ette1ettesporSa, Muh, sporLäPäLo, KhnTürKad; (lausefoneetiliselt) teKaa 1. ometi, siiski, õigupoolest; pigem soh, ju me niid oleme ette `rääkind ka siin tüki [aega] Jäm; oli `ütlend, see (laps) pole ette kummagite (vanemate) nägu ainaldis; mis sa ette `massadKhk; söö ette natuse, seepära taarist magama ka `langedaMus; Meite noor kuitsu seike pisike et ennast pole ette olla; Pange ette ~ pange‿te uks `kinniKaa; jo nad seal ette (piisavalt) vaadata soavadJaa; küll aga saks mind ette `kiiteKhn; Kuule, taat, sa roni ette korra kartsaga kummilePJgVrdete1||(eitavas lauses) üldse, sugugi Keerdu pole [lõngal] ette olemas; Äi taast mehest pole änam ette äi ühtid, läbi mis läbiKaa 2. õige, üsna, päris [võrgujada] peamäŕk oli teine, ännamäŕk oli teine, jo need ette ühed olid agaMus; Aeg on ette nii läkune, et sellel pole änam `säädust päälPöi; sool oo täna ette piduKul; Sa kudusid täna ette pailuHan; `Poolas olime ette kaua `aegaMih; tä oli ette äritetTõs; Tormaga ette ramp `laeva `laadiKhn; kui ilus `õhtu on, siis nad (sääsed) ette tambivad [üles-alla] PJg; ja siis nied kolmanded takud sis nie on ette `pehmed ja `piened KadVrdete1, õtte, ätte 3. (välj rahulolematust, ükskõiksust) õige `tehku ette mis tońt tahabKhk; Ette mul amet sind sii ootama akata; Ette mul asi, teeb mis immu see peaks olema seikse teega paergus akata linna minema; Minge ette ~ minge‿te jutugaKaa