solme [laev] `tunnis juoks; üvad aluksed `juokse `tuule sise (s.o purjetavad peaaegu vastu tuult); vene `juoks(i) üles kohe (libises hooga maale) VNg; `uuvve `võima regi, kas on ühe `talve juost ehk kaks; `palgi parv, `pandi igepuu läbi, siis kui vie pääl `juoksi, siis ei õld `karta `katki `mennä Lüg; Karu läheb kallast `mööda, karvad jooksevad maad `mööda (= heinasao vedamine); rattad `jooksvad `kiiva, `juhkmed pole `öiged Jäm; köva pöha pεεl `ankur jooseb `järge, künnab `pöhja `mööda Khk; ee `jooskmisega lae Mus; Raud `talladega kõlk on libem `joosma; Vanad puu rattad - - tasa joosid, `miski kolinad polnd Pöi; on nii `palju lund juba, et ree joosta Emm; vanal aal ollid pikäd seelikud `selgäs, siss `joosid `möödä maad lohinal Mar; laev `juosis madala peal `kinne Ris; vanger juhab - - teine juhe on pikem, ei joosse otse Nis; kot́t kaalan, vahel õts `ju̬u̬ksi müdä muad Kod; `autose joosive `vastamisi; vanast tare ussel olli su̬u̬ń, si̬i̬ raav́, kust ta ju̬u̬śk Krk; rihetruĺl ju̬u̬śk nihu, tõmmas lademe unikude Ote; rońg ju̬u̬śk `rü̬ü̬päst `väĺlä Rõn; käü nigu vana reośk, `rõiva ju̬u̬skva maad `mü̬ü̬dä Urv; miʔ `laśki `ri̬i̬ga mäest `alla, mu reǵi ju̬u̬śk kõ̭gõ kauõmbadõ; laiv ju̬u̬sk `vi̬i̬rde Har; `Tahko kas kannõte `niitmise `aigo pögsi `värdle `vaihõl vai `pańte jäl˽nööriga˽takah `ju̬u̬skma Räp || (suusatamisest ja uisutamisest) poisid `jooskevad `litsudega Mus; läksivad suksetama, `suksedega `jooksma Lai b.  (kalade liikumisest) kalad `juoksevad joge `müöda edes-tagasi Vai; kui mere vesi linab, siis kalad `öösse äi joose Khk; kui kalad meres `joosvad, [kajakad] kohe pauh ja pauh `võtvad `kinni Mar; võrgu lat́iga tongitakse kala `joosma Vän; kala jooseb `mõrda Ris; kalad juoksevad `võrku `kinni Trm; kala vett pite ju̬u̬sk Se c.  tiirlema, keerlema, veerema; (veskist, masinast) töötama panin kodi `pääle ja lasin `veski `juoksema VNg; oki ratas jooseb oki sammaste vahel Khk; tuuling jooseb `ühte `vääri, kui ea tasane tuul on Krj; vurrkańn jooseb na mis vurinal; masin `uugab joosta; kui rehe paŕss `joosis (s.t kui juba rehtesid pekseti), siis `teomes sai juba obusele kot́iga pähä `anda Mär; raha paneb kõik rattad `joosma PJg; `mölder paneb `veśki `joosma Nis; [seinas] pulga pial `jooksis `aspel `ümber; surnukal on veke varras, kus pial kiaved jooksevad Trm; jäśs kerib põrandal `ringi `joosta Lai; sõkelavvaga sõkutass oki `ju̬u̬skma Trv; lina masin `laagre pääl ju̬u̬sk Krk; mõlemba `veskikivi joosiva Puh; mägede sisen tuulõ `veśki es jooseva `äste Kam; Üttepuhku juuskva, a edesi ei saaʔ (= kerilaud) Krl; `kiirmõʔ olliʔ otsah kistavarrel, siss ta juusk `häste `ümbre Plv; rattaʔ `ju̬u̬skva ku vurisõss `ümbre Räp; kivi ju̬u̬sk, nu aaŕiʔ `ju̬u̬skva (veski käib) Se || jahvatama kas jahud o joosn Muh || fig ringi käima (peast) pea jooseb `ringi Muh; pea jooseb `ümmer Tõs; mul om põrhõ·ld pää nii `haigõ, ju̬u̬sk `ümbre nigu huńn Har d.  (alla) langema, (maha) kukkuma, pudenema; pideva vooluna liikuma kive vahelt `juokseb jahu `kasti Lüg; `kerge terä `juokseb taha `puole, `raske sie jääb ette `puole Jõh; kiŋŋast läbi jooseb vili, sεεlt kaudu jooseb vili kivi `auku Khk; Pool tubakad `joosis piibust ää abeme `sisse Pöi; särgid `viidi `sauna `kirpa `joosma Muh; mool parajate püil `joosis, ei ma saand `aega vaadata Mär; `siiber tõmmets `valla ja vili joosep `alla `korvi Krk; nüid lastass jahu `kirstu `juuskõ, `kühvlegä aad kotti mińemä Ran; mõnikõrd `olli kuju suvi, siss `joosiva terä esi˛`endäst `väĺlä, ess viiäki parsile; nii illuss lina peo, ku raputit, siss luu `joosiva küĺlest ärä Nõo; koil om niisugune pudsu niigu tolm ju̬u̬sk `kurku; kui om paĺlu aganane vili, sis jääs kivi`siĺma `kinni, ei joose ala Ote; ku kangast `kuadõ näet sõ̭ss säält ju̬u̬sk putsu mahaʔ Urv; siss om suuŕ prakiń, ku puu maha ju̬u̬sk; hulga ubinõid oĺl toona maha `ju̬u̬skunu, madõl läbi `aeduʔ; ku `uhta `häitseseʔ, siss ju̬u̬sk putsu nigu `tsirkõ Har; härmä `võrku juusk maaha, nüüd om hää rüä külümise päiv́ Rõu; rüä `ju̬u̬skva `maaha, vaja jo `niitäʔ; [Tuulamisel] aganaʔ joosiva ütele poolõ ja `puhta˽terä˽tõõsõlõ poolõ Räp || (tähtede langemisest v lendamisest) tähed `juokse, `toisi `ilmu tule VNg; tähed juaksevad nii kui juaned tagan Kod; `rändäjä täheʔ `ju̬u̬skõva edesi `taiva˛alust `mü̬ü̬dä; hommugu poolõ ju̬u̬śk üt́s täh́t mahaʔ, ei tiiä˽kas läävä ilma˽sadulõ vai Har; täh́t ju̬u̬sk taivast pite nigu valahass, lätt `tõisdõ `paika Se e.  (pilvede, suitsu jms kiirest liikumisest) `lahked `pilved suvel, `kangest `juoksevad Lüg; ühest kohast jooseb nii `kange paks suits Vll; virmalesed oo `taeva `küĺges, `joosvad nooled maha Tõs; valg tuli juakseb `korsnass `väĺjä Kod; välgi tuli jooseb nõnda kangest justku silma lummutab ärade Trv; mea olli paa pääl, toss ju̬u̬śk `seĺgä Krk; ku `leibä küd́seti, sis `panti lõhnamulk `kinni, et kuum `väĺlä es saa `joosta Nõo; ku akkanu välk `lü̬ü̬mä ja tuli `taivast `ju̬u̬skma KodT; niigu sinine tule ju̬u̬n ju̬u̬sk (pisuhännast) Ote; ku˽virmalise `vihtliʔ, kõ̭iḱ `taiva pääl juuśk `valguss Har; pilveʔ `ju̬u̬skvaʔ, ilmaʔ lääväʔ parembass Vas; kahru`persest ju̬u̬sk suits `väĺlä Räp f.  läbi v sisse puhuma (tuulest) oh, siit jooseb tuult, sii ahju ees oo keige valjem tuul Khk; pane kaiuti uksed `kinne, tuul jooseb läbi Hää; tuule eleve, puha tuul ju̬u̬sk läbi Krk; tõsest `värjäst ju̬u̬śk tu̬u̬ĺ `sisse, tõsõst tõmmaśs `väĺlä Ote; vana vallaline küüń, tuuĺ ju̬u̬sk kõ̭igist läbi Har g.  minema, tulema; (kiirelt) sujuvalt liikuma, libisema, vajuma jne `ankru ket́id `jooksevad läbi lüüsi peĺi päält mere Hlj; [raudtee] `paalid, `nõnda ku `vaatad, `juoksevad `kaugemal kokko Lüg; kui niie silm on `katki, siis jättab tiba, õts `juokseb tiba Jõh; suga `müödä `juoksevad `niidid pakkole Vai; pindal on aŕk `otsas, köis jooseb selle vahel Pöi; oki kedra, kus nöörid peal jooksevad LNg; värav tuli `lahti teha, aga kinni `joosis ise Kul; [tehti] nisuke kõva`võitu `taigen ikke kohe, sie ei `juoksnud sis laiali KuuK; kui `tõmma siis piab sie (rehavars) pihus `juoksma edasi tagasi VMr; võrgu sõlmel joksevad otsad teine teisele `puole Kad; tie on `viitaline ja ruobas juokseb laiali Sim; keradest ja keha pialt kiariti kiarpuie `piale, kaks `lõnga `jooksis kõrraga Trm; lõng ju̬u̬sk `kaala (kulub kangakudumisel karvaseks ja katkeb) Krk; vahel läits lang `ku̬u̬rdu, katekõrra ju̬u̬sk kokku Ran; mehel `olli kõtukirme `katski ja sooliku joosiva naha vahele Puh; `jummal küll ta (kangas) `ju̬u̬skse sua i̬i̬n `katski nigu tsäriseb Nõo; tõnõ [vikat] ju̬u̬sk [heinast] läbi tsiuhh, tõnõ lätt vägisi Kam; voḱi keeri umma pooli takan kohe lang `pääle ju̬u̬sk Krl; ku rońgiga sõidat mõtsast läbi, sis `näütäss nii et puu `ju̬u̬skõva kõ̭iḱ `vasta Har || (vääntaimedest) lipuvarred, ilmatu pitkad, jooseb `mööda moad Jaa; karukõlla maad `mü̬ü̬dä jooseve Krk; [nõiakold] maad piti ju̬u̬sk nigu reboraik Räp || (kellaosutite liikumisest) kell `juokseb ette Lüg || kell `juokseb ette Lüg || (värisemisest, valust jms) mul `siuke jume `juussis üle ihu Hää; `juoksev juoseb puusas VMr; jume `juoksis kohe näkku niesukese jutu `piale Sim; `ju̬u̬skje `aiguss joosep `końte `mü̬ü̬dä Krk; pää laest `varbini ju̬u̬sk üle tu̬u̬ jumõ ja värrin Urv; ta rügä om nii üteline ku˽tuuĺ puhk, siss nigu lainõʔ ju̬u̬sk üle rüä Har; rematiis̀kuss ju̬u̬sk luie pite Plv; nigu lagipääst `ju̬u̬ske `varbihe, ku külm lainõʔ (ehmatusest) Se h.  muutuma `tüt́rik joosnu näost vereväss `tolle äbiga Nõo; kõik vili ju̬u̬sk `valges, kuumaga ja kuivaga ju̬u̬sk vili `valges Ote
5. a. (peam sõlmedest) lahti v kinni minema, järele andma v venima kui pitk kaŋŋas on, siis pannasse piirud vahele, et äär maha‿b joose Khk; `kangru sölmed äi joose, teised [sõlmed] `joostvad `lahte Phl; linnus`kaela sõĺm, `sohke aasaga sõĺm, jooseb `kergeste `kinni Tõs; ristsõlm tuleb kokku, siis ta ei jookse Trm; `nuŕjupidi sõĺm si̬i̬ ei seesä `kińni - juakseb, lehmäle `kaala ei tõhi `panna, juakseb `kińni Kod; `ju̬u̬skme sõĺm ju̬u̬sk `valla Krk; võrgul om `ju̬u̬skvit `siĺmi, ei ole äste `koetu, siĺm jooseb siiä sinnapoole Ran b.  hargnema sukk jooseb maha Khk; [harutades] lang jooseb `valla Ran; kae `perrä kas silmäʔ omma kõ̭iḱ `ülhen vai mõ̭ni om maha `ju̬u̬skunuʔ Har c.  hästi kedrata laskma üväd `villad `juokse üväst `pienest VNg; ne vellad `joosvad `peenegs küll Emm; se vella eie jooseb `easte Mar; villa jooseva iluste Puh || välja andma peenike lõng jooseb [kangaks] `rohkem `väĺlä, jäme lõng jooseb vähäm `väĺlä Kõp d.  kergesti lõhenema Nee pidid irmus `lahked männid olema mis `piirgu `jooskesid Kaa; `okslene ja kähär [puu] ei joose. Kiinega lõid lindi `sisse ja pidi `joosma `alla `põhja `väĺlä PJg; mõni puu ei jokse sugugi `piergu Amb; üks puu jooseb pikemält, teeńe‿i joose KJn; alg ju̬u̬sk `valla nagu siid́ Hls; `sirge puu, pird ju̬u̬sk `äste lahest Krk; [lina] hinne˽ju̬u̬sk `tõistõ `otsa nigu niid́s Rõu
6. ulatuma, asetsema, suunduma [maa] säär on `juokseb vie all Kuu; `kuidapidi puu süüd `juakseb, sedapidi on paremb `kuarida VNg; `meie `einam `juokseb `neie `krunti `kinni Lüg; Jullal pole esimest tεεvi, pöhjalouad joosvad ette küljeloudadega kokku Emm; `sihtis aid, otse jooseb Tõs; kelbas joosseb `vastu katuse `arja Nis; punane veis, `valged köedud joosevad üle seĺla Juu; toru `jooksis õuest läbi, läks `sinna viina `keldresse Kos; meie raja `juoksis Pańdivere muadeni `väĺla VMr; lankpuu juokseb `vankri alt läbi, tuleb ette lakase `sisse Iis; pilve jooned `taevas, otsad joosevad peenikeselt kokku Plt; piha soone jooseve kaala `pääle Hls; talud olliva kõ̭ik siin järveveeren rian - - ja põllut joosiva iki järvest sinna mõtsa poole Ran; suure pikä joonõ om päeväl all, nigu niidi jooseva pikäld Nõo; mi piiŕ ju̬u̬sk ütest ojast pääle `õkva üle mäe `tõistõ `ojja kińniʔ Har || (püssikuuli jms liikumisest) `aavli püss ei `juokse `ninda `kaugelle. vintpüss `juokseb `kaugelle, ja `kruonu `püssid Lüg; püśs jooseb `kiiva Khk; ea püśs, nii`kangeste `kaugele jooseb Mar; `mitme sammu piale juokseb sie püśs Koe; kuuĺ ju̬u̬śk juśt talu küüni `sisse Hls; mu last kuuĺ oĺl `õkva `süämede `ju̬u̬skõnuʔ; [linguga] visatõn ju̬u̬sk kivi kauõdõ Har; suuŕtüḱk (kuul) ju̬u̬śk, `õkva˽tuĺl nigu vuhisass Rõu
7. kootuma ta‿m jo igävene vana, kokko joosno nigu käsnäkene TMr
II. abstraktsetest mõistetest
1. edenema, sujuma, liikuma Keiksugu mötted joosvad pεεst läbi Kaa; See jütt joosis tal koutu külgi maha; Äga see koht eest εε joose (saadaval olevast töökohast) Emm; mis te lasete pilli luod maha `juosta, nuored inimesed, ei lähä `tańtsima Ris; äbi om läbi älli maha joosnu (vastus küsimusele, kas sul häbi ei ole) Trv; pää valuts nõnda, et mi̬i̬ĺ ju̬u̬sk pääst ärä Krk; kos‿tu ädä jääb, ädä jooseb i̬i̬n inimest; kõrvust jooseb õng nigu vusinaga `vällä; väits om nii nüri nigu maha joosnuva sae amba Nõo || (ladusast jutust, pillimängust jms) Oli see ikka lõua mees, jutt `joosis vahet pidamata Pöi; suu jooseb pääs ku `tatra`veśki Hää; suu jooseb nagu va jahu `veśki Juu; suu jookseb kui `ernekot́i suu Tür; ia lara on, jutt jookseb järjest Lai; lõvva jooseve Trv; temäl juusk lugemine ku vesi Krk; vahel logistab, kui login jooseb (müristamisest) Ran; jutt jooseb nigu | `ernid valetass anumadõ ~ üits varin Nõo; mõnel ju̬u̬sk küll jutt nigu vabrik; suurõ˽piĺli joosõva‿ks sääl Puka pu̬u̬l (st sireenid huilgavad) Rõn; siin tetti jaanituld - - siss piĺl ju̬u̬śk siin ja i̬i̬npu̬u̬l olli tuli San; tõsõl sõnaʔ muudku `ju̬u̬skvaʔ; Inne pikk peenikene, perän lai latakas, joru juusk imelik = karjapasun Krl; jutt ju̬u̬sk nigu sora ~ savihaua vesi ~ pudrupada; tu̬u̬ jutt ju̬u̬sk üte suust tõsõ `suuhvõ nigu kulutuli läbi valla Har; suu juusk pääh nigu `tat́regu `veśki Plv
2. käibima, tarvitusel olema; käibele v tarvitusele tulema `räägiväd et tuleb üks aig, `milla `saari raha lähäb `juoksemaie Lüg; klubid, ega nied sitad `kaugele käind, Narva jõest saadik pidivad `juoksma Kad; raha ju̬u̬sk üte käest tõsõ kätte Har; ku [vankriratta] puśs neli aaśt`aiga äräju̬u̬sk, sõ̭ss om ärä˽kulunu Räp
3. edenema, laabuma, tulu tooma sie korts `juokse üväst VNg; sene kaup `juokseb paremast; tüö `juokseb ja käib edesi Lüg; see poed jooseb nendel sääl pailu Khk; se kuop jooseb edasi küll; Töö joosis taal kεε Emm; ike palk jooseb edäsi [puhkuse ajal] Juu; si̬i̬ `kõŕtsi juakseb, siäl on paĺjo juajid Kod; `talved `otsa `ju̬u̬sis voorikaup, ikki neli viisskümmend obust igä päe Kõp; ti̬i̬ om rahvast täüs, ti̬i̬ ju̬u̬sk nõnda mis mürin ütte `puhku; ku `Aine kõŕts ju̬u̬sk (s.t oli avatud) Krk; las kaubal joostaʔ; taa kõŕts ju̬u̬sk häste, taa kõŕdsimiiśs lätt rikkass Har; tü̬ü̬ juusk timä käen ku maśsinaga Räp
Vrd jooksendelema, joosiskõllõma, joosklema
jõukalt `jõu|kalt Muh/jõo-/ Aud Koe Krk Nõo Räp, `jöu- Phl, jõõdu- Kod
1. rikkalt, majanduslikult hästi nad elasid `äśti `jõukalt ja siis ehitasid mai·lma suure toreda maea Koe; elävä `väegast `jõukalt Nõo Vrd jõuakalt
2. kiiresti, jõudsasti tõine om `känni kokku jäänu, tõine lää kasuge `jõukalt edesi Krk
Vrd jõukade, jõukasti
jõukas `jõu|kas Lüg Jõh Pöi Muh/`jõo-/ L(g `jõoka Tõs) K I(jõõdu|kas Kod), -kas(s) Trv Krk T Krl Har/g -katsõ/ Rõu Plv Räp, `jöu|kas Sa Käi, jõvvu|kas(s) Nõo Räp, g -ka
1. rikas, varakas kie õlid `jõukamad, tegid õlut ka `jõulust Lüg; `jõokas koht Muh; `jöukade lapsed said vanast εε koolidud Käi; ega `jõukatesse peredesse taht `kiegi ia mielega `tienima `minna VMr; `jõukad inimesed Plt; mis ned `jõukamad juudid `oĺlid, ni̬i̬d käisid peris obosega kohe KJn; nüid om vähä `jõukapess saanu, nüid ta akkass nõna `tõstme Krk; `talve `olli `jõukambil mestel rebäsenahast mütsi Nõo || rikkalik, rohke kõhn `lõikuss, ei ole `jõukass, `saaki vähä Kam; `jõukembeh ja rikkembeh taloh oĺlivaʔ ńää (kahvlid) küll jo ammuʔ olõmah Räp Vrd jõuakas
2. tugev, jõuline meda `rohkem inimene saab `söödud, seda `jöukam on inimene Kär; ma `mõtsi (mõtlesin), kudas talu naised nii tublid ja `jõukad on Pöi; õle vai kui jõõdukas, aga ike õled väsinud Kod; kui ta ikka oli `jõukam ja `tervem Lai || jõudu andev kaara jahu om jõvvukamb Nõo
Vrd joukas, jõulik1
3. rammus; hästi kasvav emä ise rammusa ehk `jõuka muaduga Kod; `jõukass kõrrõ vili lokass Kam || viljakas teie pu̬u̬l omma iks `jõukamba maa, sääl saava paarkümmend seement Kam
4. jõudus, (kiiresti) edenev tõisel latsel om täie `jõuka kasume, mõnel neid (täisid) ei oole Krk; `jõukass tüü Har; `jõutsa tü̬ü̬ lätt edese, om `jõutsa ja jõvvukass Räp
jõukasti `jõuka|sti JMd, `jõokast Muh
1. majanduslikult hästi elavad `jõukasti JMd Vrd joukaste
2. jõudsasti nõdr laps `jõokast kasvab, aab kasu takka Muh
jõuline `jõu|line g -lise Kuu Lüg Khn/`jõo-/ Hää Kos JMd Iis u Kod, Äks Lai Plt Hls Krk T Rõu Räp; -lene g -lese Kul Var Mih Tor JMd Koe Plt KJn; jõõduli|ne g -se Kod; jõvvuli|ne Ran Nõo Plv/-/, `jöuline Khk Kaa
1. tugev, jõudu täis seal pidid üsna `jõulesed inimesed olema, kellel ikke `jõudu oli Mih; tugev ja jõõduline mi̬i̬s Kod; kui sa `jõuline inimene oled, võim käes, ei olegi töö `raske Plt; purik om suure jõvvuline, `kange `lahkma, läbi `lü̬ü̬mä [kalest] Ran; kes om jõvvuline anipoig, tu̬u̬ ti̬i̬b koore `katski Nõo Vrd jõulik1 || (millegi) tugevune, (nii ja nii) tugev meil oli ikke `viie obuse `jõuline masin sies (traalidel) Kuu; ema oli vana inimene ning ma üksi oli tääve `jöuline Khk; Lappaja [paat] on ka `mootoriga, kümne`jõuline mootor sehe Hää; kaheobose `jõulene; täie`jõulene mi̬i̬s KJn
2. lihav, rammus; lopsakas, elujõuline, hästi kasvav `astrad `lammad suured ja jõõdulised Kod; mõni elläi om äste `jõuline – kes rammun om, illus; sääl tsia kõik jõulise Kam; `jõuliseʔ eläjäʔ ummaʔ liha täüs Rõu; jõvvulinõ orass Plv; Ku `väŕskelt rammutõdu maa pääle kesõv külvete, sõ̭ss külvete inne kuu täüś `saamist, ku vana `jõulise maa pääle, sõ̭ss külvete täüś kuugaʔ Räp
3. jõukas, rikas `jõulene mees, kel varandust kogutud Plt Vrd jõulik1
4. (millekski) võimeline, suuteline tä ikka selle `jöuline oli [et võlga tasuda jõudis] Khk; kes olid kiriku `jöulised (so jõudsid kirikusse minna) Kaa; massu `jõuline, ken `massa jõvvab Hls
*jälgine pl `jälgitsed loomajälgi ülesleidev ja neid hästi pidav [koer]. Kuer tuogu uusi kutsikaida, nie olgu üäd ülge kuerad, jälgitsed jänekse kuerad rhvl; `Jälgitsed `kuerad olid vanast `metsä `vahdiell alade aviks Kuu
kapott kaput g -i Mär Tor Ris Kei JõeK Ksi KJn, -t́ g -i Saa VJg Sim Lai; kapput g -i Jõe(-) VNg, g -imme Kuu; n, g kapputi VNg; kabut g -a VNg, g -i Lüg, -t́ g -i ViK; n, g kabuti Lüg; kabot g -i Jõh, -t́ g -i IisR Kaa Pee, n, g -ta Nis; kaabot g -i Hag JMd JJn VMr, -t́ g -i Juu Koe, kaabut Jür(-oa-); kapat Lei vanaaegne üleriie, vöökohalt läbi lõigatud, ülaosa hästi taljes, alt kroogitud või volditud `enne oli neid kapputisi, nüüd pole neid Jõe; kabut on `talve palitu, `siesidega, `paksust `vatlast `tehtu VNg; enne `käidi kaput `seĺges Mär; kaput `oĺli pihast kitsas ja alt lai Tor; vollilesed mustad kaputid Ris; kaabot́ oli alt nelja load́ne; pere`tütred said kaabotid, egä `vaesed suand Juu; tie ikke kuue riiet, ää tie koabuti riiet Jür; kui ma mehele sain, oli mul kaks `kaaboti JMd; meie käisime `kaabotiga mardisańdiks Koe; kuub oli `lihtne, aga kaabutiga `käidi kirikus Sim; näe, si̬i̬ kannab vi̬i̬l kaputit Ksi
kaunehe `kaunehe Vas Se hästi, kenasti õigõ `kaunehe om saanu, `höste Se Vrd kaunisti
kaunikesest kaunikesest VJg Trm; `kaunikesest Jõh IisR; kaanikesest Trm kaunikesti
1. ilusasti, hästi üsna kaunikesest läks asi `korda VJg; kaanikesest sain Trm
2. võrdlemisi, üsna suurel määral no sääl [heinategemisel] on ikke neid `kuntse `kau·nike·sest säl Jõh; `Tütruk jo `kaunikesest `suureks `kasvand IisR Vrd kaunikasest
kaunikesti `kaunike|sti Lüg, -ste Jõh; kaunike|śti Lai, -ste Muh
1. ilusasti, hästi pea tehasse pilla-palla, kaua tehasse kaunikeste Muh
2. üsna suurel määral ma lugesin ikke vene kielt `kaunikesti, nii pali õppisin, et ikke lugema sain Lüg; need tärnid olid kaunikeśti lille `moodi Lai Vrd kaunikasest, kaunikast, kaunikene2, kaunikese, kaunikesest, kaunisti
kaunisti `kaunisti Mar; kauni|sti Plt San, -ste Kul Kse JJn VJg, -stõ hv Vas; kaani|sti KJn, -ste Kos VJg, -st Ris
1. ilusasti, kenasti, hästi pia tehasse pilla-palla, kaua tehasse `kaunisti Mar; ma sain õppimesega kaunisti akkama, ega ma rumal old Plt
2. võrdlemisi, üsna; kaunikesti Tera oli kua kauniste läbi - - kulund Kse; `õunu oli kaaniste paĺlu Kos; neid oli siin üsna kauniste VJg; `oĺli kaanisti viinäständ KJn; kaunisti `rohkesti sai raha San
Vrd kainisti, kainust, kanisti, kannisti, kaunis, kaunikesti
keerdjas `keerdjas hästi korrutatud lõemelõng olgu ikka ühetasane ja `keerdjas Lai
kenakesti kenakeste JJn, kenä|keiste Har, -kesess Kod kaunis hästi `oinaga me saame kenakeste läbi JJn; ta aab kenäkesess juttu; eläjäd seid kenäkesess Kod; `i̬i̬smält ku minemä nakat, siss omma jala ni˽`kangõ - -, peräst ku panõhut, siss lähät eks õ̭igõ `kenäkei·ste Har
kenasti kena|sti S(ki- Khk Emm) Vän Kos Tür SJn, -st(e) Jõe Kuu Sa Muh Kul ViK TaPõ; kenä|sti Saa KJn, -ste Rid T Har Rõu, -st Krk, -ss Kod; hv kinä|ste Vas, -stõ San ilusasti, hästi; korralikult läks ikke kenaste Jõe; `Kammi kenast `hiuksed silejäks Kuu; see ülikond ei istu kenast; ma‿p möista seda kenast `rääkida Jäm; keel `kange, ep saa seda kenasti `välja itelda Khk; tömmab ukse kenast vissist `kinni; söö kenasti, ää lödrig ja limag sedati toiduga; kerves vöttas kenasti tera ede Mus; piirud joosid naa kenaste Kär; oia kenasti, et εε‿p `kauta; niidab nii kenasti juba; pane ennast kenaste `riide Kaa; `pähked tulevad lüdist kenast `lahti Vll; pane kauss kenast tasa laua `peale Jaa; Päike `tõusis kenast; Inimesed on kenasti üksinõuva `väljas Pöi; kui me kenaste elame, siis põle äda kedagi; kas läks kenast `jalga?; sööd kõhu kenaste täis ja lähed magama; reagi kenast, ää lällitseg mitte Muh; Öökülm kohmedas umiguks maa päris kinasti εε Emm; si pobene·t́t paśsib pruudil kenästi Saa; lapsed `mängisid kenasti koos Kos; must räästas laulab kenast kevadete Sim; kaŕjapoiss mäng üvä kenäss `piĺli Kod; kid́a osi kenasti rudiseb, kui sa sedasi murrad SJn; sai iki periss kenäst läbi vi̬i̬l Krk; me näi ege kenäste Nõo; taa `umblõss ka kül periss kenästeʔ Rõu || tublisti, palju keisime `turskas, `saime üsna kenasti Mus; `loodus on küll imelek, kui sa kenast uurid Kär; kenasti oli `seltsis, `piima oli, vöid oli; Peaks ta sadama korra kenasti Kaa; `täämbä `olli turun ää ind, sai õge kenäste müvvä Puh; sis oĺl mul õige kenäste joba raha San
2. veidralt, imelikult Kenast kõneleb, läbi nina Kod; nu̬u̬ kõnõlõsive jälede kinastõ, jälede võõrast ki̬i̬lt San; idi˽kui kenäste kõ̭nõli Har
kerksä `keŕksä kohev, hästi kerkinud Panõ˽seppä `häste `sisse, kül˽sõ̭s sai `keŕksä saa Rõu
kimmäss kimmäss San, g `kimmä V(-śs Har Se Lei; kiḿmäss g `kiḿmä Se); `kemmass, ḱemas g `kemma(ḱ-), komp kemmeb, `ḱemmab Lei
1. a. tugev, kõva; vastupidav, püsiv, tihe ku iks vundamäńt kimmäss om, sõ̭s om maja ka kimmäss Kan; Naa˽tsuvva oĺli˽mul õigõ˽`kimmä˽pedämä; kimmäss maa Urv; ma˽taha õks nii parast kimmäst [riiet] kotaʔ Har; Nii sai `ku̬u̬rma kimmäs ja timäga võissõ `sõita vai kohe; Võta no˽midä `kimmäppä `sälgä mugu˽käü naad́e `tsit́si hibalidõga külmä ilmaga; pää man um `kruvvõ `puuduss, olõ õi˽kõ̭iḱ kruv́vi˽`kimmäʔ (aru on napp) Rõu; väega kimmäss [raha] papõŕ oĺl; kimmäśs saabaśs (veekindel) Se || `kimmäpä `murdõga (Krabi valla hääldus on Viitina valla omast kõvem, järsum) Rõu; Supp om kimmä soolaga Vas || korralikult, hästi tehtud kae˽mis kimmäst tü̬ü̬t ta tege Urv b. jõuline, vastupidav; sitke; tugeva kehaehitusega (loom) kimmäss lu̬u̬m San; lõdval obõsõl omma˽külle luuʔ paĺlu õrõ˛õba ku `kimmäl Urv; vanast oĺli kõva ja `kimme˽t́siaʔ(kui ise endile toitu otsisid); taa `kimmä lihaga hopõn, ta ei˽sata ni˽ruttu lihast mahaʔ (ei jää kõhnaks); tuukõrd oĺliʔ esi˽ka˽vi̬i̬l `kimmämbä, noʔ olõt vi̬i̬l `hõelambass jäänüʔ; `ait́umma, no˽sai˽ma süüwäʔ, sai ma˽`kimmämbäss, no˽võit jälle minnä Har; Ma joht taad räbäkut `nüssä jovva õiʔ, mul olõ õi `säntsid `kiḿmit käśsi Rõu c. toitev, tugev(söök) kimmäss sü̬ü̬ḱ, kõtt sai täüś Har; Haańal pidi tu̬u̬ sü̬ü̬ḱ õ̭ks neh kimmäss olõma Rõu Vrd kimmõss
2. a. usaldusväärne; sõnapidaja kimmäss sõnage miis San; Tiä om nii `kimmä sõ̭naga et, tiä sullõ `perrä joba ei annaʔ Urv; Hilda um uḿmi sõ̭nnu pääle alati kimmäss Rõu; `liisnat kõ̭nõlõ õi, säänest lopi, om kimmäśs, `kimmä jutugaʔ; tä‿m `kimmä `süämegaʔ (järeleandmatu) Se b. kindel, veendunud täl om `õkva kimmäss nõu naist võttaʔ Se c. otsustatud, lõplik ti̬i̬ʔ asi `kimmäss Urv; kimmäss sõ̭na, ma õi petäʔ Se
3. kerge, hõlbus, lihtne mul šie peńk `andmin `tuulõ, nu `ḱemmab nõstaʔ (tõusta); `kemmäp kiiĺ; leina (linna) mehel om ḱemaz elu, ai olõ teǵemin kõ˛ust, bet om pääst; ma olõ [kaalult] ḱemmass katõzaḱümed kilu`grammi Lei
Vrd kimmälik, kinmäss
kormitama kormitama hv Pöi, Käi L KPõ Trm, koŕm- Tor JMd VJg Kod MMg Plt KJn; `kormitama Jõe Jõh IisR, -mma Lüg Jõh
1. (hrl toidukraami) koguma, korjama, ahnitsema; muretsema, hankima; varastama Kas teil on `lehma jaoks ka `palju `toitu juba `kormitatud Jõh; `vaene inime koŕmitab kõik kokku mis ta saab, viinutab tuttavid ja koŕmitab Tor; sie on `kange kormitaja, suur varanduse `korjaja JMd; see `niuke kormitaja eit, käppab `endale vahel teiste `kraamisi ja Pee; teine koŕmitas ää, mis ma `valmis panin VJg; sańdid käivad `kerjamas, seda `ütleme kormitama Trm; `üste `puhko toemetas ja koŕmitas `kõike `kraami, tämä õli ualik inime Kod; need (asjad) on ta salaja siit ära kormitand Plt; peab vanaduse päeviks kormitama Pil Vrd kormeldama, kormitsema, kormutama, kornitama
2. talitama, toimetama; hoolsasti tegema`ühte`puhku `kormitab ja tieb Hlj; mul loomad juba kormitud Rid; `kõiki tööd mes ta kormitab Mar; Iga pää oo kodu naa pailu kormitamest et põleks aega einamaale minnagi Han; ta oo üks va kormitaja inimene (koduste talituste tegija) Mär; Aeg lähäb `terven ää kodokaudu kormitõs Khn
3. (hästi) toitma, nuumama pere`naine ise `kormitas `luomi, `andas üvä `süömist, pani jahud `ulka Lüg; pojanaine ka teda vεhe kormitas, tegi `talle `leiba Käi; tema koŕmitab ennast `iasti MMg; eks `loomgi kormita oma `lapsi Pil; Kormita oma `lehma ti̬i̬ ääres Kõp Vrd kormitsema
korraline korrali|ne Khk Rid Mär Kse Aud Kei JõeK Amb JJn ViK Iis Pal Ksi Lai Plt, -le|ne Rei spor L Ha , Ksi Plt, `korrali|ne IisR Vai, g -se; kõrrali|ne g -se Kod Äks Lai Krk Hel spor T VId(- g -sõ), -tse Nõo Võn San spor V(g -dse; -nõ g -tsõ; -lõ|ni pl -tsõ, -dsõ Krl; pl -liidse Se); `kõrrali|ne Lüg Jõh, `ke- Kuu VNg Vai, g -se
I. a
1. hoolikas, korda pidav või nõudev; oma ülesandeid hästi täitev korralene inimene, kes kõik asjad `korda säeb Tõs; tämä one kõrraline õiendaja Kod; ku ma esi iks olli vi̬i̬l kõrraline (töövõimeline), üless lätsi tare pääle, iks kaśs kah taka Nõo; `vaeste inemiste latse küll olliva, aga lätsivä mihele, saeva kõ̭ik kõrralise mihe Rõn; tu̬u̬ om üt́s kõrraline inemine, tu̬u̬ pedä kõ̭iḱ kõrran ja ilusadõ Har; ei olõ˽kõrralist piĺlimi̬i̬st; seo oĺl kõrraline mi̬i̬śs, `ti̬i̬ńe rahha ja ośt maja arʔ Vas; peräh sai [noorikust] vi̬i̬l nii kõrraline tü̬ü̬inemine ko paŕõbat olõ‿s vaja Se
2. elukommetelt laitmatu vanast üits perrnaene ütelnu latsega `tüt́rigu - - üits vana lit́s. esi ta `oĺli `endä meelest nii kõrraline ja `õige Kam; kel emä ei olõ˽kõrraline, tu̬u̬l ei olõ˽latsõ˽ka˽kõrralitse San; nu̬u̬ omma˽kõrralidsõ inemiseʔ, olõ õiʔ joodigõʔ Vas; hobõsõ vahi ne pääkaŕuse oĺli˽mehe˽ne naaseʔ - - sinnäʔ (ametisse) õks kõrraline inemine lä‿äs Se
3. nõuetekohane, omadustelt laitmatu, hea, sobiv tamal on `kerralised `riided `seljäs Vai; viljakad põllud annavad paelu `vilja, kui korralene aeg oo Tõs; sellega (naisega) mis sul on, oled sa eland `ühte `alba või `ühte mitte korralist abielu Amb; on tänavu suvel ead korralised ilmad old VJg; juba lehmäd läägitäväd `piimä `juure, toit o kõrraline; tu̬u̬ lapsele kõrraline riie. tämäl ei õlegi kõrraliisi `riidid; vanger õli `mü̬ü̬dä (müüa) kõrraline vanger Kod; nii illuss ja kõva, `õkva `täitsä kõrraline si̬i̬p; sul om `amba kõ̭ik suun. ja kõrralise kõ̭ik Puh; ää `meistri, tu̬u̬ tege küll kõrralitse aho Võn; `võeti hädä katuss ärä ja `pańti kõrraline napu vai lauakõsõ katuss `pääle Har; sa võisi˽ka üte kõrralise kõtutävve süvväʔ `anda Plv; leib `oĺle meil kõrraline, meil es olõ˽`näĺgä Räp; kõrralitsõ˽`saapa jalah Se; ka‿kui härä pungakõnõ, sääne olõ‿i kõrralene Lut Vrd kõrrane
Vrd korralik
4. (mitme)kordne, kihiline, järguline kuusel one ilosad punased käbid, kõrralised Kod; kõrdmagu `seante kõrraline Krk; abara võrk om kolme kõrraline Puh; ku kolmõ kõrraline [laastukatus] siss lat́i vahe ommaʔ paksõmbaʔ, kui katõ kõrraline siss lat́i [vahed on pikemad] Har; kedrätäss katõ kõrraline ehk kolmõ kõrraline [lõng] Rõu; ülejärve [palgi] parvõʔ oĺliva kolmõ kõrraliseʔ Räp || kui kerä korralene on, siis uasad tulevad pealt ää Juu; `mitmõ kõrraline pereh (mitu perekonda koos) Se Vrd korruline1
5. kindla korra järgi toimuv või tehtav `enne õli igal inimesel `mõisas teha `korraline tegu Vai; kolme korralene külvi kord Rid
6. puhutine `kaupmes on korraline rikas, põllumes on põline rikas, ametimes on aeutine rikas VMr Vrd korraldane
II. s
1. peredest kordamööda käiv abikarjus kus `karja `kerda oli, siel pidi olema `kerraline `korvas ka VNg; vahest olid karjasma ajad viletsad, `veiseid oli paelu, siis käisid karja `kordas, korralene karjatsel `kõrves Juu; iga talu pidi `saatma korralise nii `mitmeks päävaks kui mitu `luoma tal karjas oli JõeK; meste `rahvad käisid `karjas, poisiksed ja plikad olid korralesed; igas peres käis korralene ja karjane `söömas Ann; vana karjuss oli - - lapsed olid kõrralised Äks; kes näpukad korralised, need kudusid sukka või `kampsuni ja. kes seda ei mõist, seda [karjus] omale korralisest ei võtt, need pidid minema `lamba karjatsele või sia karjatsele abilisest Lai; kaŕjane oli mõisast, aga vallast käis temal abi - - korraline oli oma leeva peal Plt Vrd korralik
2. korrateoline iga nädal oli kolm korralest [mõisas] Rei; mõisa korralene, kis `loomi talitasid, `söötsid ja `jootsid, `põhku `alla panid ja asemid tegid. öhö `aasta oli üks, teised `aastad olid teised mõisa korralesed. vahest olid nädälate `kaupa koa Mar; neli või viis korralist oli `talvel, kis mõisas käisid `luome `süötmas ja `juotmas JõeK; kõrraline õli egäss taluss üks nädäl. õli kõrralisse tuba `mõisan kosa õlid, `sü̬ü̬tsid eläjid ja veid `pruaka Kod; tüdruku käesive `karja tallitemen, ni̬i̬ kutsuti kõrralise Hel; `orjuse `aigu käisive kõrralitse kõrra `päivi tegemen San; kõrralõni oĺl nätäl `aigu tü̬ü̬n Krl; kõrralinõ vai kõrral `käüjä Räp
3. järjekorra ootaja `kõrralisi õli pali ies [veskil], en saand usina `kõrda Lüg; Ega seppalt nii ruttu tagasi saa, `korralisi `paĺju IisR
korra|pärast korra- spor S, Rid Mih Tor Juu KuuK Amb JJn VJg Pal Plt KJn; kõrra- Lüg/`k-/ spor I eL; `kerra- VNg
1. korralikult, hästi tie `kõrra peräst, ärä jättä `puolikulle tüöd Lüg; `oolimata inimene, kes εp tee tööd kenast korra pärast ära Khk; müräs et ei tehnud kõrraperäss Kod; [endal] ilusad `riided seĺlas. ja lapsed korrapärast `riides Plt; kis põllu iki iluste kõrraperäst ärä tege, si̬i̬ saa `viĺla kah Krk; `mustlane pet́t mu `õkva kõrra peräst ärä Nõo; Panõ uma˽käńgidse˽kõrraperäst kuiuma Urv; Maʔ sai kõrraperäst kõtu täüs; `täämbä `ü̬ü̬se magasi ma˽ka kõrraperäst Vas Vrd korrapärasti
2. korrapäraselt, kindlale korrale vastavalt Vahest massinad äi käi korrapärast, siis ööda, et massin akkas juppima Emm; pane `küinlad korrapärast `ümber krässi Rei; paadi korrad `üitakse lauad, need akkavad korrapärast minema Rid; aśsad oo korra pärast `säätud Tor; [sarikale löödi] korra päräst pulgad `sisse kas sis jala moa [peale], kaksteist `tolli vahet Juu; tänävuade õli viĺjä`uassa. soe ja vihim õli kõrra peräss Kod; kui [kangas] korrapärast on sukka `pandud, siis ei ole kunagi kaksikud Pal; miul piab kõrraperäst sü̬ü̬k ajald lavval olema Puh Vrd korralt
3. järjest, kordamööda öhe koha pealt võind taguda mette, iki nii, et kõik rukki vihud valu said korra pärast (käsitsi rehepeksust) Mih; võta [liha] ilusti korra peräst, ää sa mitte sorima akka Juu; kui oli kahe obusega [vilja]vedamine siis üks läks kätte`ańdjaks ja obused käisid korrapärast ikka Amb; sie tegi korrapärast kõik, pesi piimaristad ja JJn; näväd Jakopi rahavaga kõrra peräss vedäväd `piimä Kod; pu̬u̬ĺpäiv küteti sann kõrraperäst. mito perekuǹda käve üteh sannah Räp
kuultsõ `kuultsõ
1. hea kuulmisega küll ta (jumal) `ülhen näge uma `seĺge silmäga ja kuul uma `kuultsõ kõrvaga Har
2. hästi kuuldav kerigu kellä helü om helle - - taa om `kuultsõ kauõdõ Har
kõks3 kõks g kõksi Kod, `kõksi Lüg IisR
1. kõbus, tragi (olend) `Niisike kõks, lähäb mehelegi Lüg; pildi piäl ämm on kõks, kõik one kõksid Kod
2. hästi riides, traksis Vahi sie `teine `palju `kõksim IisR
kõrgelt `kõrge|lt Lüg IisR Muh spor L, Koe Sim Kod Vil Nõo, -ld Lüg Ran Nõo; `körge|lt Mus, -ld Rei; `korge|ld Kuu Vai, -lt San; korgõlt Har
1. ant madalalt a. mingist alustasandist ülaltpoolt `Niitjad `latvavad, kui `kõrgelt niidavad Hää b. mingilt ülemiselt tasandilt (allapoole) tulen `kõrgelt lakkast maha Lüg; `viska `äste üless, siss ku si̬i̬mne [külvamisel] `kõrgelt tuleva, siss lähvä laḱka Nõo || fig Kes `korgeld `langeb, `langeb sügävälle Kuu c. maapinnast kauge(ma)l ülal kui linnud `lindasid `körgelt, tuli sügav tali Mus; kured `lindavad `kõrgelt Kul
2. (kaldast kaugelt, sügavamast veest) `kõrgelt paĺgiparvetajad ei lähägi, `pelgäväd laenet Kod
3. (hääletoonist, helikõrgusest) ära aja `viisi nii `körgeld, akka madalamalt Rei; laalab `iäste `kõrgelt Tõs; [ta] laul `väiga korgõlt Har
4. väga, hästi, silmapaistvalt kõik `oĺlid `kõrgelt koolitud, piiniksed Vän; Tõnissonid `oĺlid targad mehed, kiik `kõrgelt koolitud Vil; `korgelt koolitedu tüdrik San
5. (hinnalt, väärtuselt) palju, kõvasti [maja] Oli `kõrgelt `innatud IisR; ta `indab seda `aśja väga `kõrgelt, `oskab seda innata Mär
Vrd kõrgest
kõvaste, kõvasti kõva|sti spor L K, Trv Krk KodT, -ste Lüg Jõh Pöi Muh L spor K, Trv Hel T, -stõ hv Nõo Võn Ote, V(-õʔ), -st u Hlj, Lüg Jõh Muh spor ViK, TaPõ(-ss Kod) Plt Krk KodT Kam; kövast(i) spor S(-e Krj Rei Phl); kõba|sti Aud PJg HaLä Pil, -ste L(-st Lih Vän Tor) Juu; kovast(i) spor R(-e Kuu Vai)
1. tugevasti, kindlalt, vastupidavalt; tihedalt, tihkelt `mähkega kovaste keik [seoti imikul] `ümber `kinni ja siis `ümber keha Kuu; `kiereti `kruvvid kovast `kinni Vai; äi saa seda `sölmi `lahti, nönda kövasti Khk; siit oli [kampsun] kövasti `ümber Pha; koorm peab kõvast kinni vädama; kivi oo seal nii kõvaste vahel `kinni, et ta ei liigu mette Muh; topi kõvaste kot́t täis Mär; siis nad (linnased) olid nii kõvaste `kämpa `kasvand Kir; Ää kuju na kõbaste; Mo emal oli öö (vöö) na kõbaste pial, et sõrm ei läin vahele Han; puu nuiaga nuiatati `kapsad kõbaste `aśtjasse Juu; lammas oli nii kõvasti sial laua külles `kinni Koe; lina luud ei läinud ära, kõvast kińni nagu `searded Lai; ni̬i̬ sõkuve iki kuhja `varda ümmer eenä `äste kõvaste ja teheste `kinni Trv; piip kõvast täüs topit, ei anna `enge läbi Krk; taśk `olli nöördega `ümbre kihä kõvaste `kinni Puh; panõ uiss `kinni kõvastõ, muidu külä peni tuleva `sisse; suur katõ kõrvaga `tu̬u̬bri `pańti `ainu kõvaste täis ja ki̬i̬b vesi `pääle Nõo; siss saa kõva aid, kui `saiba kõvast maa sisen om Ote; [tanu] tõmmatass nööriga kõvastõ kinni Kan; rüä vihk köüdeti - - kõvastõ kińniʔ Vas
2. jõuliselt, jõuga, tugevasti `sovvati kovast Vai; [koolmeister] karustas ja ikka kohe kõvast, kas karvad peast ää; Ää `tõmma nii kõvast `öhti, äkist [köis] `katkeb ää Pöi; ta pigistas mend nεnda kövaste Phl; võttis mo käest nii kõbaste `kinni Mar; kui so juuss `paatund oo, sa või kõbaste tõmmata mete; `tõmmad kammi piid `katki Vig; suru kõvaste Tor; oiab oma põlvest kõvasti `kińni Amb; [labidaga] sai kõvast taguda, et ta (katus) muedu jäi vedel ja `lahtine Kad; lei kõvass ja valusass minuda; kaks `ärgä vedid kõvass, ies saŕvin Kod; siin on niske kärestik, siin jooseb [jõgi] väga kõvaste Äks; ta sikutas nii kõvasti KJn; oenass lü̬ü̬b külländ kõvaste Ran; mul käsi esiki valut, ta pitsit nii kõvaste, et vi̬i̬ võt́t siĺmäst `väĺlä Nõo; ärä sa kõvastõ löögu tälle Võn; lüü sa kõvast `saiba maa `siśse; mina `oitse timäst kõvaste `kinni Ote; ärä tirigu nii kõvastõ Urv; mere `lainõ väega kõvastõ leiʔ `aknõ `külge Vas
3. järelejätmatult, kõigest hingest; visalt ta kinnits kõvast, et si̬i̬ asi `seesi piap mineme Krk; suvel aena aeal, siss piäb `ilma `vahtma kõvaste, et kud́ass aenaga tuleb tetä Ran; tõotad kõvaste et oled tennu ja nännu Puh; [ta] tõot́ kõvastõ, ku sul hädä om, ma avida kah sinnu Har
4. rangelt, karmilt ta keelis kõbaste ää, et mette ei tohi `rääkida Mar; jõkke ega `järve ei `tohtind neid (linu) [likku] `panna, sie oli kõvasti keelatud Koe
5. valjusti, häälekalt küll `äiekene `kärgati kovast VNg; `norskab kõvast, suu `lahti Lüg; midä sie `ohkad nii kovast Vai; Siis pömatas nii kövasti just mo körva `ääres Jäm; ää `reakig nõnna kõvaste mitte Muh; põrsas olnd kottis ja karind kõbaste Mih; siis ta köhes nii kõbasti Aud; kägu kukkus eele nii kõbasti sii toa `juures puu `otses Vän; küll kaŕjub kõbasti Juu; üks `jälle koputand kõvaste `akna `piale KuuK; küll müristas kõvaste Koe; kõvast ei taha nutta, teised kuulevad VJg; kärätäs ja kisendäs kõvass Kod; `õikab kõvasti KJn; ta rü̬ü̬ḱ ninda kõvast, et ta ei saa mitti `enge tagasi kah Krk; naene nakanu äkki kõrval kõvaste `naardma Hel; õdagu laalat `tassa, kõvaste ei või Puh; aevastab nii kõvaste; kärät́ nii kõvaste, et mul jäivä kõrva lukku Nõo; väegä kõvaste müristäp Kam; mi‿sa sääl nii kõvastõ vannut; ma `hõiksi kõvastõ, et oh sa jummal Har; `pikne käräh́t `väega kõvastõ Plv; üt́s um `oihknu kõvastõ reheh; kaŕusõʔ tänitäseʔ `hirmsa kõvastõ Vas; kõvastõ naard kui vana hergo; pini nakass kõvastõ `haukma Räp || fig vana`rahva `järgi kövasti üteldud – sita ais Vll
6. tublisti, rohkesti, palju No oli vade tänä`huomigul kovast kalu; siel old siis ka neil sedä sala`viina ja siis kovasti Kuu; nad olivad nii kõvast `talve `riides Hlj; `napsutab kõvast Lüg; `Anti kövasti naha `pεεle Jäm; [kreegid] `öitsesid kövade kövasti, aga marja loodust on vähe Rei; meil oli ju enne kõbaste jahu Aud; nende maa oli kõbasti sõniku ramu saand PJg; eenalene tahab ju kõvast `süia `suada Pai; masindamise aal pidi `jälle kõvasti `juodama VMr; õige kõvaste nakaśs sadama Trv; `siale piad `anma kõvaste `süvvä Ran; leevä ahi piab iks kõvaste kütetu olema; selle kaobaga ole ma kõvaste kahju saanu Nõo; nahk koometass kõvaste Ote; mul esä peśs `nahku kõvastõʔ Urv; no mullõ opati ka `tähti kõvastõ Krl; Üte süǵüse t́ä nakaśs õ̭nnõ kõvastõ kõvastõ köhimä ja talvõĺ `ku̬u̬ligi ärʔ; ku˽toomõʔ omma ˽kõvastõ maŕah, saa hää rüäsuvi Rõu; rahvast tulõ kõvastõ Se
7. kiiresti, hoogsalt küll `juoksi kovast Vai; küll see kihutab õete kõvaste Aud; ta võis nii kõvasti aeada, kas obune `lõhki Saa; ärä kõvast aia Krk; obene kõvaste ju̬u̬sk Puh; obese kõvaste joosiva Ote; ärä aiuʔ nii kõvastõ; nii kõvastõ joosi ku `jalgu all oĺl Har; ta ju̬u̬sk nii kõvastõ et ki̬i̬ĺ ola pääl Räp
8. jõukalt, hästi näd ike kõvass eläsid õma elokõrraga Kod; elasid kole kõvasti Äks; kõ̭ik `tahtsiva elädä ja kõvaste elädä; [seal peres] käenä pisu and, eläsivä kõvaste Ran; mes täl viga kõvaste elädä, täl om jo kõva jõud kähen Nõo; mu veli eläss ka no periss kõvastõ Har; `Ellimi˽vanast talu pääl kah õ̭ks küländ kõvastõ Rõu
9. (intensiivsussõnana) väga, suurel määral, kangesti a. (tundeavaldustes) mies pelastus kovast Vai; emä `oitsõ minnu kõvastõ Ote; timä um nakanu `pelgämä kõvastõ; Siss oĺl täl süä kõvastõ täüś Vas b. (seisundist) meri `mässa kovast VNg; õli küll kõvast `aige aga `vällä ei surd, elo jäi Lüg; `ahjo `lieska kovast; mie olen kovast väsünd Vai; Uks on kövasti `viltu Jäm; kui vesi kõbasti kees, läks [nahk] `pehmesse küll PJg; `joosja `aigus ka kõbast kallal Tor; nüid on ta (jõgi) kõvasti küĺmetand, nüid võib üle `minna Juu; magab nii kõvaste et `nuorskab Koe; kas ta (loom) oiab `jalga vähä vai `limpab kõvaste; kõtt valut nii kõvaste, et kraabi vai mätäss puruss Ran; üte kuha pääld om [maa] kõvaste `küĺmenu Puh; tuli läits kõvast palama Kam; see küünäl palass ni˽kõvastõ, et pu̬u̬ĺ `rasva ju̬u̬sk mahaʔ Har; tiä oĺl iks kõvastõ `haigõ Vas; tu̬u̬ oĺl jo rikaśs kõvastõ Lut || vähemalt, mitte vähem kui tund `aiga `kõrjasin kõvaste vist `mustikaid Lüg; [taludel] olid karjamaad verst, kõvaste üle versta - - `kaugel Äks; nädal `aega, päe päeva kõrval `seisid viisud jalas, nädal `aega `seisid kõvaste Vil; kive läits iki oma tubli `ku̬u̬rma vai rohkemb, `ku̬u̬rma kõvaste Ran; `ku̬u̬lja püdseʔ, süle `korgu `oĺliʔ kõvastõ Rõu c. (füüsilisest või vaimsest tegevusest) `naaburi kugod `taplesivad üks kerd nii kovast Vai; naste`rahvad kõbaste kedravad lenast `lõnga Kul; teeb kõbaste `eina Vig; Nii kõvast piad `nühkima, et riie `rünsub Amb; noh si̬i̬ [vargus] käis ikke kõvasti SJn; ihu om väsinu, ma olli kõvaste ametin Hel; must põrmand, ma kõvaste õõri, ega siin jo elläkeste ei saa Nõo d. (adjektiivi või adverbi laiendavalt) pańnime kõvaste suure `ku̬u̬rma `õĺgi kuh́ale `pääle Võn; kõvastõ must um pümme must; sääne kablakõnõ, olõ‿iʔ kõvastõ jämehhäkene; ei kõvastõ ammu Lut
Vrd kõvastõlõ, kõvva
käki|tegu fig lihtne ja hästi laabuv tegevus kuda jää võttamine lähäb? – lähäb ku käkki tego Lüg; Mis see tükk ärjape eina maha niita, see oo meite kää just kut käkitegu Kaa; See käib ta kεε kut käkitegu Emm; Ega see pole käkitegu Kul; kana `tapmine oĺli tema käes käkitegu Saa; sie käib `kähku kui käki tegu JõeK; See on nagu käkitegu see `mõisa rukki`lõikus Trm; temä käen käib nigu käkitegu kõ̭iḱ, aga tõene uemerdab Nõo; Lätt ku käkitego Räp Vrd käkitöö
käre1 käre Jõe, g -da RId Emm Kse K I TMr, -dä Lüg Vai Mar Kod KJn Vil T(- San), -jä Kuu; kärä g -da Lüg Jõh Mär; kärre Krk, käredä Puh Kam; n, g käre S Trv Krk, kärre Hls Võn V(ḱ- Se)
1. ägedaloomulinea. äkiline; kuri, riiakas (olendist) äkkise südämega ja käre Lüg; Sel mehel on kärä `naine Jõh; sirts-särts käre inime söna pεεlt oort Jäm; üks käre inimene, nihuke sur sandi `moodi inimene Mar; see oo `seuke käre eit küll Aud; ta on kaniste käreda `jäoga inime Juu; käre koer, kes augub ägedalt Kad; mees naisega mõlemad käredad Lai; õige käre tõine oma kõnega Trv; ta om iki `väege kare ja käre Krk; kes serände käre om, säristäb tõesele `vasta nigu kadaea puhmass Ran; taa pujanainõ um sääne kärre, tõ̭rõlõss alati naidõ `lat́sigaʔ Plv; kärre `pernaane, ruttu `ütless˽arʔ Se || terav, karm taa‿p taha `söukest käred olemist (karmi kohtlemist) Khk; Mini oli oma ämma käest paelu käredid sõnu kuulnd PJg; tu̬u̬ um sääne kärre vai kaĺg sõ̭na Rõu b. energiline, kärmas tüö `juures on [ta] peris kärä Lüg; on aga käre inime, lõhub tööd teha `metme mehe eest Vän; on teine käre ja nisukene akkaja vaim JJn; käre obune KJn || rutt, kiirus mul on käre taga TMr c. kergesti süttiv, kiirelt põlev männi käred on ka käred pölema, nee ullemad veel kui kadak Khk; põletasime kadaka `põõsid, ku põlema lähäb, siis käriseb teene, nii käre kui Äks || fig (ägestuv) nönda käre kut kui (kuiv) kadak, kohe kärin lahti Khk d. kiirevooluline Kärä juaks Jõh; jões oo käredad kohad üĺdalati `lahti Tor; kärestiku pial jokseb jõgi valuga, jõgi on sial käreda joksuga Kad; Śoo `jõ̭õ̭kõnõ siin um kärre joosuga Rõu
2. intensiivne, tugevatoimeline a. kange, vänge (maitse, hais jm) kust sie üvä on kui käre `suolane Lüg; meesigu `seemed viĺla sees, suur pitk taimes, nii suur käre ais Khk; käre kohe, paneb piä raputama Tõs; käre apu piim Tor; kali läheb käredast (liiga hapuks) Iis; käre tuha leheline Trm; kui umala viha juures on, siis on ta (õlu) `kange ja käre Lai; Süĺdile `pańti iks õigõ˽hää su̬u̬l, nii et maitsmise `aigu süĺdil kärre su̬u̬l oĺl Urv b. ere (valgus, värv) kari`kakra kollane on käre Lai; nõnda käre päe, lumi virmets puha Krk c. väga külm, vali (pakasest) Nüüd lähäb kärädale, kuu `küünäd on üläs `puale Jõh; see käre külm on pailu jääd teind mere Khk; Ilmajaam lubas ikki käredid `ilmu, aga ikki satab `vihma Tor; täna on nii käre kärsakas küĺm, lumi karjub jala all Juu; nii käre küĺm, `õkva aid`saiba löövä `plõksu Nõo; kärre tuuĺ Vas d. väga kuum, kõrvetav Kärä tuli `pliidi all Jõh; pailu käre ahi Jäm; Küll on käre saun Rei; tänä on kaniste käre pala soe, se küpsetab `eina ja `kõiki Juu; leevad on käredat saanu Äks; see (loog) tahab nüid käredad `kuiva kui see kuivab Plt; kärre ahi olli, tõmmaśs koorikse kuppa üless, ülearu kuum Krk; lõun `olli nii käre, et irmut lavald `alla Nõo; ahi om paĺlo kütet, kärre, paĺlo kõva Räp e. hästi kuiv; krõbe see on nönda `pitkamisi `küpsend leib, pole tainas mette, pole käre `küpsend koa mette Pha; lina `tehti käre kuivast, siis läks `kat́ki Trm; punane käre liiv, kuum liiv; käredä liiva piäl ei kasva `ükski vili; käre kruus, kos vili tükib `kõrbnema Kod
3. kärisev; kriiskav; vali (häälest) sel on käre ääl just ko `trummu Vai; meni lammas karjub nii irmkäre äälega Khk; karuse äälega kukk, akkab `laulma `söukse suure käre äälega Vll; sool ikka käredam ääl kui mool Tõs; mõnel inimesel on käre jäme eal, reägib nii kärinal Juu; miul ei ole ilusat laalu eli, om serände käre eli, tulep kurgu põhjast nigu kärinäga Nõo; kärre heĺügaʔ inemine Plv; üteʔ ḱärreʔ (ühekäredused) helüʔ Se
Vrd kare1, kärme1
küll-küllält hästi palju, rohkesti Sen `pääle, et jahi `kieldu ei old, oli `lindu meress kui `luomi `metsäss küll-`küllält Kuu
küllus `küllus g -e spor S(küllus Emm) L, Juu Jür Koe Iis Trm Plt Krk Nõo, Räp; `küllü|s Kuu, `küllü|ss Krk Har, g -se rikkus, jõukus; vara(ndus) ta `küllusega vilund, küll taal niid `raske oo Khk; `Küllus pole enne kellegile `kurja teind Pöi; see on suure külluse sees, teina on `vaesuse sees Emm; see inime elab väga `külluse `otses Mär; `küllus teeb inimese `uhkess Tõs; sial majas on `küllust kõik kõhad täis Iis; `küllus majas Plt; kade - - tunnep kadedust tõise `küllusest Krk; ta om `küllüsen harinu elämä, timä `veitü kraamiga läbi ei tulõʔ Har; külluses hästi palju, rikkalikult `leiba oo `külluses Tor; Kõ̭kkõ om küllusõh, a egast aśast om puudus Räp
laapsa `laapsa Ote San V jõudus, hästi edenev, ladus Jämme lang om `laapsa kutaʔ; nikadsiga˽hää `laapsa keŕriʔ Urv; irmuss `laapsa sammuga opõn Krl; tiä oĺl sääne `laapsa jutuga mi̬i̬ss; tol inemisel um nii `laapsa käsi, `tu̬u̬ka ei saaʔ üten tetäʔ Rõu || lahke, sõbralik siin om `äste `laapsa (mõnus) olla, ää om olla Ote; tu̬u̬ um väega `laapsa jutuga; tu̬u̬ um `laapsa inemine Vas Vrd laapsõ
laapsõ `laapsõ jõudus, hästi edenev tu̬u̬ `saega om `laapsõ lõigada, tu̬u̬ om `väega vaib; hopõń om hää `laapsõ sammugaʔ; tu̬u̬ tüü om nätäʔ `laapsõp tetäʔ Har Vrd laapsa
lahke1 n, g `lahke R eP(excl Khn) M T, `lahkõ Khn V
1. sõbralik, heasüdamlik, abivalmis, helde Alati `lahke ja `naerul `näuga on sie`aastane `karjapoiss IisR; nii `lahkete `silmadega vaadab Ans; se‿on `lahke meelega, üks `lahke inime Khk; `lahke na `erneuss, sedas ikka `ööldaks Käi; Mõni inimene oo isi`värki, `lahked olemest põle Han; `lahke südämega, iä inimene Tõs; nüid tä tuleb `lahke meelega täda `aitama Aud; kui [imikul] `lahkem (parem) tuju oo, naerab ja aeab juttu PJg; ei jõua nii `lahke ja mahe `olla Ris; ta on `lahke `näoga tüdruk JMd; `lahke perenaine, on `vaestele `lahke `andma VJg; `lahked rahvas Trm; `lahke nagu mesilaane; `lahke südä, one elle, ei õle kit́si Kod; perenaine oli `lahke `kääga inime, ei tema jätt `ühtki vaest ilma; `lahke inimene, kellega võid juttu `aada, aga teine piab ennast `uhkeks, ei mahugi teistega `rääkima Plt; ehk saa mi̬i̬ĺ `lahkembess (lahedamaks) ja `rõõmsambess, mia lää tõiste inimeste `seltsi Trv; temä läits `õige `lahkes Hls; `lahke suu ti̬i̬b paĺlu `sõpru; om `lahkit ja äid inimesi Krk; nemä‿m `väega `lahked, tuleva joosten, ku `näevä et mul abi vaja om Ran; nendel raha `olli, noh mia olli `lahke `vasta ka `võtma Puh; naene näḱkusi küll `lahke `näoga inime oleva Nõo; mi opõtaja om vana `lahkõ miiśs, ta ei panõ hennest sukugi `uhkõss Har; kas sa olõt nii `lahkõ inemine, et annat mullõ tast üte peotävve sibula `vaŕsi Plv; kõ̭kkõ parep om `lahkõ süä Se; ole lahke (välj imestust) kolm`kümme viis kobika `maksas lihakilu, ole `lahke Jõh || (jutukast, sõnaosavast inimesest) `lahke suuauk Mar; on üks `lahke jutuga inime, temal on nied sõnad ika `lahti Hag
2. selge, klaar a. (arust) `lahke `mõistus koa, soab kohe aru Tõs; `lahke `mõissusega inimene Kod b. (nägemisest) silmad‿o laarid ja `lahked Muh; `eksinud inime ärä, siis ku nähnud `uńti, siis suand silmäd `lahkess, siis suand ti̬i̬ `piäle ja tullud kodo Kod c. (kõnest) muul oli `seĺge keel ja `seĺge `mõistus küll, aga nüid ei ole keel änam `lahke `ühti Tõs d. (peast) laulab `lahkest (kaine) pεεst küll Jäm; võta kaeost seda igavest `külma vett, pese sellega, pia lähäb `lahkemase Aud; piä one juba `lahkem, lü̬ü̬b paremass Kod e. (ilmast) Saab nähja, kas akkab sadama `jälle, korra lõi nõnda `lahkeks Pöi; ilm akkab `lahkes minema, naa `selge jo Aud; Kodavere pu̬u̬l one ilos `lahke taevas, ei õle `pilvi Kod f. (vedelikest) on sogane ja sombame, teene vesi on `oopis `lahkem Juu; tema tahab `lahket suppi, tema ei taha tummile keenud suppi Äks
3. kerge, mugav, mõnus, vaba a. (hingamisest) mul on `ästi `lahke ing, minu ei ahista `kuskilt VNg; Oh mis `lahke `ingada pärast `vihma IisR; Esiti vanad naised, kesse rinnad `umpsed olid, tarvitasid nina tubakad, aevastamine tegi rinnad `lahkeks Pöi; ma ole mett palavaks tein, siis teeb rinnad `lahkes Muh b. (enesetundest) ma täna nönda jähmane, pole ead `lahked olekud üht; Soole peaks suiks söhuksed kaltsad tegema, nendega sool siis kena `lahke tööl `keia Jaa; va kideval inimesel ikka sui `lahkem, param; Täna on püsut `lahkem, pea äi valuta änam Pöi; teenekord oo `lahkem koa `olla Var; sain süda `lahkeks (külma vee joomine mõjus karastavalt) Ris; mõni pää (päev) on natukse `lahkem, lahedam teene, mõni pää `oopis sańdem (tervisest) Juu; võta `riidest `lahti, ia `lahke magada HJn; pääväl õli `lahkem, `õhta [tuli] `jälle tõbi piäle Kod c. (rõivastest) [särgi] pεεouk oli kenast `lahke, sedasi üle pεε `aeti Jäm; suisel ajal `lahkem ilma `vutrita [riietega] Kär; sel vana `moodi särgil olid korrod sees, see oli ea `lahke Mar; Pialmesed `riided piavad `lahked olema Han; pane üks `lahkem riie kõhe `seĺga Iis; riie `kangest `lahke seĺjas, ei pitsita Trm; nõnna `lahke ja avar kleit minule `testi Kod
4. kerge, värskendav (toidust) Vehvermäntsi tee on `kangest kena `lahke maiguga Pöi; nii kena `lahke [läätse]suṕp, param kut `erne suṕp Muh; mõni toit nii rammos, akkab `vasto, teine `jälle nisuke lahjalene, ea `lahke `süüja Mar; tämäl õli alate üvä `lahke kali Kod
5. pehme, mahe (tuulest) täna on kina `lahke tuul Jäm; On kenad eina ilmad, kuiv pala, kena `lahke tuul; Vöta seljast ää ja pane aja `peale `kuima, `paergus kena `lahke tuul Pöi; ilos `lahke tuul ja soe, puhub vagaselt Kod
6. jahutav, värske (õhust) Kui ake oo lahti, siis oo tuas nii kena lahke öhk Khk; täna on nii `lahke `öhk Pha; istuks `väĺlas koa vahest, ea `lahke luht `olla Rid; Pane uks `prauksile, tuleb `lahkemad `õhku `sisse Han
7. mitte sassis, puntras või tükkis `lammas rapputas `selle vie `vällä kohe `villude pääld, aga jäid `lahked `villad VNg; `kammi `juuksed `lahkest Lüg; sai `juussed `lahkeks, olid nenda ää vanund Khk; `sörmede vahel `pandi sedasi [linapeo], seda`viisi `löödi `lahkeks Vll; `juused nii ää vanund, `soagid änam `lahkeks Pöi; vella vadumene on, ne nopidags `lahkegs Käi; `lahke vellaga `lambud niideti kolm `korda `aastas Mar; rapsi linapeo sedasi `lahkes, siis akka koonalt tegema Kir; `lahked `juused, põle `sassis ega kähäräd Tõs; mõned oo `lahke villaga ja mõned kähära villaga `lammad, aga `lahke villaga `lammal oo ikke karm vill Aud; [koera] karv on ära `paatund, ei ole `lahke PJg; `villu näpi näpuga `lahkeks ja lahedaks Juu; `puĺtsind `juuksed, ei taha `lahkeks `minna Pee; mõni lammas õli `kruśsis villaga, mõni `lahke villaga Trm; linad `tõmmad `lahkess, siis juakseb üväss Kod; parem on küll, kui `lamba seĺjast saab `pestud, tema raputab ennast `lahkeks ja on `jälle `lahke vill. kui pesed `villa, siis piad `jälle `lahkest noppima, muidu jäävad nagu tükki Lai
8. halgas, kergesti lõhenev puu on ka `lahke, sedä on üvä `lohka, üväst `lähtö `lohki Vai; kena `lahke puu, siit saab `piirgu Khk; `lahke puu, pole `oksi sees Pha; sool on `juhtund `söuke `lahke halg Jaa; piiru alg peab `lahke olema Muh; mõni [puu] mis nisuke `lahke oo, kui sa korraga lööd, ta läheb kohe `lõhki Kse; `Lahke puu ilma oksata - - `kõrgemal, liiva pääl kasuvad Hää; `lahke puu, mes `püśsi lü̬ü̬d, lähäb kõhe `õigess `lõhki Kod Vrd lõhke
9. sõmer, hästi haritud (maast) `lahke maa, üväst on `künnetü, `lahke kaik, ei `rohto `eigä kive tükküsi Vai; kus `lahke kare oli - - siis puu vörral `pandi adra nina `pεεle, see lammutas änam maad Kär; sahk adraga `aeti `lahti, maad olid jo `lahked Kad
10. kerge, ladus kie üvä obone, `kõnnib `lahke `jalgudega ja `pitka samuga Lüg; `lahke jalaga obone Vai; ta `laskis nagu nuor tütarlaps, nii `lahke käimaga Ris; hää `lahkõ hobõnõ, vallalidse sõiduga Plv || osav ta `lahke kättega, saab iast akkama `kõigega Jõe; kääd `lahked `löömise `juures (heast kaklejast) Pha || kerge, lihtne pakulene [kude], see oo `lahkem teha Aud
11. vaba, lahtine, kergesti läbitav `kraavist vesi `juokso ka `lahkest, `lahke `kraavi; `lahked `ahju `lierid, `suitsu `männö üväst `vällä Vai; körrega `aetase piibu vars `lahkeks Khk; ia `lahke tie JMd; kui uńdil suu `lahke, siis tapid kaŕjussid ja veid `lu̬u̬mi, kui `ammad vuagin, siis ei sua Kod
12. avar a. ruumikas; õhurikas Suvest `veimä, `nuoremmad, ikke `koikad `aita, õhu kääs õli `lahkemb magada Lüg; üvä `lahke `ellä, sie on kui `suured tuvad ja `ruumid on Vai; kodus kenad `lahked toad Jäm; kui ma `seepi lähän `keetma, siis ma lähän `õue kivide `otsa, seal ea keeduväŕk, ea `lahke `keeta Juu; aedan one `lahke `õlla Kod; kui paĺlu õlut koos, siss lähab apust. panevad `lahkema riista `sisse ja jahutavad `enne ära, kui `vaati panevad Äks; siihn om õks paĺlu `lahkõmp elläʔ, omma suurõmba ruumiʔ ku vanan majan `oĺliʔ Har b. lai, vaba meitel on vörgu koer, ojab silmad `lahkegs Emm; Meie `aknad oo naa täisi, et ei anna `lahti, sui sojaga `kuivad `lahkemas Han; `lahke tihv või tihvavahe oo siis, kui kangas `äśte liigub, ei jää `kinni Aud || pehme, lõtv kana luud lüövad `lahkemaks, akkab vist usinast munema Ris; `laśsin vöö `lahkemaks, oli nii kõvaste `kińni Juu; `sitked nisad, piim tuleb sirina `väĺla. vanal [lehmal] olid `lahked, piim tuli lohena Aud || lai, tugev mõni obone takka `voatad, ea turjakas, teene eest ea `lahke rinnaga Juu
13. kerge, muretu, vaba (elust) `rahva elu läheb `lahkemaks ikki Rid; nendel ea `lahke elamene, nendel `kõiki `kraami küll, et nendel põle kellegi `puudu mette Mar; oleks `lahke elu olavad, et sool pole kurvastust Kse; seal oli siis juba natuke `rohkem maad - - juba natuke `lahkem see elu siis Tõs; ikke natuke `lahkem oli elada [kui sai kõrvalteenistust] JMd; tämäl õege `lahke elokõrd, kedägi muret ei õle Kod; timä midägi murõhta‿i, täl om `lahkõ elo Se
14. lahke toim (kalasabamuster) `lahke `toimega või `murde `toimega kangas oli sesama Aud Vrd lahk|toime, lahk|toim(i)ne
Vrd lage, lahe1
libe1 libe g -da (-) R/g -Kuu/ L(le-) K I T; n, g libe S Lih Saa M, lipe Muh Vig Lih Saa Hel Rõn, lipõ V/g libõdõ Krl/, lippe Vai, lepe Rid Mar; lipe Mih, lippe Nõo, g libeda; ljõbõ g -da Khn; pl lippe Hls
1. a. (hrl mingist pinnast) sile (ja märg või limane); kiilas `niinep̀u lehed o libejäd, `jüstku olis `siepi `pääle `voietud Kuu; tigu on pisikene libe luom VNg; `äŋŋer on lippe kala, ei `seiso pios Vai; kövasi luisk vötab libe korra `ümber; regi akkab libe `teega `viitama Khk; üks oli libe `pεεga, teine oli `sargas juustega; kui kivi oli libeks läind, siis `tehti sellega `püili Mus; `vaikne meri, libe kohe pealt Vll; tegi üsna libeks märjaks (läbimärjaks); Pea oli nii libe just kui oleks lehma noolitud olnd (õlitatud ja kammitud juustest) Pöi; kalasi tehasse viiliga ja laasi killuga lipeks; äe aag omale lipesid (märgi) sukki `jalga mitte Muh; siis on see `painija neid (hobuseid) nii röhun, et nad üsna libed ja märjad humigu oln Phl; lebedad tatikad Rid; mes keele peal kepe, see leeme peal lepe Mar; kui puust nõu `tehti, siis ooliti ta seest libedaks `oolmedega Kul; lebäd saavad enne `ahju panemist libedas `tehtud Vig; Libe pistab karust = villase kinda kättepanemine Han; vart oli kõber puu, üks ots oli libe, sealt `oiti `käega `kinni Mih; puukausid olid `treitud, ilusad libedad olid Tõs; Üeveldä süemä laud piält ljõbõdas; Ljõbõdad angõrjast `pioga `kindi ei piä Khn; libe kangas oo sile kangas, kus karb pealt ää sääritud; suka nõel oli `ühtlane libe, aenult ots oli vahe Aud; ilus libe tee just kui `lauda möda lase; männal oo arakad käbid - - kuusel oo libedad PJg; ku sa [pesu] ära rullid, on ilus ja libe, nagu triigitud Hää; luts - - libe tüma kala, pöle `końti tundagi sies Ris; kibi oli nõnna libe, kukkusin ristluu końdi `peale Juu; `näĺkjas, üks libe elajas Ann; ned minu `juuksed on nii libedad ja lipsakad JJn; kui on libedam suga, ta ei vii jo `lõnga karuseks Tür; luts on libe ja must, justku madu pea tesel VJg; tigo one libe juśku sült Kod; lipsein on libe nõnna et vikat lähäb üle Äks; kore `iatus oli koorikuline, ei old nii libe Lai; `saapa tallad on libedäd; libe all, libe piäl, libe kala `keskel = kangakudumine KJn; tiguse om raisa lippe Hls; vaśksuga `oĺli libe, tost käis lang läbi; jää om libe nigu tat́t jälle Nõo; kuslapuust [reha]pulk om kõgõ kõvõmp ja libedämp Kam || oksteta puu oo ülalt `okslene, alt libe Aud; ilusad libedad pikad puud PJg; ega ta (kärbis) lippes es `lü̬ü̬dä, ta `oĺli `oksline Saa || kortsudeta nii libeda `näuga Kse; minul oo libedad käed Aud Vrd limbeb. lage, tasane see (täkk) `olli siis rulli ies, sellega rulliti siis põld libeks Muh; siin oli küll ilus libe maa, aga see oli nii visa, nönna et sina [heina] kätte ei saa Noa; nüid on [sauna asemel] puhas libe maa, üks põesas veel seal LNg; libeda lageda maa peäl, seäl sai küll vastand kaared [niita] Mär; põllu rulliga `lasti põld libedas Vig; `künklik maa põle libe maa mette, seal o mättud ja Kir; äed olid ja rullid ja, mis pialt libedas tegid Tõs; libedam maa `rohkem, põle `auklene ega `mätlene Aud c. (riknenud toidust) liha oo libeks läind Khk; `tuhlid ää mädanend `keldris, libed puhas Vll; Kapsustel on suur ull libe läila maik sihes Pöi; libe supp Kei; vana toit, põle enam ia, juba libedaks tõmmand Sim; liha tükib `aikama, nõnna libedäss lähäb Kod | [kitkutud linapeosid] maha ei võind visata, siss läkst nad libedas ja ukka SJn d. (vedelikest) Kui sa pärna `koori keedad, siis see keedu vesi läheb libeks. Seda libed vett `panta pölend aava `pääle Rei; kui vesi [linaleo] `aukus `ästi lipe oo, see o kõege param: sinäkäs lina tuleb Vig; teitil na libe vesi kaos; siis ta (lehelis) läks ju naa `kanges ja libedase, et käed sõi puruse Tõs; Vihmavesi iä ljõbõ pestä Khn; mõssit seene `mitma `vi̬i̬ga iluste `puhtass, et enämb libedat vett es ole Nõo e. (teeoludest) kukkus libedaga perseli Mär; libeda peal saań viristab Kse; libedäga kukkus pikäli ja põrus `külge pidi ää Tõs; ma `õngan teist `jalga, näe kukkusin libedaga maha Kad; üitskõrd mia tulli, siss `oĺli nii libe, et muedu es saa minnä, ragusi `kirvega iä `kat́ski Nõo || libeda peal, kui üks inime on omadega läbi kukkund, ei saa edasi ega tagasi Rid; oma naene jäi libedalle (varandusest ilma) Vil f. (hästi toidetud, läikiva karvaga loomast) libe karu tuleb ruttu `pεεle, kui loomad εε söömaga on Ans; Tuulingu meiste loomad olid kevade karjamoal kohe teiste siast tunda, olid rammusad ja libed kohe Pöi; obosed läksid naa ilosti libedasse Mih g. mustrita, ilustamata tüdrikud ika `roosivad omad ää, mool‿vad libed pätid Muh
2. lipitsev, libekeelne Midä libejämb kiel, sidä tigejämb miel Kuu; On libe mies, `oia täma iest Lüg; `Nuarik õli `ninda libe vanamehe `ümber Jõh; meelitas mind oma libe keelega Jäm; Vana Villem oo üks va libe mees, vastu nii εε, et lase olla, aga tagaselja sossib sulle ora perse Kaa; Omal nii suur libe nägu ees Pöi; naene o enni nii sile ja lipe, aga päräst o naa karune et Vig; libeda jutuga inimene, meelitab `kangeste Tõs; ies aga ia, aab libedad juttu ja mahe nagu või palava pudru sies, aga seĺla taga akab `nõelama Hag; ta on nii `kange libe teist oma `poole meelitama Juu; libedä kiälegä one üks võĺts inimene; nõnna libe, et egäühe `persse lähäb tä ki̬i̬l Kod; mõnel on libe keeĺ, meelitab ja petab teise ää Plt; keelega libe, küistega tige; kes lipitseda mõestab, teist pettä ja ullutada, tu̬u̬ om libe inimene Ran; kes `mõisale mõist äste libe olla, tu̬u̬ sai jälle talu; ku vaja `oĺli meelitädä, siss `oĺli ki̬i̬l libe, nigu oless mesi ollu keele pääl, a ku kätte sai, ss `oĺli üsnä tõene laul Nõo; ta om sääne lipõ ja makõ suu i̬i̬n, sälä takan `lõikass pää otsast mahaʔ Kan; taal om `väega lipõ ki̬i̬ĺ, uma lipõ keelega kõnõlass hüppä vai võĺssi Har; ta om suu i̬i̬h nii lipõ, aga sälä takah sü̬ü̬ vai silmäʔ pääst Räp; lipõ pini - - mudgu `tiirass õnnõ `ümbre Se b. (lobamokast; keelekandjast) tämä on libeda `kielega, ei pia oma `kiele all kedägi Lüg; libe keelega, kesse pailu räägib Jäm; selle kiel o nii lipe, kõik reagib üless Muh; sel on nii libe keel, ei ole muud kui lädiseb Juu; kes libeda keelega, se paĺlu plödiseb Sim; mõni vana naine oli libeda keelega, `riakis teiste juttusid edasi; möda küla käis seda`viisi - - muudkui literdas oma libeda keelega Lai; kel libe ki̬i̬l, tu̬u̬ kõneleb kõik ärä, mes tä kuuleb Ran
3. kärmas, nobe õli `ästi krõks poiss, iast `tantsis ja libe igäle `puole Lüg; `lonkasin küll, aga isi olin nii libe `joosma; on tal aga libedad jalad Juu; olge libedad tegema, siis `saate ennemini õhtalle Koe; libe obene, juakseb üväss Kod
Vrd libask, libev(e)
lihav lihav g -a R eP(le- Pha) Trv TLä Kam Har Rõu Vas, -e Krk, -õ Krl; liha|b Aud(le-) Ris, g -va Mar PJg, -ba Vig; n, g lihav|a Vai Jäm Khk Rei, -e Hls; lihhav San Se, g lihava Nõo Plv Räp Lut
1. rammus, priske siga `lähtö lihavammast Vai; lihava mees kut ärg Khk; ei pole meie külas palju lihavid inimesi Rei; kis oli lihaba kaelaga ärg, üks nädäl `küntsi, juba oli verine kõik; lihab, suur lõtt lõua all kogoni Vig; `veised koa nii lihavad, liha täis Juu; laps on nagu pisike luts lihav Koe; ega lihav siis jõuvõimuline old Sim; `kaupmed on kõik lihavad Trm; iga üks (mees) tahab ike rammusad ja lihavad [naist] Ksi; si̬i̬ om lopsak ja lihave kasuge, `sirge ja sihvak Hls; lihaval inemisel om rassõ elläʔ, kiä `kuilass ja `keŕge, tu om virk Har; lihava˽tsiaʔ - - ku ar raviduʔ ummaʔ Lut
2. lopsakas nied (seened) on `ästi lihavad ja `piimased VNg; tuhli varred suured ja lihavad, `murduvad lapiti Käi; Ma põle na lihavud `viĺlu `ampsest aast änam näin Han; ma pani piotäie `soola `takja `kuurmesse, et ää kuevab. ta `vaata läks lihavamas Tõs; see kapsas on õige lihavide `lehtiga Saa; kõik asi tahab `vihma `saada, siis on lihab Ris; su̬u̬s nad (puud) kidurad `ongi, põlegi lihavid Vil; kuusel ei ole lihave päss, sellest ei saa kedägi Hls; kurgi `aava kasu taka, lehe ja varre om lihava, aga `kuŕke `küĺge ei tule Nõo; lihavaʔ kardoka varrõʔ umma `hõtraʔ Vas; rüä orass om ni‿`veiga lihhav, ku ammust `aigu ole eiʔ sääńe olnuʔ Se || (pilvedest) `sõuksed lihavad pilve atakad, ju ta oome ikka saab (sajab) Muh; na lihava `valgõ pilveʔ, na tähendäse muudku `vihma Har
3. hästi kasvatav, rammutatud siin on lihav maa, `kasvab üvä ja vihane roho Lüg; pöllud sönnikuga lihavaks `aetud Khk
lovama lovama hästi minema, õnnestuma Aga mul lovas, pold `kapsa`taime tegemist - - `Mahta käest sain ja `vaata kui vägevad IisR
lõbusast(i) lõbusast VMr; löbusa|st Jaa, -sti Khk, lebusasti Kuu lõbusalt; hästi, ladusasti Aig läks igägi lebusasti Kuu; aeg läks löbusasti `mööda Khk; `taimed kasuvad löbusast Jaa; [kangakudumine] läks lõbusast VMr

maarja|jää `maarja- hajusalt R, Jäm Khk Kaa Muh Mar Mär Tõs Saa Amb Iis KJn SJn Trv Krk San V(-ŕ-), maarja- KJn Hel Krl, `muarja- VJg Kod, `moarja- Koe/moa-/ Trm, `maari- Kaa Phl/-ae-/ Krk/maa-/, `maera- Emm(`maere-) Käi Rei, maar- Khk Muh(-ua-) Mar vees hästi lahustuv kootava toimega aine `maarja jää, kui `parda ajada ja `kriimusta, siis senegä `ieruda Vai; maar`jääga värvitasse Khk; Maarjajääga parkides sai ead pehmed kasukanahad Kaa; `maarja `eaga tehasse koa `nahku, tõugatse `peeneks, pannasse `soola koa ja riputatse `nahkade `peale Muh; Kui krell tuleb moka pεεle, siis pole muudkut ööru seda maerajεεga, siis annab järel Emm; kollotakse maar`jääga `lõnga. vesi patta ja `aetse `keema ja maarjää `sesse ja lõng koa; `maarja jääd `antasse lehma `sesse, kis punast kusevad ja Mar; `maarja`jääga seiskis värv parem pääl, mitte üks küben es tule ära Saa; `maarja`jääga kiedetasse `siepi Iis; `ku̬u̬ĺjaluud aŕsitasse `muaŕjaiä tuhaga Kod; `maarjajääd andass leväge ja joogi sehen `siśsi obesel, et siis om `äste iluss. si̬i̬ aab üless `kangesti; maari jääd mehe tarviteve abeme `aamise man Krk; vanast värmiti iki maarja`jääge. kuramus, mud́u väŕm `pääle es jää, kui maarjajääd es pane Hel; `villu apatidi kusõgõ. `pańti `maarjaiä ja sinekivi ka `sisse, sai pot́i sinine Krl; `maaŕja iä palotadass tuhass, pandass toorõst munna mano, tu̬u̬d pandass palanu `pääle Plv; `maarja ijäga küdsetävät `saia, saavat hapu; näädega (karikakardega) väŕmte `lango, `valgõt `maaŕja ijä `pańte `sisse, lang sai kõllanõ kui liĺl Räp Vrd maarja1, maarjas

magus magus g -a eP(-os Mar Ris; n magusa RId) M(-s|s Trv Krk; g -e Pst Krk) TLä(-s|s); makus(s) Hel, g magu|sa T V(-ś(s) Räp Se Kra), -sõ San(g -se) Krl Lei

1. suhkru- või meemaitseline; maitsev; ant hapu `mustemb kui süsi, magusamb kui mesi = uni Jõe; sie õun on ia magus `süia; magusamitest `õunidest `keideta suppi; kui kõht on tühi, siis on leib magus Lüg; kodo `vaabagad, nied on üvad `marjad, magusad `marjad; tämäle `tullo `panna `suhkuri `ulka, siis `lähtö magusammast Vai; need olid ühed magusad `tuhlid moo eest Jäm; `vahtri mahl oo magus, tükkis magusam kut kase mahl; nee olid suured magusad `räimid, seĺlast üsna viriseb `rasva `välja Khk; magus petab `maia Vll; Nii magus, et viib keele `perse; Tuhlistel on magus maik sihes, nii pailu ikka külm narris neid; Kodu jänese liha on ju `kangest magus ja rasvane Pöi; [pähklid] kuivatati toas kenast ää `suojas, muidu läksid alletama ja es ole magusad koa mette Muh; `katsmata pole kounis, `maitsmata pole magus Emm; mesilased koguvad magusad mett Rei; ernes oo kallis ja magos `süia; lapsed `tahtvad iga asjale nii pallo `suhkrud `sesse aada, et oo magus nii et käriseb Mar; sügise oo suured söömäd, keväde keed magusad Vig; mere`lindute munad on tuimad, ei ole nii magusad ega iäd, kui kana ja kodupardi munad on; pagi oli magus tubakas Var; õlle magi oo magus - - virre oo koa magus Tõs; mereärg - - magus leha omal nagu angera leha Aud; ette magus piim Tor; säh, sü̬ü̬ mu leva pudi, ma `pańtsi `suhkrud `juure, katsu ku magus Hää; magos mago sies Ris; väga iad ja magusad śeened `piavad olema HMd; tüma `pehme õun, ea magus mekk jääb suhu; kui õlut tehakse, pannakse keev vesi `astjasse, siis segab jahud `sisse, siis tuleb nõnna magus ais et Juu; las nüid õlu `immub magusamaks, siss soab `aśtjast `laskma akata Kos; kivi `ümber on rohi magus ja końdi `ümber on liha magus JõeK; odradest ei saand nii magusad õlut, aga rukistest sai magusam Amb; magus `naire supp Ann; mõdu ja magusad `juoki sai `sisse `anda (haigetele lastele) VMr; augi liha on ise magus `süia Kad; meil aias paĺju magusid `õunu Trm; sireli `põõsass, ku lähäd `mü̬ü̬dä, nõnna magus lehk Kod; kevade, kui tuleb magus rohu lõhn ninasse, lehmad ei `tahtnud `süia `kuiva `kraami Pal; `veiksed kuke seened - - nagu kuke arjad karvapäält, aga magusad Äks; kevade põle enam kedagi (rikkalikke toiduvarusid), eks siis `keedki ole magusad Lai; ahjus `küpsend liha on magus Plt; Magusam kui mesi on kallima musi Pst; magust imbutet `leibä tetäs; mõtskitsil om magus liha Hls; teinekõrd tahade jälle suud magusess tetä (midagi maitsvat süüa); piim ollu maguss ja kahre Krk; aga makuss leib olli Hel; `vahtre mahl olna magusamp kui kõevu mahl Ran; `lamba verest saab käḱk ää, saab `väega makuss käḱk Puh; ka‿kos om naŕr, ubina om magusa, piip om mõrru, a temä tahap `piipu; maguste ubinde aig om läbi; arukõjol om makuss mahl, su̬u̬kõjol ei ole makuss; piibe`lehtil om ilusa `valge `äitsme, `väegä ää magusa lõhnaga; magusamb ku mesi, tugevamb ku lõvi = tu̬u̬ om uni Nõo; kańepiterä om jo `väega magusa, noid sü̬ü̬t nii sama kah Võn; ränike om magusamba ku maasike; riivitu `kapsta tõnekõrd küll om magusa, a tõnekõrd saava kibeda Ote; leib om õigõ˽magusass imahunuʔ; makõkopp oĺl nii makuss, et `tahtsõ ki̬i̬lt `alla viiäʔ Kan; vislakpuu mari om makuss Urv; ubinõ omma magusõ Krl; ma˽küd́si magusa saia `pulmõ viiäʔ Rõu; kusõʔ omma˽väǵevä˽kalaʔ ja magusaʔ Vas; havvõ mass om `väega makuss; makuś kraaḿ Se; mis um magusamp mett = uni Lut
2. a. mesi Küll se magus o `hinda mend; Kes magusa neh mekkidä `tahtub, sie `täüdüb ka mesiläste `neulamist `kannatada Kuu; siis õli `kreissitud sie `põhjad [mesipuudele] `alle - - `muidu magus lähäb juo läbi; ku on ilus aig, siis mesilased `saavad pali magusa Lüg; Võtta lusikatäis magusa, siis `praavid IisR; tänäv`aasta oli ilus õie aeg, `saime ulga magusad Tõs; lilledest imeväd mesiläsed omalõ magust Khn; mielitand `lapsi vommilt maha magusa ja levaga; südame viĺli `aiguse korral on magus kõige parem rohi, kui tee `ulka `panna Amb; mesilased saavad magust `tatra õitest Tür; kui oli ia `aasta, siis sai viisteist, `kümme ja kaheksa `tuapi magusad VJg; kui poisid `tahtsid abet kasvatada, siis õpati et, magusaga pialt `määrida Sim; magusaga koon (koos), nagu tõrvaga võtab `kińni Kod; küllap nüid juba on `võtnuvad magust linnupuudest Äks; ja puŕgiga magusad ka viisime Plt; siin `aeti magust (vurritati mett) Vil; mehipuust `saadi `linde magusat Puh; peremi̬i̬s, anna mulle magusat, mul mehel om rinna `kinni Nõo; ma sai makust nurmigu tävve vai kat́s Har; magusat olõss vaja `naata `võtma Plv b. muu magusamaitseline aine või söök Magusa `pääle on `kärbänegi `maias Kuu; eks sie õle `maias, ke `armastab magusa `süia Lüg; magus aab `ambad katti Khk; Ju see suur magusa `söömine nüid inimeste `ambad ää võtab Pöi; Magusas (magustoiduks) andeti kohvi Tõs; [rabarberi] varre keedets `tärklege ja magust (suhkrut) pannas ka manu Hls; muidu `olli˽mul suurõ˽jämme˽peediʔ, ai˽paĺlu makust `vällä San c. (õunasort) `pernaene ütel, et `võtke ubinat kah. kõge i̬i̬n `oĺli makus, lätsime tolle manu Ran; ma istuti neli `uibut, üits om `tartu ru̬u̬s, tõene om makuss, kolmas om sibula `uibu, nelläss om `valgõ klaar Nõo
3. piltl a. mõnus, meeldiv `Ilma `vuota [oli see kalapüügiks] aga `kaige magusamb koht Kuu; On küll `teiste `piale kielt `kandand, `katsugu nüüd kas on magus, kui tämast `räegitasse IisR; Äkist tuli sõhike magus rammastus peale Pöi; küll oli aga magos uni, suu `joosend üsna vett täl Mar; esimene kää`ande öö, see on ju kõige magusam öö Lih; aavad nii ead magusad juttu, arukord kokku soand Juu; vai si `keŕjamise leib magus one Kod; nüid om siul küll maguss naar Krk; nüüd ajavõ makust juttu, ei läpeväʔ kõrvalõ kaiaʔ Krl; päält liha `kuivamise om makuss sann Har; Nood́ega (lepa- ja kasehalgudega) saa sann hüä makuss Rõu; ku kipõ vits, siss um makuss (hea) lat́s Plv; Vanal inemisel om livvaśt `sü̬ü̬mine magusamp ku `taĺdreka päält Räp; magusa suuga mõnuga Siga songib maad ja süüb magusa suuga aena juuri; Ää maeguga sü̬ü̬ki süvväs paĺlu magusamba suuga Nõo b. meeldida püüdvalt lahke, lipitsev siis oli `ärrad nii `saageli magusad mehed `meiega kohe `ninda et VNg; üks magusa jutuga mees Khk; `tuĺli jälle magusa jutuga, nakass liibitsemä Ran c. terav, hästi lõikav sie on ia `lõikaja `kirves, `kange `lõikamaie, magusa terägä Lüg; Kena magusa lõiguga sae oli Pöi; Mõned üksikud õlid ia magusa lõikamisega `kerved Trm; mõni kirvess om magusa terägä ja mõni om tuima terägä Ran

moekalt kenasti, hästi Kadarikul oo keik väga moekalt tehtud Kaa Vrd moekast(i)

moekast(i) `moekast Pha Pöi Muh, `muekast, `moekasti Kaa kenasti, hästi ta `rääkis nii `muekast seda, väga kena murrak on; Vaada, see kivi jurakas istuks siie müüri sisse väga moekasti ää; Olga siis sedakord `moekasti (öeldi lahkumisel) Kaa; Äga ta pailu‿s latra, natukse ütles ja see oli siis moekast öetud Pöi; see oo `moekast `tehtud küll Muh Vrd moekalt

mätsakalt hästi, kenasti Loul oli mätsakalt `tehtud Jäm

naksõ `naksõ

1. tugev, mõjuv see vihm om nii `naksõ olluʔ Har
2. terav a. hästi lõikav, vahe see väits om kül õigõ `naksõ, a vastanõ väits om vi̬i̬ĺ `naksõp; see kirvõss om õigõ `naksõ puud `võtma Har b. (külmast) `niiskõ külm om `naksõ külm Har
3. tragi, hakkaja tõist ni˽`naksõt väist om õks `ot́si˽ku leüät Har

nina nina () hajusalt, hrv R, eP M, nena R(nenä) Hi Rid Mar Mih Aud Rak VJg Iis Trm

1. hingamisteede algusosa ja haistmiselund a. (inimesel) Küll‿se nenä `juokseb juo `mitmat `päivä kohe; Mes siel `külmidäd, nenä punane pääs Kuu; tupaka küll `enne võttasivad nenä, sie pani `kangest `aivastamma Lüg; Sie ei õle `miski, sie on vaid nenast `nuuskada (käkitegu) Jõh; Tüö `niisuke, et pole `aega nina `pühkida; Nina `juokseb kui `mahla kask IisR; tämä `katsos `peilist, nenä oli `musta Vai; Nina oli `öösse `kinni jäänd; Sel nina punane kut pardi nokk Jäm; nina kut tuhlis piha visatud Ans; nina üiab juba, `norskab; see laps on selle nina `otsast maha kukkund (tema suust kukkunud) Khk; abe mehe au, nina mehe nägu Kaa; nina kipitab, puru läks ninase Vll; Nina on nii `umne, et mitte üks inge pihk äi tule läbi Pöi; nina noriseb, kui ma maka Muh; tüdrugod `naarsid, et käivad nenad maas Rei; oli üks vana inimene, alati `nuuskas tubakad ninässe Mar; sai äbi, nüid nina reite vahel Mär; lapsel on rehe püksid ninä all (nina tatine) Vig; ma olen kõber ja `kööpis - - nena `vastu maad Mih; küĺm akkab ninäse `kinni Tõs; Miol `siokõ ramp ais ninäs Khn; juudid oo `kongis ninaga; tuul - - vahest kisub nina `niiskes PJg; nina jooseb verd Tor; Nina sügeleb, saab uudist kuulda Hää; `pańnin tal ühe [tohlaka], nõnda et tat́t käis ninäst `väĺlä Saa; külm akab ninasse `kińni Ris; ernes läks kogemata ninasse Kei; mul oli õrn nina, kui sojaks sai, sis veri akkas `joosma Juu; mokad ja nina on vaest külmaga ohutand (ohatanud) JõeK; külm akkab ninasse JMd; silm on `sirkel ja nina `vinkel VJg; kes `aisu ei tunne, sel on vilets nina; `vaata kui `vianan sind ninast Sim; lei mulle vasta nena Iis; ninä süveleb piält, kas `jälle mõni sureb Kod; tuul nina all, eks sa puhu `piale - - `üeldasse, kui suṕp pala on Ksi; kel suur nina, sel suur muńn Lai; lapsed `mäńgisid pikka nina - - `pańdi kaks kätt nina ette, et nii pikk Plt; nina ka tatige like; ma pia su nina `puhtes arime Hls; `käise om kiḱk är mitit, muial na oma ninu `pühki‿i mõista, ku iki käistess Krk b. (loomal, linnul) oli vana `alli mend `lüöma ja ei ole saand nena `piale Jõe; nenä on senel kalal `oige terav VNg; sial on pikk nena IisR; tihujaised nied toppid obosille `nennä Vai; maa roheline nönda, nüid loomal `asja nina maha pista; [rähn] lööb ninaga oksa `pihta Khk; Siga on ninast ellik, `ilmaski äi tohi nina `pihta `lüüa; Lehmal nina jahune peas Pöi; koer kraabib `mulda, ninä `mulda täis Mar; suits lähäb loomale ninäse Tõs; [metsseal] nina kui suur ater ees Aud; turb on kõbema ninaga veel ku purikas Vän; [siga] pistab nina `pahna ja magab Hää; pannakse rõngas ninasse `talle, et saab teda taltsutada Amb; kärp vaja `ninnä `panna, vars vaja ärä võõrutata; varessed `tõśsid ninäd ülesi ja `vuaksid Kod; koer `kargab obusele ninasse Lai; igä lu̬u̬m ninägä tunneb `aisu KJn; kana muneb ninast, lehm nüssäb suust Hls c. piltl On `onnestund alade nenä `tuule järel `oida (igalt poolt kasu lõigata); On old kogu aja `toistele nenäst `vietäv (kergeusklik) Kuu; ei `maksa `ninda terava nenaga `õlla (ennast teiste asjadesse toppida); laps ajab juo nenä `kätkist lagedalle, akkab juo `kõndimaie ja `rääkimäie Lüg; see jähi mool kahe silma vahele, nina `varju Khk; Koit akkas pilve ääre tagant juba nina `näitama; Kes `käskis nina `põhja ajada (ennast täis juua); `Mõisnik `tõstis siis `renti oma nina (tahtmise) `järge Pöi; Äi näitnd änam ninagid (kadus ära) Emm; sina alate paad mulle `ämmä ninä ette (sead eeskujuks); võta ninä `pihku (häbene) ja aka minemä; ma mursin `natke ninä täl (noomisin teda) Kod; läks sama ninaga (sama targalt) tagasi, kui tuli, ei saand kedagi Lai; ei sest ole nina täit `aśsa Plt; küll ta löüd mõne, kes temä nina lühents Krk
2. inimene, isik; (tähtis) tegelane, asjapulk Eks neil `suurdel nenäjell ole hüä elädä küll Kuu; tämäl ei õld `õigus seda `kõhta `saadagi, aga sie suur nenä pani ta `sinne `keisri `metsade üle Jõh; Nina `piale tuli `kortel õlut, sest saand kedagi IisR; Nende `endine karjapoiss `olla niid `linnas suur nina; Ta oli teiste suurde ninade `seltsis raekoda läind Kaa; Poiss olla taal linnas tähtis nina Pha; Koa üks `tähtsam nina, kool`meister Pöi; Raha ära jagasime, nii ja nii pailu sai iga nina pääl Hää; `Preilna - - pidas ennast suureks ninaks Jür; sial on keik suured ninad koos JMd; Ei tea, kas see on kua mõni tähtis nina Trm; ninäde piält `pantse raha kokko, siis õssavad `viina; panema igä ninä piält kakskümmet `kopket Kod; õpetaja ja `köster olid suured ninad Lai; raha mehed on - - suured ninad; küsin paĺlu vaevatasu, no kakskümmend viis rubla nina pialt Plt
3. taip, vaist, oskus nagu õhust midagi välja uurida Küll sul on ia nena Jõh; Ei minul nisukest iad nina ole; Küll on ikke ia nina - - `metsas `millaski ära‿i `eksi IisR; Sellel peab ea nina olema, kes selle üles `oskab `nuhkida Rei; küll sool aga oo - - nina, kõik sa ülesse ot́sid Mär; tal on terav nina igale `puale minema VJg; vat sinul on ike üks pagana nina, kõik sina ommeti üless nuugid Sim; vaat kus oli nina ikke, et sai aru Lai
4. a. esiletungiv, eenduv (ees)ots, tipp käbi (võrgunõel) on nii, et tal on kand ja kiel ja nina Jõe; `ennevanast `tambiti [kartuliputru] `kulbi nenä `õtsaga; roho nenä ajab lagedale, kana juo saab oma nokkaga võttada Lüg; `kinnastel on nenad `katki; lüöb oma `saapa nenad `vasta kive Jõh; Õppimata `niitaja lei [vikatil] `estest nina mätta vai maa `sisse IisR; [paadi] edimine ots nenäga lüöb vie `laialle iest Vai; adrade ninad nenda tölbid, sepa `juure taarist minna Jäm; orased `pistvad ninad `välja Khk; sirbi ninaga sai `soskida maas rugisid Kär; Ukse aak oo ukse ninas Kaa; `Küünla nina sai ikka ää näpistud, kui pitkaks jähi, siis äi akkand `suitsema; Siis olnd nälg möödas, kui kevade nõges ja malts olid ninad moa sihest `välja pisnd Pöi; `pasli ninale lõigatse `niplused `otsa, kui vanuma akatse; lipu (tuulelipu) nina juba `leanes; ta paneb uie nina adrale `otsa Muh; Kerve ninaga proovivad voorimihed jεε paksust Emm; pesti nöör on paadi nenas, see eidedaks `välja Käi; poiss, mine paadi ninase Rei; lodi on laia põh́aga - - nina lähäb `kitsaks nagu paadil Rid; `saapa ninad sool punased kui rebased Mär; lootsikul üks keis ehk pael ike ninas peab olema, muidu ei saa teda `mäele - - tõmmata Vän; [kui] saha nina on nüri, siis `pandaks uus tükk `otsa Ris; nina oli Saksama sahal, ega puu sahal nina ei old Kei; `kerve ninä läks kibisse; kingal (pastlal) tõmmatakse `eśti ninä kokku ja `tärked ja kand ülesse, `ongi `vaĺmis Juu; ei ole viel ia `künda, adra ninasse akkab kirss `kińni VMr; [suss oli] kannast jälle niimuodi kitsamast `tehtud, nena‿polt laiemb Rak; vikati ninä lei mua `sisse; rükis pissäb jubä ninä `väĺjä mua sidess Kod; enne olid `suapad terava ninadega Lai; Rummu nińa ette käib raudteĺle `vankrel mutter SJn; uherti nina `lõikap käbi või selle puru `vällä sehest; `ernit tõmmati sirbi ninage üless; alasse nina - - ümmer tetti kumerikust `asja nagu `aasa vei rõngast Krk b. poolsaare, neeme tipp, maanina Nenä [on] `väikäne `laiemb maa nurk, ulatub `merre Kuu; `Muiste oli nena suur, nüüd on juo `veikene, meri on süönd ära VNg; Sääre ninalt `käidi Kura`maale Jäm; `Saastna pikk nina lähäb `kaugele meres Kir; Suaru ninä oli ennemä paelu suurõm kui `praegu Khn; vanasti sõideti ikki nina ninalt (ühe maanina juurest teise juurde) Hää || kõrgem koht, seljandik `Naistesuo nenäks nimidedä sidä `korgemba `kohta, mes käüb kohe peris pikkite üle suo Kuu
5. (eri ühendites) ei näe nina pähe (uhkest, ülbest inimesest) `Ninda `uhkest läind, et enamb oma nina pähe ei näe; Sie ei näe oma nina pähe, `ammus viel minusugust IisR; naa tore ja `uhke, mette ei näe ninägi pähä Mar; On - - korra linna kajust vett joonud ja nüid ei näe enam oma nina pähe Hää; on nii `uhke, ei nää oma ninägi pähä mitte Juu; si‿o üks `sündlik inime - - tõene ei näe mitte ninä pähä Kod; see inimene on nii `uhke, et ei näe nina pähe Pal; haisu ninasse saama (millestki kuulmisest, aimu saamisest) Nüüd said - - juo `haisu sest `asjast nenässe, eks ne `vargad saa käde ka Kuu; nina all ~ ees; nina alla ~ ette; nina alt ~ eest (vahetust lähedusest või kättesaadavusest) Lei `ukse `klõpsti `teise nina ies `kinni; Minu nina alt `aagab `siened oma `korvi; Pimedikus `tõusi üks lind `vuhti nina iest `lendu IisR; söit oli `umbest nina alt εε läind, jäänd maha mees Khk; Nii kauva naagib `pääle teise nina all, kut `viimaks on karupidi koos Pöi; tuli `jälle irisema siia ninä `alla Mar; Ta nämistas moka otsast oma nina ette Han; Ninä ies, siis `lahkõ, `perse taga, siis ette susib Khn; jänes ninä alt `kargab ülesi Kod; nina alla ~ alle hõõruma korduvalt, tüütavalt meelde tuletama `Naine `õõrus iga `õhta mehele vana `asja nena `alla Jõh; Tuleb seda vana lugu `mulle `jälle nina `alle `õeruma IisR; Seda öörutakse mulle iga pää nina alla Kaa; nina kirtsu ~ kortsu ~ viltu ~ vingu ajama ~ tõmbama ~ vedama; nina kirtsus ~ vingus (halvustavast, põlastavast, rahulolematust tundeväljendusest) `tõmmas nenä `kortso ja läks menemaie Lüg; Ei õld mielt`müädä, vedas nina `viltu Jõh; Ära‿nd `jälle nina `vingu aja IisR; Jälle sa pole sellega rahul, nina kirssus pees; Kes oma osast ilma jähi, sellel oli nina `vingus Kaa; `tõmbas nena `kirssu Muh; Nina `vingus, et ta pole teiste `seltsis `metsa marjule `minna saand Rei; ninä `kirtsus peas, südä täis alati Mar; Ikki tal põle ää, ikki nina `viltu pääs Hää; [pahameelega] `tõmmab nina `kirtso Ris; nina norgu laskma ~ tõmbama; nina norgus ~ norus meeleolul langeda laskma, masenduma; keegi norutab, on masendunud, löödud, häbistatud kui ei `mieldind `miski, siis `tõmbas nenä `norgo Lüg; Ära‿s `sellepärast nina `norgu lase IisR; See oli vanal pauk, võttis oort nina `norgu Pöi; aga kui [kosjasid vastu] es `võeta, no siis `ollid jälle norus ninad pias Muh; Mis su viga on, et sa käid sedasi, nina `norgus Rei; Oli `kange mees ennast `kiitma, aga nüid `laskis nina `norgu ja saba `sorgu - - mehel äbi Han; nina peale heitma ~ viskama etteheitvalt meelde tuletama Ta on juo küll sidä `mulle nenä `pääle `viskand Kuu; Kui inime ükskord `eksis, mis sest alati nina `piale `viskada IisR; akkas `moole seda `asja nina‿pele `eitma Khk; Olid vanale seda nina `peale `viskand, et `meite einad ennem ää `toodi Pöi; seda eidetse veel paergust nina `peale, kes kaded oo Muh; mes sa sest mo nina `pεεle eidad Emm; `viskab seda `moole paegal (alati) nina peale Mär; mis sa lähed talle seda nina piale `viskama Hag; võõras eedäb emäle ninä `piäle lasse teod Kod; nina peale kirjutama 1. tähelepanu juhtima, kellelegi midagi ütlema `kirjutab keik `selle nena `pääle, mida `kuuleb Hlj; Sinul põle vaja `kõiki `asju `tiada - - piab sis kõik sinu nina `piale `kirjutama Lüg; Vahi nina `piale `kirjutajat, vai teist `süüdistama IisR; kis seda `soole nina‿pele akab kirjutama Khk; Niid kirjutati mulle keik nina pεεle, mis ma veel tegema pea Kaa; kes seda `teite nena peal kirjotama akkab Mih 2. hästi meeles pidama, kõrva taha kirjutama `Kirjuta sie omale nina `piale, siis `teine kord tiad; Kui sa oma `vimpkaid ei jätta, saad `koĺki `ninda‿t, `selle võid omale nina `piale `kirjutada IisR; nina peale ~ pihta andma; nina peale ~ pihta saama õpetust andma; sellist õpetust saama Nüid said nenä `päälä - - küll `kieläsin Lüg; Ta piab iast nina `pihta `saama, siis akkab ehk `mõtlema; `Talle vaja nina `pihta `anda, saab `targemast ehk IisR; Sai vεhe nina pihta Emm; Sai nina `pääle, sai `nu̬u̬mida Hää; sai mu kääst nina `piale Koe; Selle iest ta sai nena `piale, et ta nõnna õli teind Trm; si̮i̮ olli `äste kah, et mõni tal nina pääl üteĺ, et temä oma nina pääl sai Krk; nina pikal (uudishimutsejast) ninad pikkal - - sai vahitud Hlj; mida sa `nuugid `ühte `puhku, nena pikkal VNg; `Menga akkaga `mängima, mida `teie vahita, nenad pikkal Jõh; nina püsti ~ selga ajama ~ viskama; nina (on) püsti ~ seljas ülbeks, uhkeks muutuma; (keegi on) uhke, ülbe, ennast täis Sai `joukamaks vähä ja ai ka kohe nenä `püstü Kuu; iga puol nena `seljas Hlj; täma `tõisega ei `räägi, lähäb nenä `seljäs `müödä Lüg; Sai pali raha, eks tal `piagi nüüd nena `seljas õlema Jõh; Täma ajab nina `püsti, `teisi `jusku ei `näegi; Kui `talle kedagi mielt`müöda ei ole - - `viskab nina `selga ja läheb IisR; noored mihed, nee ikka `epsamid, kεisid, ninad olid seĺlas Jäm; keib, nina `püsti, kut aabitsi kukk Khk; Äga‿p maksa nina nii ülearu püsti aeda üht Kaa; Sellel on nina elu aja `selgas olnd Pöi; Käis, nina püsti pεεs Emm; Kus nina teisel püsti, ei maksa nii saksik olla Mar; Üks tark inimene ei aa nina `püsti Han; Uata‿nd, kui `uhkõ, ninä üsä `püstü piäs, kui käüb Khn; käib, nina `seilas Koe; nina `püśti, nigu mõni suur aśjamees Sim; `uhked, et jumal `oitku, ninäd seljän Kod; `tõśtis kohe nina `püśti, et tal nihuke võim kääs Plt; ninasse ~ ninna (kinni) kargama häbematult, ülbelt, tigedalt ütlema Sie on `kange igäühele kohe nenässe `kargama Kuu; Sie ninasse `kargamise muod on tal ikke viel IisR; Oli Juhanit mütu korda külas löugutand, kus siss üks omiku - - Juhan kargand tal ninase kinni Pha; akkab kohe ninasse `kinni Mär; Iga tühja asja pärast kargab ninna, asja eest teist taga Trm; `kargab `ninnä õma sõnadega, täisinimene Kod; `kargab teise ninässe `kińni, nii vihane KJn; ninasse ~ ninna võtma puudutatud, solvunud olema Mes sa igäst `tühjäst judust nenässe odad Kuu; Senepera `maksa siis nena võttada; Enamb ei tuld, tia kas `õige võttas nena Jõh; Kui iga `asja akkada ninasse võttama, siis ei saa eladagi IisR; nina täis tõmbama ~ võtma; nina täis (purjujoomisest, purjusolemisest) `Tiie kust sai `jälle raha, et vois nenä täüs `tembada Kuu; `Eile nenä täis, tänä `jällä, iga päiv nenä täis Lüg; `Tõmmas jo `lõune ajal nina täis IisR; Kui see mees ölle vöi viina juure pääseb, kohe vötab nina täis Pha; Kes kässib nina nii täis tõmmata Pöi; sa `tõmmasid oma nina kohe täis, et ei määleta Vig; See küll ei lähä, et naa `noores ias nina täis tõmmatse Han; `jälle oli `endal nina täis `võtnud Sim; `tõmmas nina täis Lai; nina (veel) tatine peas (veel) noor ja kogenematu Mis sa ka `räägid, sul veel nena tattine peas Hlj; poisikse noĺk, `endal nina tat́ine pias, aga tuleb õpetama Plt; nina vinklisse ~ üles lööma vastu vahtimist andma, peksma Lööb nina vinkli Kaa; Kus pidand kohe teisel nina öles `lööma, aga teised tulnd vahele Pöi; Löi nina üles kut kassaka pasun Emm; nina välja pistma kuskilt korraks välja tulema Ta sojab ikka nõnda, et või mitte nina `välja `pista Pöi; Täna oo `väĺlas `neuke `mardus, et ää pista nina ukse vahelt `väĺla Han; ilm oli ka nii külm, et ei taht nina tuast `väĺla `pista JJn; (oma) nina kõrvetama ~ põletama valusat õpetust saama Mes sa lähäd `sinne nenä `poltama Kuu; Käis ühe`korra `kosjas, tuli `korviga tagasi, ei sie enamb lähe nina `kõrvetama IisR; Nüüd ta (keelepeksja) körvetas ometi kord oma nina Pha; (oma) nina pistma ~ toppima ~ torkama sekkuma millessegi, mis ei peaks olema sekkuja asi Kuhu sinu nenä `tarvis ei ole, `sinne ärä sedä ka tobi Kuu; mõni laps `torkab oma nenä vana inimiste juttu vahele Lüg; `Ärgu toppigu oma nina `võeraste `asjadesse IisR; kes `käskes oma nina `sönna toppida Khk; Mis sa topid eese nina sönna, kohes seda taarist pole Kaa; Paras, kes kässib oma nina egase `poole toppida Pöi; Εε topi oma nina egasse poole Emm; ää topi `eese ninä `sõnna mette, kos põle `auku ees Mar; väga terava ninaga, topib eesi nina igale `poole Mär; mis sa enese ninast `seie vahele pistad Hag; mis sina sitaperse oma nina topid igale `puale VJg; ära topi oma nina teise kauba vahele Sim; kui kaks ninä koon on, ärä pissä sinä õma ninä `sinnä vahele Kod; pika ninaga; pikka nina saama (petmisest, altvedamisest, narritamisest; pettunud olekust) Oi oi, vai sa said pikke nenä, ärä usu `kaikie juttu Kuu; meni `pitka nenägä tagasi Lüg; Kes `selle mehe juttu usub, saab pikka nina IisR; Vana tuli ää - - sai pitka nina Pöi; sai pitka nina, paras Rei; läks pika ninaga tagassi, saand sealt kedagi Mär; `eśteks akkasid - - nii suure `uhhai·ga (hooga) `peale, aga said pika nina Juu; `Mennes suurustas viel, tagasi tuli pika nenaga Trm; suu põigiti nina all (kellestki, kes on kange õiendama või õpetama) Igäüks `haugutab, kel suu `poigite nenä all Kuu
Vrd nõna

opsti hopsti mõni `naine võttab `lapse `süüli ja `ütleb `opsti Lüg

opti hopsti karaśs `opti üle oja Trv

osav osav Har/u-/ Rõu, g -a Jõe Kuu Hlj Vai Jäm Khk Vll Pöi Muh Rei hajusalt L(-b), Ris Juu Jür JMd Pee Koe VMr VJg Trm Kod Lai Plt KJn Trv Hls TLä, -e Krk; n, g osav|a VNg Jäm Khk, -e Krk; ossav San, g osav|a Ran Nõo Plv, Krl; õsav g -a Lüg Iis Trm hästi toimetulev, meisterlik, oskuslik, taibukas Osav mies, et `rautab `kirbugi ärä Kuu; tämä on osav mies, midä nägö, sedä tego Vai; ta nii osava sönaga, osab iga aśja `pihta midad itelda Jäm; poiss oli osav ronima Khk; möni on osava `kääga Vll; osavad mehed, tegavad rattud ja Muh; nad olid ikke kõik akkajad ja osavad `töömed Mär; kis osab sepp oli, tegi ia vikati PJg; oleks vaja osavid inimesi Ris; ega osavat tüöinimest `kiegi `põlga JMd; oli väga osava `kääga VMr; õsav iga töö `peale Trm; sial (Avinurmes) olivad nad kõik osavad püt́tsepad Lai; need on töödega osavad inimesed küll Plt; sa läät tõist õppama, tõine om paĺlu osavep Krk; osav opetaja `oĺli sõnale ja laolule Ran; kes ossav sepp `oĺli, tei neli viis `nakla üte kuumaga Nõo; ta oĺl olnu küll usav `oidumõ Har; osaval iks um tü̬ü̬d Plv

panetamini hoolikalt, hästi see oo nõnna panetamini tein oma töö Muh

peenesti `peene|sti Khk Rei Phl Mar, -ste Tor, -st Juu Ann; `piene|ste Ris, -st VNg Lüg VMr Kad

1. nooblilt, suursuguselt sie `räägib juba `pienest Lüg; möisa inimesed elavad `peenesti Khk; mõni reägib nii `peenest Juu
2. üksikasjaliselt; oskuslikult, hästi (ka meeltest) ega‿s igaüks siis `ninda `pienest `oska `ketrada VNg; mina ei `kuule ka enämb `ninda `pienest Lüg; ma pöle seda küsind nii `peenesti nende kääst Rei; nendest (võrgukividest) ma ei tea nii `peenesti `rääkida Phl; toredast ja `pienest `tehtud [supitirin] VMr
3. heledalt (häälest) uńdid akkasid soo pial `ulguma, mõned jämedast, mõned `peenest Ann

peenikeselt peenikeselt Plt, `pieni- Jõh; peenikselt Saa Vil Hls Krk Ran/-ld/

1. peenelt, nooblilt tema paneb ennast `kangesti peenikselt `rõõvisse, jusku suur linna untsantsak lähab Saa; `püidis väga peenikeselt `rääkida Plt; Oma inimeste jaoss ei massa `sü̬ü̬ke ninda peenikselt `vaari Krk
2. väikeste osadena Ku `vihma‿s ole, siss visati peenikselt vett `pääle - - mudu oss kuiva õle sidemid tetän katik lännü Hls
3. kitsalt, tihedalt pilve jooned `taevas - - otsad joosevad peenikeselt kokku Plt; nii peenikseld mina küll kirjutada ei saa Ran
4. oskuslikult, hästi nõgla otsan om `väike näks, vai nigu `väike konks - - kõik peenikseld tettu (heegelnõelast) Ran
5. osavalt, kavalalt Kedä ta nokkis, selle pilgas nõnna peenikselt läbi Vil
6. vähesega, kokkuhoidlikult Tuleb `pienikeselt läbi ajada Jõh; peenikselt eläss, temä‿i tähi süvvä ega juvva Krk
Vrd peenikesest

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur