ennemaennemaLüg/`e-/ PöiKuuKAnn, -äKhn; ennembäsporT, KanHar, -eHel, -(m)ba, -ebä, jenebaLei; inne(m)bä (ińn-) V, -mpäKamUrv (tähendusrühmade piirid pole alati selged) I.adv 1. esmalt; kõigepealt Ennemä tieme uiõ maja `vaĺmis, siis akkamõ allõs vana maha `lõhkma; [paaditegemisel] Emä pannassõ kõõgõ ennemä ülesKhn 2. (teat ajast) varem(alt), aegsamalt; kiiremini Pahaspul suavad muga `marju ennemä `vaĺmis kui muga; Mia `jõutsi ennemä kui siaKhn; siin (koogu otsas pada) akkab ennema `keema veel ku pliida pialAnn; esäkanep kakuti [emakanepist] ennembä äräRan; [rabamisel] paremp terä lätt ennembä `väĺläKam; ku oĺl vihmanõ, sõ̭ss `tuĺti innempä koduʔUrv; tulõ innembä!; Kooditamene oĺl õ̭ks nelägese, sõ̭ss `laabu tü̬ü̬ innembäRõu; üts [vili] oĺl innemp tettü, tu̬u̬ sai innembä `vaĺmissPlv; mine no ińnebä hau `peŕrä, ka tuli kistuss arʔ; täl (kaupmehel) jäl lätt kraaḿ innebä, ku `väŕski ineminõ tulõ pääleSe; jeneba vedass jalaga [hitskme] Lei 3. teat aeg tagasi, ennemalt; ennist Sedä rätikud põlõ siol ennemä piäs nähä `olngidKhn; ma teese sedä ennembegi jobaHel; ennembä `oĺli me aian ka `plu̬u̬meOte; no kon sa innembä oĺlitUrv; innebä meil iks küdsete karasket kahRäp; innembä oĺl inäp `aiguLut 4. vanasti ennemä käüsid uńdid `KihnusKhn; ega eesti nime (sellist sõna) es ole ennembe Hel; ennembä pesseti kõik vili rehegaKam; poig ka˽täl innembä tegi `mõisalõ `päiviRõu; a innebä olnu˽kõ̭igil puutele rattaʔVas 5. pigem(ini); meelsamini Ennema lase ennast kas tüka raiuda Pöi; ajaʔ nigu `nürhü vaḱa saina `sisse, siss ennembä ti̬i̬t esiʔHar; ińnembä sü̬ü̬ ma `musta `leibä kui `saiaRõu; `lindõ ta `väega `hoiśe. ta häöt́ innembä `kaśse ärʔPlv; innebä om söömäldäʔ, ku `viina‿nõ (ainult) olõsiʔSe II.prepennem timä är lät́s innembä minno `liinaLut III.konjenne seda, kui Kuin nõu tahab kaua `liota, ennemä kui ää `turdub; Kaśsitasimõ [põhjaõngi] ulga `aega ennemä kui käde saemõKhn Vrdennem