[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
era- era- spor R, Muh Hag Amb KuuK Sim spor TaPõ; erä- Kuu Lüg Kod KJn spor M, T V; ära- Sa Hi spor L Ha Jä, Kad Plt, ärä- KJn; (hv käändub) in eras, -äs Lüg, pl erad Jõh, ppl eräid Lüg
1. eraldi olev egä vasikas tuli kõhe [pärast sündimist] juo erä `aida `kõrvaldada ja; [põrsad olid] eräs `aias; [lehmad ja lambad] `laudas kuos ikke, iga luom õli ikke eräs `sahtlis; tailiha ja `kondilihad `jälle `pandi era`astja [pekist lahku]; noh, [särk] `kaula `juurest õli siis era `riidega `pallistattud Lüg; `kõikil (lehmadel, sigadel, lammastel) olid erad `karjatsed; `mõõdeti kõhe era tükk ja `pandi siis `niitama [alaealised] Jõh; kõiḱ seivä˽tuda raband `leibä, ega erä`lauda es olõ Ote; olõkiʔ es pühäpäivä `hammit, erä `hammit pühäpäivä jaoss Kan; `ku̬u̬ĺja oĺl iks `kohnki erä `hu̬u̬nõhn, küĺmembähn `hu̬u̬nõhn; nu̬u̬ʔ (lapsega tüdrukud) pidi minemä nii erä `pińki `istma, kerikuhn; ma lät́si erä `tarrõ (eraldi tuppa) Rõu; Lämmi jäŕv sai iks erä jäŕv olõma mis `jõega ühendet oĺl Räp; Ko umadsõ˽t́saarakol ar˽käveväʔ, siss `vi̬i̬d́e nu̬u̬ŕpaaŕ kohe erä`hu̬u̬nõhe Se
2. eraviisiline; isiklik meie ajame era juttu Rei; ega `amma arstil ära telehvoni ei ole Kul; erä õdrad [sulasel] Kod; ma ole ületü̬ü̬ tennu, selle i̬i̬st saa erä`palka Hel; lehmäst sai erä `piimä, jälle raha; ega ma talu `leibä ei sü̬ü̬, ma‿le erä leevän Nõo; tu̬u̬l ka oĺl erä lihm Har; kel oĺl eräteo`päivi nuu˽kah lät́sivä hainalõ. kel ei olõʔ `muutku `mõisast hainamaad, vai kes puit `saiõvaʔ, noil oĺliva eräteopääväʔ Räp; mul oĺl jo kotost kuuś `ruublet erärahha Se
3. eriline; eriotstarbeline `ammetmehed elasid `mõisa `juures, sääl õlid `jällä eramajad; ja siis viel takkud [ketra mõisale] era `niiti ja linad era `niiti Jõh; sial (treipingil) on üks era kehr selle jauks (voki rattarummu treimiseks) `jälle KuuK; ahjul `seisis [uriini]pot́t erakorvis, muidu on pot́t terav, lähäb `ümber Sim; `sahkamine see oli üks era sõna [kui kündmine] Trm; talvõl [mesipuu] suu ette pandass erä laud Har; mõ̭ni tege latsõlõ erä `putro, manna `putro Räp
4. isesugune, imelik igasugusi `piltisi, inimiste üles`võetuid ja siis ka noh eräid `piltisi; kui kanal lähäb õga kõri, akkab erä ääld tegemä Lüg; `õiged `arvo ei õle, tämä aab kõhe eräjuttu kua Kod
Vrd eri-
1. eraldi olev egä vasikas tuli kõhe [pärast sündimist] juo erä `aida `kõrvaldada ja; [põrsad olid] eräs `aias; [lehmad ja lambad] `laudas kuos ikke, iga luom õli ikke eräs `sahtlis; tailiha ja `kondilihad `jälle `pandi era`astja [pekist lahku]; noh, [särk] `kaula `juurest õli siis era `riidega `pallistattud Lüg; `kõikil (lehmadel, sigadel, lammastel) olid erad `karjatsed; `mõõdeti kõhe era tükk ja `pandi siis `niitama [alaealised] Jõh; kõiḱ seivä˽tuda raband `leibä, ega erä`lauda es olõ Ote; olõkiʔ es pühäpäivä `hammit, erä `hammit pühäpäivä jaoss Kan; `ku̬u̬ĺja oĺl iks `kohnki erä `hu̬u̬nõhn, küĺmembähn `hu̬u̬nõhn; nu̬u̬ʔ (lapsega tüdrukud) pidi minemä nii erä `pińki `istma, kerikuhn; ma lät́si erä `tarrõ (eraldi tuppa) Rõu; Lämmi jäŕv sai iks erä jäŕv olõma mis `jõega ühendet oĺl Räp; Ko umadsõ˽t́saarakol ar˽käveväʔ, siss `vi̬i̬d́e nu̬u̬ŕpaaŕ kohe erä`hu̬u̬nõhe Se
2. eraviisiline; isiklik meie ajame era juttu Rei; ega `amma arstil ära telehvoni ei ole Kul; erä õdrad [sulasel] Kod; ma ole ületü̬ü̬ tennu, selle i̬i̬st saa erä`palka Hel; lehmäst sai erä `piimä, jälle raha; ega ma talu `leibä ei sü̬ü̬, ma‿le erä leevän Nõo; tu̬u̬l ka oĺl erä lihm Har; kel oĺl eräteo`päivi nuu˽kah lät́sivä hainalõ. kel ei olõʔ `muutku `mõisast hainamaad, vai kes puit `saiõvaʔ, noil oĺliva eräteopääväʔ Räp; mul oĺl jo kotost kuuś `ruublet erärahha Se
3. eriline; eriotstarbeline `ammetmehed elasid `mõisa `juures, sääl õlid `jällä eramajad; ja siis viel takkud [ketra mõisale] era `niiti ja linad era `niiti Jõh; sial (treipingil) on üks era kehr selle jauks (voki rattarummu treimiseks) `jälle KuuK; ahjul `seisis [uriini]pot́t erakorvis, muidu on pot́t terav, lähäb `ümber Sim; `sahkamine see oli üks era sõna [kui kündmine] Trm; talvõl [mesipuu] suu ette pandass erä laud Har; mõ̭ni tege latsõlõ erä `putro, manna `putro Räp
4. isesugune, imelik igasugusi `piltisi, inimiste üles`võetuid ja siis ka noh eräid `piltisi; kui kanal lähäb õga kõri, akkab erä ääld tegemä Lüg; `õiged `arvo ei õle, tämä aab kõhe eräjuttu kua Kod
Vrd eri-
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|