ergasergas g `erksaKoeTrmKsiPltSJn, `erkaHJnÄksKsiLaiPlt; ergass g -e, `erksaLai, `erkaPal; `ergasIisR, g -eVNg, `erkaVNgVai; `erk|as g -aVai; `hergäs g `herksäKuu; n, g `erksaNõoRõuPlv 1. erk, mitteloid a. elav, vilgas; kärme; virge ma olen ergass, und enam ei olePal; tulega nad (vähid) ei ole nii `erkad, aga pääva `valges siis nad on `erkadÄks; mõni on `loodud kohe `erksa ~ erga vaimugaLai; [hobune] `äśti ergas `sõitmaSJn; [inimene] kikitäss, kui um väega `erksa, `kerge vai virkRõub. tundlik, kergesti reageeriv; terane erk ehk `ergas obune näe igale `puole ja `kuuleVNg; `ergas (terava kuulmisega) kuerIisR; koeral on väga `erkad kõrvad `kuulmaHJn; mõni on `erka unega, ei tahagi magadaKsic.Sie vana`aigane asi alade oli `oitegi `hergäs `nuorele ku vanaleKuuVrdergus2 2. ere, erk (värvus) riie on ära värvitud, on õige ergas kohe. sai ergas punane. on ergast `värviLai