[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

eri2, eri- eri R hv Jäm Rei, Koe Kad VJg u Plt Vas; äri Koe VJg; (hv käändub) in eris VNg Lüg Jõh, ad eril Lüg
1. eraldi olev `sieme`vilja `panna eri kotti VNg; Keriku `sõitasivad pruut ja `peigomes eril obosel; Mõnes kõhas jõel on viel erisopp - - erisoppis on `sõisev vesi; kolm `ammast on suus ja `niedki igaüks on eris `paigas; mõnes peres `tienijad on eri `süögis, `süöväd `tõise `lauva pääl Lüg; `meie tailiha `sualama eri `astja ja pekki eri `astja; `Süädi eris `lauas ka [teenijad ja pererahvas] Jõh
2. eraviisiline, isiklik Eri `onnemies (kalur, kes on teistega samas paadis, kuid püüab oma püünistega); monel oli eri verk `paadis ka, sie ei `puutund `seura `asjasse; Sie `raamat o igä minu eri Kuu; emägä `kaheke·ste õlivad eris `leiväs Lüg; kui `võetakse nuarik, siis akkavad äri `leiba VJg
3. eriline; eriotstarbeline sie oli kohe üks eri selts `langa, `vergu niit Kuu; tämä tuob `mulle `siie `silma eri `rohtu ja `siie eri; `ainuld se pisike poiss oli `kuue `aastane - - siis `selle `tehti vahest eri `toitu ka VNg; mesi `linnud mis emäst tehässe. sie tehässe eri tuppe Lüg
4. isesugune; imelik `Seilid `olled ka `oitegi eri`muotised [kaljasel] Kuu; sie `rääki jo eri `kieli; [kanga] piird oli eri ikke ja suga eri VNg; aga iga [kinda] paar on ikke eri `muodi; üks eri nimi on, ei `johto `miele Lüg; eri `kiele `murre; [sõle] iga aar õli erist kivest Jõh; seo ai `väega eri (tähtsat) juttu Vas
Vrd era-

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur