[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

heie- = heide- `Eie`massina ies oli `eie`vaalik, `eie`vaalikul oli üks rattass `otsas, sääld üks `eie juoks `vaaliku `kõrvale; `Eie`massinald `juoksis `eie `eie`vaalikule Lüg; vabrikus tehakse `eie rullid Ris; Ea ärg juob eievakast, paha ei juo kulbistki KuuK Vrd häie-

heie1 eie Trm, g `eide S(h- Phl) L(eies Kse) KPõ Plt KJn, eie Emm, pl eied Vig Tõs KJn, `eied Vig KuuK; `eie g `eide Kuu(`h-) VNg Lüg, pl `eied Kuu/`h-/ Ris; n, g `eide Lüg Jõh; `eide g -me Lüg

1. (hrl vabrikus) kraasitud villa rull või lint, heie; ketramiseks tõmmatav kiud `Laŋŋa `eie pidäb pihuss pühä`päivä (öeld laisast ketrajast); mes pikkäd [lindid] `jääväd, nie on `kraasilised. `ümmärgused on `heidetud Kuu; ühekora oli näppudega kodu `tehtud `eided `valmis, siis `mindud `möisa kedrama; kui `eided ennem `valmis oli `tehtud, siis `vööti seda eiet käde ning keder varrega `lasti keerd `pεεle Khk; kes kodu kaarib, see kaarib `ändadeks, vabrikus tehasse `eided Muh; [vabrikus villad] `tehti eietesse Tõs; `Eidi `tehti [vabrikus] ja isi kodu kedrati Hää; Kraasitäied venitati eideks ja lasti vokikurgust alla värtna piale Kei; Sialt (koonlast) sai siis eiet tõmmata ja kedrada Amb; keradest akkab eie tulema kedrukse masina `peale Sim || piltl sie (inimene) oli üks eie ~ eietus, ei `viitsind `miski teha Sim
2. takkudest või linadest keerutatud nöör, võrge; koti nõelelõng; keeruta (köie-, nööri)kee, säie mis käside vahel `kiereti - - kas takkudest vai linudest, sie õli `eide; `tuoga `eidemeid, akkama `paula lettima Lüg; takust tehasse eie kööve kee jaoks `valmis Pöi; pööra peäl `aetse `eied keeruss. siss `aetse masina vai `vänti peäl teesipidi keeruss, `lastasse koku Vig; `nõelumise jäust `lasti `eide `lõnga keerata, üks lasi eiet, teine `kieras Sim
3. helves, kiud `pitkäd vie `eided [seisnud vees]; `eided on `juoma vies ka Lüg; `heided jεεvad ikka, kuju kui selest löŋŋast tahad [kangast] Phl
Vrd häie

heie2 `heie g `heide Kuu; `eide g `eite Lüg

1. õis `heided hakkavad `lahti `lüömä; `heidenubud Kuu
2. (rukki)tolmukas rukkil `onvad `pitkad `eited `küljes; kui esimine `eide, senest neli nädälä lue edesi, sis rukki küps Lüg

hiie- hiiega seotud (sag kohanimedes) meil oli `iie`einama Vai; iie määl on vana magasini ait Khk; iie `neitsed `olled kadagos - - kis pole muistnd `laulda iie `laulo, pole läbi saand [minna hiiest Kassari Esi- ja Taguküla vahel]. münu ema ikka `laules iie `laulo; iie `neitsed olnd, punased kleidid `selgas, ja punased koerad `olled `seltses Phl; sii olid nee pühäd iie põllud ja kibid, kus näd `enni keisid palomas ja ohverdamas Mar; Jaagu-`Mihkli iie kibi pial tihatse iga jaani`lauba `õhta jaanistuld Han; üks iiepuu `olle oln veel sii. `sinna `viidi `aśju ja `kõiki, et sai `terves [viija] Tõs; vanast on iiesalud old; teine pol jõe üiavad ka iieväĺlaks Vän; suured iie puud, si̬i̬st `oĺlid `õõned SJn

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur