[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

ennemini ennemini spor S(-eni Jaa) , Khn Saa Kei Hag spor , VMr Äks Lai Plt, `e- Lüg Ris
1. (teat ajast) varem(alt), aegsamalt; kiiremini `jöudas ennemini `linna kut ma Khk; Ennemini peab murrispuu paika pandud olema, kut nöumpuid ülese ajama veib akata (enne olgu pulmad, siis varrud) Kaa; kaks `pääva `kööti ennemini [reheahju] kut se vili kuivaks sai ülal Pöi; aga lauluga on parem [last uinutada], jääb ennemini magama Saa; oleks ta natuke ennemini ~ ennem tuld VMr
2. vanasti `ennemini (vanal) aeal oli Ris; ennemini miestel olid takused püksid jalas sui aal Koe
3. pigem(ini); meelsamini; paremini, rohkem Ema `põlve najal `kasvab laps `ennemini kui isa `salvu najal Lüg; ennemini olga viĺl `varbas, kut kurd `kingas Khk; ennemini olgu müia kut `osta; omingu `kastega siis oo rohi märg, siis vikat akkab ennemini; otsi mis kõege ennemini mekib Muh; panen ennemini käed `persse `alla - - kui selle palgaga teen Mär; kui sajone oo, kui tätä (heina) lahotasse ja koevatasse, siis kõege ennemini sedä `öetasse, et `kahtund natoke Vig; puu `paendub ennemini kui inimene JMd
Vrd ennemi, ennemine, ennemili, ennimini

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur