[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 32 artiklit

es1 (preteeritumi kõigis pööretes; eP alal hrl van) es Sa(äs Mus) Muh Rei Phl Khn Aud Hää Saa MMg Äks KJn Vil eL(hrl sõltuvalt eelnevast vokaalist as, is, os, us, õs äs V), is Har Lei; (eitusverb) (ta) es Kod; (kontamineerunult eelneva sõnaga) s Sa Muh Phl Khn eL
I. (eitussõna või verb)
1. eia.  (predikaatverbi ees või järel; sag koos mõne teise eitussõnaga) see‿s ole mees, kes εi ole `mandril `raavi `kaevand; kas te sεεl Kergu külas es `keiend Mus; Ta es olnd seda `kuuland Kaa; ega seda es mõedeta küll nuiaga; ma‿s seesa kodu mette Muh; see (tanu) pidi pεεs olema, muidu es tohi `olla; ta‿s annand Phl; kana tuõs (ei toonud) kedägi `poegi `vällä; ei tahas mitte kudagid Khn; mia es `saagi seal uues maeas elada; kõik nut́sid. mina es `nutnu Hää; tämä es maksa kedägi Kod; aga sält vist kuulda midagi nad es leia Äks; vanast `simmani es ole Vil; egass vanema inimese es roogi linu Trv; si̬i̬ leib eś‿joole apanu Krk; ma‿s täi oma mõtsast karja `aada `vitsa ka lõegata; emä ańd valu, kui me sõna es kuuleme; na‿s käsevä `kumbki poosil tü̬ü̬d tetä Nõo; me es `lääme konagi vihmaga linna `kakma Ote; ma‿s mõista änt, es `julgu änt midägi˽tetäʔ San; peremi̬i̬ss `pernasega es tulõva Urv; olõ is, näe‿s ma üttegi kirvõst sääl maal; ega ma vällän is püüsünü (ei oleks püsinud) see `rõivaga Har; timä taha as, et ma sullõ kõ̭iḱ är˽kõ̭nõla Rõu; sõ̭ss ma es olõss tõsõ jaloh olnuʔ, es tõsõ sõkkuʔ Plv; sa as lubanuʔ – mis sa lubasiʔ; mi taad `tiidnü‿s; Esis kiä eiss mehele lää‿s, niisama mehe˽ka võta as ummapääd `naise Se; [kartlik hobune] kõ̭õ̭ `kullõss kon miä habahhanu‿s, kõrahhanu‿s Lut Vrd esid, esimä, esin, esitä b.  (eitust rõhutavalt predikaatverbist lahus) vanna inemist olõ˽ka es, kiä `lat́si `perrä `kaenuʔ; `sü̬ü̬mägi es mi̬i̬śs läpe˽tullaʔ Vas
2. (möönduses, etteheites; lause sisult jaatav) kas sa es oless võenu minu manu tulla Hel; no milless ma es näeʔ [väänkaela] sõ̭ss ku pesä oĺ sõ̭ss näit tedä külält Plv
3. (eitussõnana vastuseks küsimusele) es, tulõkassa mehe es usu˽kah [et naine põlema pani] Urv; ah tulissil, es, maʔ es [käinud] Plv
II. adv (eitust või keeldu tugevdavalt) mitte, sugugi, üldse maśsinõ `oĺli˽kõ̭ik ukka `lännü, es saa˽`villu kaaŕsi es San; käve siin mustõldõn, mul `oĺlgi, a˽ma es anna es; vanna `su̬u̬rmaleemekeist, tu̬u̬d lõ̭mbõʔ ja oĺliʔ, es olõ˽`leibä es `õigõt es Urv; Neil is olõ˽matuss sukugi kõrran – is ütte lillikeist; `Tütrik pedi tegeme suurõ `veimevaka, mudu õs `saaki õs mehele Har; tiiä ma˽noist [linnu]munõst õs, mi munnõ kae es Plv; latsõ `tüḱsevä kah voḱi ette minemä. maʔ es Vas; saa as `sisse kündä äs, rikass veli palot́ tuu `vaesõ mehe [sõnniku ära] Se || ega nee ole es sehuksed palgi puud siis nee `ollid `pienid puud Muh
III. konj
1. (eitavas lauses) ma oodi tat ku `enge, es tule‿s tule Krk; [poisid] niisama `amme väel, es ole `pökse es medägi; es osta `kiäki ütte `naasklit es `nõkla Nõo; Vanast es olõ˽villa `kraaśjat es lahutajat kah `õiõʔ Urv; is olõ üttegi inemise `vaimu nätäʔ, is minnen, is tullõn; timä is tiiä ü̬ü̬d is `päivä Har; es olõki `kahvlit olõmahn es väist Rõu; peenikene kumak ja maagõ lang ta mitte `veega es pääväga `kuigi `vällä es lääʔ Räp Vrd isek
2. is ku (võrdlev) kui küla laib pareb is ku ama laib; jesa tütärd änäbä `meileidsess is ku `poiga; tu̬u̬ mukkaga änäbä `sõimlõži is ku ma `mõetleži Lei
Vrd ei, esid, esimä, esin, esitä
es2 es Urv Rõu Plv ega siis `heitsi magama ja, es inäp `hirmu midägi es olõʔ Urv; Es `putru kiä nii˽kuumalt sü̬ü̬ ei˽ku˽tedä `keetäss; Es noʔ inäp säänäst linast `rõ̭õ̭vast tetä ei˽ku˽vanast Rõu
eseks
ese ese rhvl isa esel oĺl õks `korgõ kodo Se
esi1 esi g ee Sa Muh L K(g ie, i̬i̬) I, ie Kuu Lüg, i̬i̬, ii eL, ede Kod, p ett (eed Jäm Kse Tor); n, g esi RId Saa Juu ?Amb Trm, ee Juu Trm, ie Iis, i̬i̬ Rõn San Räp Lei; n esi Hlj, ie VNg Kad; i̬i̬g g i̬i̬ San
1. eesolev ala esi (reheahju kolle) IisR; Puulpäävä pühiti õks majaesi puhtass Har Vrd edi1 || Emm `käskis üüda: tagu ede, esi taa! et siis akavad kured `kohti vahetama linnates Kaa
2. eesolev töölõik a.  lõikusrind (sirbiga või rautsiga lõikamisel) üld `Ennemast `lõigeti esidega. Väli õli `lõikajate vahel jagatud esidest Jõh; etega ösumine, igal oma esi Ans; ee `kaupa õsuti. kui kaks kolm inimest `olli, siis `võeti kitsas esi Muh; noh kui oli õete õhukene [rukki]ee, siis sai rutemidi Tõs; mehed pańnid teise jala teise esi äärepääl ja kahe `käega kahmasid ja lõigasid sirbiga. kis oma esiga äärepääl sai, see võis seni puhata, kui viimane oma esiga äärepääl `väĺla tuĺli Saa; ega sa võind oma [lõikus]`eega teestest maha jääda Hag; oma ied olid igal ühel odra `leikamisel; kui olid kahegeiste vakama pial [lõikamas], siis oli lai esi Sim; tämä jäi `kurge oma esiga [viljalõikusel] Trm; `lõikuse eded õlid Kod; [poisid] olive veeren (lõikamise lõpetanud), aga `seantse naeste`rahva olive `alla poolest ett Trv; i̬i̬ otsan istutse, vao otsan vaadetse Hls; kes `olli virk `põimja - - põim oma i̬i̬ [teistele] ette; rüäpõemu `aigu egä üits läits oma `i̬i̬ga. ja‿ku tu̬u̬ esi `vi̬i̬rde sai - - [siis] egä üits käänd [tagasi tulles] oma i̬i̬ Nõo; kes kõvemp [lõikaja] olli, tol olli esi laemp, nõrgembal `ahtamp Kam; rüä i̬i̬g San; miʔ ei jõvvaʔ ommi eśsi `vällä `põimaʔ Krl; Rükä lüüen oĺl egalütel uma esi. Ni˽paĺlu ku˽`lüüjeid oĺl, ni˽paĺlu sai esse. Egaüt́s lät́s umma ett `mü̬ü̬dä ja pańd vihu uma ii pääle Har Vrd edi1 b.  (muudel põllutöödel) ku meil sai ie (lahti aetud kartulivaod) `otsa, siis [hobusemees] ajas `jälle `uue `rinde VNg; esi `müödä `külvedä Vai; kui üksi oma ede `viskas [seemet], sis oli ühe `eega külimine; kahe `eega (vaheldumisi paremale ja vasakule) külimisega `jöudas änam; kui tuhliste rohi kisud köruti, siis sääl on ka esi; eina niidu esi Khk; lina`kakmisel oĺli ka esi Saa; rihmaga panen külimati `kaela, siis võtan [külvi]ie Amb; [külvamisel] mina `kõńdisin tagasi, nii laialt kui si esi oli Äks; `võt́sid ühe `kitsa ee ette ja seda kakkust [linapõllul] SJn; Lina`kakja `kaksive linu eside `kaupa Hls; ku kesvä päid korjati, sõss olli i̬i̬`kaupa oksa, puha nuŕm täis pistet Krk; lina`kakjale `masti `peode pääld raha, siss na‿s ooliva i̬i̬st midägi (võtsid ka teiste ribast) Nõo; Esi oĺl nii laǵa riba et parass lina peo sai kakku Urv; [linakitkumisel] `Võeti üt́s esi ja˽kakutiʔ - - Tõõsõ i̬i̬ pääle ka minnäʔ es toheʔ, sõ̭ss jäi säĺg `haigõss Rõu c.  raietükk piad ikke `vahtima, et `tõise esi `pääle ei lähä paremat puud võttama; igal ühel on oma esi, `neie `muotursae `miestel. sene esigä lähäb [puid saagides] Lüg; Täna on ia ee, tuleb kõvast `paĺke Trm d.  töörinne põlevkivikaevanduses `Kraana tegi `enne sügava `kraavi ette - - Siis `kraavi `kaldast akketi esiga menema. Oli kahe kuni `nelja `süllased esid; Kui kõik said oma esid - - `põhjani `võetud, siis `tõsteti [raud]tie `jällä edasi `kalda `puale Jõh e. fig tühj i̬i̬, lakõ pera (väga kehv, nt riietusest) Lei
3. (ajaliselt) eelne, eelnev `Huomigu esi saand üks `toine laev `tormiga viel `Haua`nieme `varju; Old suvine aig ja `päivä`vieru esi Kuu; väsisin `õhta esi ära Hlj; pääva luoja esi oli kui läksin JõeK; sie old nõnna `õhta esi, `piale päeva `vieru Amb
Vrd esine
esi2 esi Saa MMg Äks Vil eL(esiʔ V; j- Se Lut; [j]eži Lei); es(s) Saa San, eśs hv Rõn San V(jeśʔ, eš́ʔ Kra); eiśs San, eiss Räp Se(`eisiʔ, eiśʔ, ?eids); essiʔ Rõu; jiži- hv Lei; det-pron (obliikvakäändeid vt enese)
1. isiklikult, just see ja mitte keegi või mingi muu siis on ta lõhmus es (siis on see puu lõhmus) Saa; `nääte esi ma olen tü̬ü̬d tehnud Äks; si̬i̬ om mede `ende tetä Hls; kuda esi, nõnda asja; õõru `säĺgä, turja pääld saa esigi Ran; miu `endä poig ka `olli `kangekaalaline; ma siss kooberdi esi, sai vi̬i̬l esi `endäle vett `tuvva; meil `eńdil `oĺli ka õlekatuss; küll konds esi kondsa levväp, varvass `varba asema Nõo; meil emä kedräśs kõ̭iḱ villa ja lina esi Ote; obõnõ väsünü nii ette ärʔ et, vai mine eiśs `vehmbrede San; `kurna˽sa esi˽seo piim ja, sü̬ü̬ eśs kah Urv; eśs makat, mõts kasuss Krl; taa võtt ka˽kõ̭kkõ kaṕist, ku˽hennest (sind ennast) sisen ei olõʔ; esi lähät vanõmbass ädä lätt noorõmbass Har; taa maja mi˽`hinne tett Rõu; näide `hindä vaihõlinõ asi Plv; kiä i̬i̬h oĺl tu̬u̬ üteĺ et esi˽ka˽sekkä [vastuseks sauna tulija tervitusele] Vas; meh́tseʔ esiʔ `tapvaʔ tõõsõ imä `maaha, ku süĺlemet ei lasõʔ Räp; muilõ `hauda kaivat, es‿`sisse satat Se || (ühildumatu) minijel esi juba latse om suure Trv; [lapsel] `vistrigu om pääl. meil om esi ärä ollu si̬i̬ ädä Krk; meil om `eśki süvvä Kam; ma˽`lät́si `mõtsa `löisi rebäse uru, rebäst esi is näe Har; meid hinnest ~ hrl esiʔ es olõ˽kotuhn Rõu; ni `saigi halv naasess, a tu̬u̬l halval gaʔ oĺ esi tütäŕ Se; pöü linnuga ježi käüdetäse Lei
2. (sama subjektiga lauseis, mis toovad esile kahe tegevuse või olukorra sisulise vastandlikkuse või paralleelsuse) targa vaemuga laits, esi kolme `aastane, aga kõ̭ik ta tiiäp ärä Nõo; esi iḱk tõene ni‿kui ja, siss ta taht́ et meie ka ikeme TMr; esiʔ oĺl abimi̬i̬ss `ot́sman, a [oli] pää varass Urv; neĺli tõiśskümmend last oĺl tädil, a esi˽`väikene inemisekene Vas
Vrd ise1
esi3 esi Nõo San, esiʔ Vas (substantiivselt) ise küll `oĺli ta alb ineminõ, ta `oĺli iks minä esi San || (öeld sellele, kes kasutab liigselt sõna ise) esi emmisse vesi, musta kuldi asi, alli kuldi kusi Nõo; esiʔ om t́sialaudah, ei annaʔ aamõtit käest Vas
esi4 esi Saa eL(esiʔ Võn VId; ježi Lei); eiss Räp Se; (atribuudina võib käänduda) p esit Hel; ill esisse Trv; in esin, el esist Krk
1. iseenesest, välise tõukejõuta aig kuluss esi kodun ärä Krk; `amba tuleva esi suust ärä Nõo; mõnikõrd õnnõ `pańte [sülemit tarru] `luitsagaʔ. ku̬u̬ sai helü `tarro, lät́sivä `eisskeʔ Räp
2. iseseisvalt, omal jõul esi`püidjäd võrgud, kas ahuna, vai latike, vai rääbisse võrk Ran
3. eraldi, omaette let́t jääb (`kangal) `kõrva esi Saa; `keŕkude minnä ame `oĺli iki esi Ran; künniravva om esi, ja luśk om esi Nõo; Sitadsõ˽puusa villaʔ ja˽kõttaludsõ˽`pańti esiʔ Rõu; meil oĺl `kapstaaid esiʔ ja uaaid esiʔ Vas; Kerigorüüd́ [oli] õks eiss Se || lisaks, peale selle esi mis muu kahju Trv; [veimedeks] Teḱke tetti ka `mitmid ja `setmid - - siss vi̬i̬l esi kotipadja Hls; [taluostmisel peale tööpäevade] ostu raha mud́ogi oĺl sõ̭ss vi̬i̬l esiʔ, `massa ja Plv
4. (atribuudina) a.  erinev, teistsugune `lambaäniline - - si̬i̬ om päris esi lind, ei ole äniline; egän talun esi taaŕ, egän vallan esi kõne Hls; egäüt́s esit ti̬i̬d `lätsiv mineme Hel; na (rääbisevõrgud) olliva esi `plaani Ran; egän külän om esi`mu̬u̬du kõne, egäl asjal esi nimi; egän paegan om esi ki̬i̬l Nõo; lavvakerikohe `minti esi `hammõga Kan; Nitsõtõ jaoss oĺl esi˽niit́, kost `nitsõid sõlmati; `mustlasõ om esi`tõugu rahvass; nuu omma jälle esi`seĺtsi `kartuli Har; ma˽põli, et juurõtuss jätt esi˽meḱi Rõu; tu‿om eś‿jago ~ `hindäst jago (iseäralik); Mehil joht olõ‿s lavvakerikoh ḱävvo˽`määńtsetke eiss `rõivet Se b.  omaette, eraldi olev ni̬i̬ (kõhualused villad) pannass esisse `paika Trv; egä päe esin paigan [tuul]; köksim egäüit́s esist nurgast Krk; talurahvass seevä esi lavvan ja, kõrvulise seevä egä üits esi lavvan; tuleb egä üits (eri sorti jahu) esi jakku panna Nõo; t́sigadel `oĺli iks esi laut Rõn; mul om õks esitarõ, ega ma `tõisiga üten tarõn ei olõ; pudru piim `laśti esi länigõistõ Har; d́ämmeba ježi paagan `leodi Lei
Vrd ise3
esi- (kohakäändeis võivad muutuda mõlemad osised) eesmine, eespoolne esi`sorme ja `peitla vahe on esi vaaks VNg; aak on `ukse esi `puole `küljes Lüg; [sõiduvankri] esi laud Khk; Vanaelu esikatus akkab ää `riugema; [hagerikul] Esi küĺg oli `lahti; Rataste koorm [tuleb] esiotsa peele - - teha; Tagurehalne oo soojem kut esirehalne (rehetoapoolne osa); Vanadel eludel oli elubeauk katuse esiräästa all; Ma pani eeste esiuksele uie kääakatise ede Kaa; Laeval oli änamasti kaks `masti, esimaśt mis ees oli ja tagu maśt mis taga oli; Esi soo; Omiku läksid küll `sönna ede `soose aga kus nad nüid järjega on Pöi
esid ipf (sa, nad) esid ei vanad esid `ütlegi, et tenän, `ait́ima `ütlid; egä näd eśt õle nõnna suured; aga sa esid kiŕjuta `üstegi sõna Kod Vrd es1
esik1 esi|k g -ku Lüg Jõh u Pöi, Tor Koe ViK I spor VlPõ, -gu Kuu; esiko g -go Vai
1. esik; (väike) eesruum `sauna esik `panna polodest kokko; juo siin esikus (verandal) külm magada; `Suitsutual õli esik ies, sie õli üläs `lüödu `paksuist `plaakaist. `Suitsutua esik õli ikke `nindä `säätu, et `vasta`päivä - - õli `suitsu`tuaga ühä kattusse all Lüg; Rehetua ies oli ka esik Jõh; `tuĺlid tua esikuse Tor; aida esik (riideaida eesruum, kus hoiti nõusid jm) Koe; esiku värav oli nagu üks rõht `enne, nüüd on `tehtud ilusad kojad VJg; esiku uks (välisuks, mis oli vanasti õlgedest) Sim; ukseesik one muan (katki); vanass kutsuti tare esik, aga nüid one `vü̬ü̬rus; tubal o `vü̬ü̬rus, tarel esik Kod; mõnel aedal on esik, lisapaĺgidest `tehtud esik. pośtid `püśti, õma paĺgidest seenad, piidaga käis aeda `küĺge. lage pial ei õllud, katuss õli pial Pal; saana esik `oĺli, põrand `oĺli savist Vil Vrd edik, eesik3, esimik
2. (aida) etteulatuv räästaalune, (aida)made(med)Lüg Jõh Sim Iis `enne `kutsuti ka `aida esik, nüüd on treppi `pääline Lüg; aida esiku põrand on aida sild Sim; esik – `aitade ies, kuhu tõmmati adrad ja äkked `varju Iis
3. eesolev ala Kivi`niidu esik Kuu
Vrd esine
esik2 esi|k Hlj Mus Han Tõs, g -ku Krj Kei spor ViK(ls), Plt, -ki Muh
1. peigmehe või pruudi abiline a.  isamees paljas esik ja ema kεisid ja siis pruut ja peig ka [laulatusel kirikus] Mus; peigmees tuli siis esikuga `kosja. esikuks oli möni peigmihe ea tuttav vei sugulane Krj; nahk kott o esikil [kosjas] `kaelas ja, viina pudel koa `taskus, ruut `andis sarve `kindad kosilastele, peigmehele ja `peigme esikile Muh b.  pruudi nais- või meessaatja annete kogumiselKrj Muh `mendi ruudi `köima `köima. esik `olli isane inimene; `ruutide eest `joosti ää, aga esik köis kõik kohjad läbi [inimesi otsides] Muh c.  pruudipoolne pulmategelane esik `laotab `kirkus `valge `riide maha, ruut ja `peimees `lähtvad siis `valge `riide `peale; `järgmine `olli ja esik `olli [pruudil pulmas]. sel `olli tanu peas sel esikil Muh
2. sanditalutajaHlj
3. tähtsuselt esimene a.  esilekippuja esik kes tahab teistest ette `jõuda oma jutuga ja ikka kõige targem `olla Kei; agronoomid on esikud, eks nad kanna jutud [sovhoosidirektorile] ette Plt b.  juht esik tuli `sisse [võrku ja kogu kalaparv tuli järele] Tõs
Esik esik esmaspäeval sündinud lehma nimiRap Vrd Eesik, Esmik, Essik
esin ipf (ma) esin ei pahanduss ja vannet esin saĺli kuulata; minä esin anna raha Kod Vrd es1
esis1 esi|s Rei, -ss, eśü|ss, esü|śs Har, (j)eš́šü|ss, eš́šu|ss Lei, g -se
1. eesolev ala Lauda esis nii lige; Pühi pliida esis `puhtaks Rei
2. esik; katusealune hoone esiküljel Sannal oĺl eśüss, konh `rõivõilõ tet́ti. `Sanna minnen `pańti `rõivaʔ eśüssede orrõ pääle; Panõʔ eśüse uśs kińniʔ; tarõl oĺli esiʔ kooguʔ ja esüssel esiʔ kooguʔ. tu̬u̬ esüśs tet́ti iks perän ku tarõ vaĺmiss; `kambrõ pu̬u̬lt oĺ esüśs vallalõ; külh ma võta eśüsest luua; tol esüssel `pańti `tulpõ `sisse `ki̬i̬lde, saina nii `saadõ otsal ku küllel; egal kõŕdsil om eśüss iihn enne `kõŕtsi `sisse `saamist; aida esüśs, kun oĺl kraaḿ sisen; kat́s ust esüssen üt́s lät́s `aita, tõnõ `kambrõdõ Har; kon om säet katuss `pääle ta kutsutass eš́šüss Lei Vrd esine
esis2 ega siis esis `saonõ ilm ka olõ õi jumala `tiid́mäldäʔ; ko kaŕruśs `võete sis õks kõ̭õ̭ küläga. esis nii olõ õs õt mõ̭ni talo võt́t, mõ̭ni võta as Se
eski, eski|naesigi
Esmu esmu Tõs Tor Hag Hel Har, eś- Trv esmaspäeval sündinud pulli või härja nimi Vrd Ess
eso eso esimene kõige eso [võidujooksus] Jõh
espaespä
espä `espä, -a esmaspäev `läksin `espä `ommiku `lauta; `espä `onvad `Püssis `laadad; kaks `espät `järjessutte; `poistel sinine `espa (pohmellipäev) `jälle Lüg
ess1 ess Muh Käi Khn Trv Hls, g essa Rei(-i) Tõs Tor Saa Ris Juu Kos, essu Krk, esse Mar Kse; eśs g essi Jäm äss (kaardimängus) ma anna soole essiga `seĺga; trump eśs; paja eśs; kruutu eśs; kreitsi eśs Jäm; risti ess Muh; mette `ühte `rumpi ega `essa Tõs; pada ess; mitu `essa sul oo? anna essaga Tor; ess on kaartimängus keigest üle, ainult trump saab essast üle; mia tahan ärtu essa Saa; poti `essa põld Juu; ruutu ess Kos; riśtess Trv; pot́t ess Hls; ärdi ess; ruudi ess Krk
*ess2 sitt Kurblisel om periss essu ais man Hls
ess3s
Ess ess g essu = Esmu `i̬i̬sebe `panti Ess nimi, ärjäl; Essuss õigati ku tal täht́ots olli Krk
essiesi2
essä essä Krl Har Lut, `e- San
1. isa, jumal meie essä, ke sa olõt `taivan ~ `taival Krl; essä poig ja pühävaim Har; [risti ette lüües] jummaĺ essä, jummaĺ poig, pühä vaim Lut
2. (hüüatustes) `essä pojakõnõ pühävaimukõnõ San
Vrd issa
este `este R Rid spor LäEd, Tõs PJg Juu spor ViK I, Äks SJn; este VMr Lai; `eśte Han Juu Kos JMd JJn VJg Trm
1. esmalt; kõigepealt küll nüüd `este on igäv sinust [kui ära lähed] Kuu; [varas] `este `kasvab `nõelast `vällä, peräst akkab ovost ka võttama Lüg; `este tehä `kuhja lava Vai; saarde‿päl kadus `pastle asi kõege `este ära Rid; `Eśte kuivatatse vili ää, siis rabatse ja peksetse Han; `eśte `võt́sin na pika ammastega [seeni] JJn; eks `este õle omast kodust paha `väĺja `menna Iis
2. teat aeg tagasi, ennemalt; vanasti `Este vahiti `taiva`märkisi ja `luodost - - `neie järele `einostati `ilmasid Lüg; `Reidepold oli `este üks suur mets Vai; se katus oli küll tihe `este, a nüid mädaneb vanas Kse; Kissi `eśte tuli Han; ma `eśte `ütlesin, mis sa änam pärid JMd; `Este käisin sial, siis teda põld kodu Trm; pulma aeg sis `ańti kud́ugi teene kimp [peigmehe sugulastele]. aga need (veimed) tullid ikke `este (juba kosjaajal) anda SJn
Vrd esite1, estegi
esti `esti Muh Mar Vig Han Var Ris Kad Sim Ksi Pil; `eśti Mär Lih Kse Aud Ris Kos spor ViK, Äks Pal Ksi VlPõ; esti Lai hv KJn; eśti Juu Koe Lai
1. esmalt; kõigepealt uus luud pühib `esti toa `puhtaks Muh; Tee `esti tuli liida `alla Han; [pulmas põlle] lapiti ikka `eśti siis suure rahaga Kos; kas kõige `eśti oli `kambred ka [elamiseks peale rehetoa] JJn; suure vihaga oli taht teda kohe `eśti maha `lüia VMr; esti `löödi tikkudega, pärast `löödi `tihvtid `siśse [kontsadele] Lai; `eśti oli ike pruut́ kui ta `võtmata oli Pil Vrd estigi
2. teat aeg tagasi, ennemalt; ennist; vanasti kus sa `eśti selle `puntra nööri panid Mär; Mann läks `eśti juba `lüpsma Ris; esti olid (räägiti) `soapa seared ja aa jaared Koe; `eśti `laśti jõkke viiä [linu likku] aga viimäti jõkke ei `lastud KJn
Vrd esiti
esä esä ?Var eL(j- Lei Kra; [j]eśä Lut; eśä Se; [j]esa, ježa Lei); edsä lstk Se
1. (üks lapsevanemaist) isa esäd emäd eläve Trv; esät emät `kolksive linu; miul ei ole esät ega emät; ta õpaśs mut esä `mu̬u̬du; miu emäesä kõneĺ sedäsi Krk; veli `olli ka `onte esä emä laits; aga esäst emäst es pia nemä ligu `kumbegi Ran; temäl `olli kaits `essä, oma esä ja esäk kah; esätä lait́s Puh; olliva ütte `essä (sama isa järglased); sõdse om esä sõ̭sar; ma esäst (isa tõttu) ei tohi `anda latsele merästegi `rohtu; kadunul esäl olliva suure abena; vanemb tütär `olli `essä tullu, `õkva ku esä ku esä Nõo; me `ütlime latsen iks esä ja emä Ote; esä imäga˽lät́si˽`puhtille Urv; vähämbä [lapsed] ei tiiä˽medägi imäst ei esäst; ala minnü ei esä sõnna `vasta Har; nigu esä suust maha sadanuʔ (isa nägu) PLv; imä ni esä `lät́si˽`tü̬ü̬hhü; ku vannaessä es olõʔ, siss `üt́li latsõʔ umma essä iks esäss; sjaal oĺl noid eśsi kah, kink pujaʔ sõ̭ah tappuʔ; esäldäʔ lat́s Vas; `väiku lat́s `ütless edsä; eholik esä; muku läki arʔ õ̭nnõ, sa olõt esä lubat arʔ Se; taa maja om `antu jesast Lei; `eĺli imä esäga jälʔ (muinasjutu algus) Lut; ma jesält jäi veikene Kra Vrd ese
2. (mitmesugustes ütlustes) a.  (mõistatused) Esä oli pikka püssirauda, ema oli vinda-vända lauda, poja pulli-lullikse, tütre lita-lätaku = ahjuroop, leivanõu, -pätsid, õhukesed karaskid Krk; Esä pikk kaal, emä laga magu, pojalatse pandaku = leivalabidas, -nõu, -pätsid Ote; Emäl laga magu, esäl pikk sammas, latse üte ülbalise = leivanõu, -labidas, -pätsid; Esä pikk peenikene, imä lai lühikene, poja üte pikutsõ = hernekaunad Krl; imä alh, esä pääl, vitu vatu `vaihhõ pääl = villa `kaaŕsmine käśsiga Har b.  (ilmekad ütlused, kõnekäänud, vanasõnad jne) esä emä kahvel (käsi söömisel) Hls; mis sa miu pääl vihane olet, egä ma su esä, emä ärä ei ole söönü (öeld põhjuseta vihastajale) Krk; `Kõikõ om, ainult immä ja essä om `puuduss (korralagedusest) Vas; Esä maa ja imä kapsta pindre i̬i̬st (pilasõnad sõtta minnes) Räp | (vallaslapse isast) esä mõtsan pikän `persen Krk; kos esä? [mõni julge poiss vastas] mul ei olõki essä, susi sittõ kannu `otsa, päiv `haudsõ `vällä Urv; Kos esä? [vanasti] Mõtsast tull ja mõtsa läts Räp | (isa tähtsusest, armastusest jne) ku emä kooless, siss kooless kodu koguni ärä. ku esä kooless, kooless pu̬u̬ĺ kodu Krk; emä koolep, esä sõgeneb (otsib uut naist); nigu esä i̬i̬n, nii latse takst `perrä Nõo; imä `põĺvi nõ̭al kasusõ˽latsõ˽paŕõmballõ ku esä villasalvõn Urv; Esä, joia küpär pään, nika elät lastõ seän (hoia valitsus enda käes) Krl; võõrass esä – Võhlu esä, uma esä – armu esä Har | Esä kogub, poig pillab Hel; midä esä `korjass, toda poig `laotass Rõu | Esä iäss, poja põlvõss, tütrele viil tüküss aoss (vastupidavast asjast) Urv
3. (kõnetlussõnana) a.  peremees, -isa Kutskõ tõistõ esä tsialõ tsuskamma Vas b.  vanaisa; äi mehe või naise vanempid - - mõni `ütleb `jälle esä ja emä Hls; vanaesäd `kut́seme esä enne Kam; latsõ˽ka kut́siʔ vannaessä et esä Vas; [lastel] Uma esä ja tõõne esä (vanaisa) Räp; Kuʔ koh naase eśsä midä mańtsõt, siss õks `üt́let esä Se
4. isa funktsiooni täitja a.  mardi- või kadrisantide juht esä ja emä neil (mardi-, kadrisantidel) ehen iki Krk; kui lätsivä `märti `aama, esä ja emä lätsivä i̬i̬n. esäl `oĺli kot́t kaalan Ran; sõ̭ss [mardi] esä tegi `hindäle ku ta oĺl nu̬u̬r mi̬i̬ss, suurõʔ habõnaʔ Räp; [kadridel] Üt́s oĺl esä, tu̬u̬ oĺl `veiga hańdsakost tett. Esäl oĺl kühm säläh, habõna iih Se b.  jumal `aitumma `taivatse esäle; [lapsi õpetati äikese ajal] `ütle iki jummal`essä, jummalpoig, eedä riśt ette Nõo; `taivaesä, üleväne esä; lät́s üless esä manuʔ (suri) Har; iśä jummaĺ, iśä poig, hoia meid suurõ tuulõ i̬i̬st Se
5. (loomadest) a.  isasloom; isaloom ani naks munele, esä oid tedä; [tedrel] esä om must, iluss muruari pähän Hel; ku tõene tuvike `otsa saab, üits kõ̭ik kas emä vai esä, siss tõene muretsena nii `kangede Ran; [peoleol] esä um ùhkõp, tu̬u̬l um kõllatsõp tu̬u̬ säŕk Vas b.  isamesilane läsäʔ olõvat esäʔ Rap
Vrd isa1
esä- isane, isa(s)- esämõtuss om must, `läükleje sule Krk; Esäkuĺu tege `ende ni laiass [ärritatuna] Hel; rüäl olna esä ja emä `äelmä segi Nõo; läsä ommaʔ esä mihiläseʔ Har; esäkahr Se
esäk esä|k g -ku eL(-gu V; -ki Kam)
1. võõrasisa, isak tal esäk inimene Trv; temäl `olli kaits `essä, oma esä ja esäk kah Puh; esäku latse Võn; minu esä üteĺ oma esä tõese naese mi̬i̬st esäkuss `kutse: ka lää `alla esäku poole Kam; min esäkul seiväʔ [hundid] üte `ü̬ü̬se kat́s hobõst ärʔ Plv
2. karbi alaosa Imäk käü esäku pääle; Esäkulõ `pańti `võidu `sisse Rõu

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur