eri2, eri-eriRhvJämRei, KoeKadVJguPltVas; äriKoeVJg; (hv käändub) in erisVNgLügJõh, ad erilLüg 1. eraldi olev `sieme`vilja `panna eri kottiVNg; Keriku `sõitasivad pruut ja `peigomes eril obosel; Mõnes kõhas jõel on viel erisopp - - erisoppis on `sõisev vesi; kolm `ammast on suus ja `niedki igaüks on eris `paigas; mõnes peres `tienijad on eri `süögis, `süöväd `tõise `lauva päälLüg; `meie tailiha `sualama eri `astja ja pekki eri `astja; `Süädi eris `lauas ka [teenijad ja pererahvas] Jõh 2. eraviisiline, isiklik Eri `onnemies (kalur, kes on teistega samas paadis, kuid püüab oma püünistega); monel oli eri verk `paadis ka, sie ei `puutund `seura `asjasse; Sie `raamat o igä minu eriKuu; emägä `kaheke·ste õlivad eris `leiväsLüg; kui `võetakse nuarik, siis akkavad äri `leibaVJg 3. eriline; eriotstarbeline sie oli kohe üks eri selts `langa, `vergu niitKuu; tämä tuob `mulle `siie `silma eri `rohtu ja `siie eri; `ainuld se pisike poiss oli `kuue `aastane - - siis `selle `tehti vahest eri `toitu kaVNg; mesi `linnud mis emäst tehässe. sie tehässe eri tuppeLüg 4. isesugune; imelik `Seilid `olled ka `oitegi eri`muotised [kaljasel] Kuu; sie `rääki jo eri `kieli; [kanga] piird oli eri ikke ja suga eri VNg; aga iga [kinda] paar on ikke eri `muodi; üks eri nimi on, ei `johto `mieleLüg; eri `kiele `murre; [sõle] iga aar õli erist kivestJõh; seo ai `väega eri (tähtsat) juttuVas Vrdera-