enese (n puudub) g eneseR(-aLüg; henes[e], [h]enesäKuu) eP(h-Phl), `eese (ee-) SaLä(`eesaLNg, -äMar; eesaRid) MihNisRap, `enda (-ä) LügsporLKI, Trv(`eńdä) PstT(endähvNõo) hvHar(`h-), Lei, -eSaahvVil, M(-ń-Hel) San, `indäVõnOte, `(h)indä (-ń-), -eV, `(h)enne, he-Har, `enne, `jennõLei, `hinneRõuVas(-ńn-) Lut; in hinesehnRõu; el henesestHar, hi-Rõu, `endästKuu; all enesaleKir, äneseleMih, eesele Ris, `endalleVNg, -leVai, enneleLei, hi-Räp; ad hinnel LutKra; kom enäsegä, heneskäsKuu, hennegaKra, hinnekaSeLut; p ennast (-ä-) R/`e-/ eP(h-Phl; ä-SaLä; -ssKodMMg) MThvHar, -estMhvRan, Har(h-), (h)innäst (-ńn-), -estV, endhvLügJõhVigPärPJgTorJuuTür, `enda hvRei, `endäThvPlv, `hi-PlvRäp(-ń-), `indeKrl, `endast (-ä-) Kuu(h-) VNgLüg, `endatLei, endät hvNõo, `hindätPlvRäp(-ń), `endasaVNghvLüg, `hendäs, henestKuu, eestVll;pl enesedhvJõhJaa; g enesteR(h-Kuu) JämKhkHisporLKI(-sseKod), TrvPst, `eesteKhkKaaVllMar, `eńdi (-n-) hvMar, sporK, PalÄksT, `endeLNgMar, `eńdide (-n-) VilRanNõoKam, `hindideRäp; all `eńdileMär; ad `henneil, kom `henneidegaHar; p `eńdid (-n-) IisRJämKäiReiLKIM(-t) T(-t) Har, `hińdit (-n-) sporV, `endasiVNgLüg(-ä-); (singular esineb sag pluurali tähenduses) I.refl-pron 1. (objektina) a. (hrl transitiivse verbi laiendina) siis `tehti `jälle kaik nii `uhkeks henest; lasesiis `hendäs `kurnada nii `kauaKuu; `tütrukud `oidasivad `endasi `valgenna (vältisid päevitumist) VNg; unestasin `endasa ~ enese `siie `istumaie; kuusk arib `endäst ise, ajab kävid maha ja tieb `puhtast `endästLüg; Siis `pesti `reie tuas siis `puhtast siis enesedJõh; pidi ännast εε katkestama; paneme ennast `pitka (heidame puhkama) Khk; Sõid ennast täisPöi; ma räägi nüid ennast ma‿p räägi `teisiMuh; jänes teeb aasa, eksidab ennast `koerdest εεEmm; `vaene `kerjaja toleb, kepp pitkemad `endaRei; lapsed ei anna `endid kätteKse; las ta lähäb ja koolib ennastVar; [lapsed] sittusid end täisPär; angerjas poos enese ää [põhjaõnge otsas] roho `sisseVän; vana perenaene murd `lammaid, teind eese uńdiksNis; [karjamaal lambad] `kieravad ket́tidega `kinni, kokku `endidAmb; ta piab ennast `uhkest Rak; mehed jõid ennast `juonustTrm; sa tuled ennast poriga (poriseks) tegemaPal; `ütles Talinnast `enda peri olemaÄks; lehmale `pańdi kärbis nina `peale, [sest ta] imes enese ääPil; me `piame ennastvan ~ `endit`rõõviss panemeKrk; temä piäb `endä iks enämbäss ku miu; mia `paistsi ennäst ahju man Nõo; kui varess vihup ennäst, siss `vihma tulep; `mõisa aeva iks suuress `endit jobaKam; rasse`jalgne ei tohi `enda pahandadaRõn; ei olõ˽ti˽hinnäst nii vaivanuʔ, nigu˽taaUrv; ala˽sa˽`näütü˽hennest mu˽`siĺmi; ma `aiõ `henne ka ülessHar; küll um miiss tõist `naarma `hindä ei näeʔPlv; a oĺliʔ `säändse rahvass, maśsiʔ esändäle ärʔ ni ośti hinnäst `ussõ [teoorjusest] LutVrdennatsi, ennisidb. (refleksiivse verbi asemel või intransitiivse verbi laiendina) [lennuk] `laskis `hendäst `sinne mahaKuu; ennast viina ooleks `andand; mis sa ojad ennast ukse `körvaKhk; vääratad, kukud `eese mahaKär; obu `viskab maha ning kikerdab ennastPha; ning eitnd ennast `riidest ääPöi; õpped sa pesunaiseks ennastMuh; se üsna pödes jäla pεεl ennast äraEmm; pani minemä eese, ei taha tööd tehä; `vilne riie tõmmab eese `kärtsuVig; vili loob enese ääLih; mõni `tõutab ennast teisel truviks jäädaHää; see `pistis ennast `jooksu; koer oli `metsa pugen ennastRis; mis sa eputad ennastHag; siis ehmatand end targaksJuu; nääd sügise poole enam kägu ei kuku, ta muudab ennast kuĺlist võiTrm; nüid ta akkab ennast järele `mõtlema; mis sa nõnna `oopled ennastPal; `eitlik ilm, muudab ennast üteluguPst; siss õṕs ta ennast `piĺtnikuss; ega ta nõnda ei oole, ku ta `kerklep ennastKrk; mis sa targutet ennäst, kõrdsin ja ku̬u̬noleku päälHel; küll temä om ää usuga obene - - ei peruta `endä Kam; mul sai mitu kõrd `kronksi tõmmatuss ennästSan; sääl ma˽`külmssi `henne välläʔ; siin om lämmi siiä kogusõ˽kokku henne [kärbsed] Har; mis‿sä `hińdä suurustatRäp; herändä sa hinnäst (üless) Sec. (objektilise atribuudina deverbaalsubstantiivi juures) elu põle ia, sellest need enese`tapjad ja kuŕjategijad tulevadHag; mies võt́tis enese `kaitseks sõnaKos; aga temäl es lää õnness `endä `tapmineNõo; `hindekituss `haisõssKrl 2. (adverbiaalina) `Kutsuga see `toise pere laps ka heneskäs `mängimäKuu; jalad oli enesel nisused `kangedVNg; poiss läheb nüüd `endale naist kõsimaieLüg; votti `lapse enesega `kaasaVai; toome `eestele pingiKhk; Igaüks ei ole selline, vaat see vötab `endase (on kinnise iseloomuga) Mus; `kumpkit sai kolm `paari pesu `eeselKaa; jättis eesa kätteRid; me panime `eńdile juba rehe ülesseMär; iga pere `püidis enesale [kala] Kir; olid käärbud enesel Nis; `kutsus enestelle `kangesteJür; `tõmmas `endale `kiirest riiet `piale (riietus) JJn; me olime `eńdiga `väĺlas (töö lõpetanud) Ann; sie on üks niesukene nohik miest, enese ette ta pusib ja onSim; panima õõnad enese tarvis `kersso Kod; kes siiss nõnna `keŕkleb `endagaPal; mis‿sa nühäd enesestKJn; nevä (koolilapsed) olli vaadige vett vedänu säält alt `ende peränPst; mea pistä `endel tõise `rõõva ka `seĺgäKrk; ää iki, ku `endä peräld (omaette) majake omRan; ärä lase `endäle `lüvväPuh; [toidulaud muutus paremaks] kui joba `kartuld sai `endä täis; mes sä `endäst `vaivad nii paĺluNõo; mina lät́si `tahtse näid `eńdidega `kutsu ütenKam; Ma siss `mõt́li `endäman (endamisi) Rõn; tegive˽tüüd, ja˽pedäve `endäst `kõrdaSan; muidu omma˽mul kõ̭iḱ latsõʔ `ümbre˽`henne, siin saan `ümbre˽`henne elutsõsõʔ; ma olõ õks pallõlnu, et ma õks henne peräst (omal jalal) `väĺlä saa; ta ei hoia medägi henne˽sisen (enda teada); ma võta henele ~ `henne manuʔ; vana elu om sääräne, nii kõnõla henne˽päält (endast) Har; ma `mõt́li `hindält (endamisi) Rõu; nimäʔ võt́i mõtsa rakoʔ `hindälleVas; herneh om jo˽`hindä koruʔRäp; kelless maʔ tu̬u̬d `aśja `võidsõ kõnõldaʔ, maʔ pei üteh `hińdäh (enda teada); kae ette `hindäle; ma `lõiksi suurõ leevä pöörändüse, hinneka `pandaʔ (kaasa võtta); ma saa ai `hindäst [kuhugi minna], uma kõrd tuĺl `külge; kuiss saʔ `joudsõt arʔ taad jutto `hińdäh kińni (enese teada) pitäʔ; ta om `hindeviisi ~ umma `viisi `väega; muilõ `hauda kaivat, es‿`sisse satat, `hindä päält võtaʔ mõõdiSe; paha `pienüʔ linanõ lang, hinnel prääditLut Vrdheideste, heineste, hene, ennaste2, ennate, ente 3. (mitmesuguseis väljendeis) `Üksi `endäst, `kaksi käsist (ühe inimese tööjõud) Kuu; Niid akad sa ennast ää lammutama (vastuoksa rääkima) Kaa; eneselle tegemä (magama) KJn; [rase] `hindähe (iseenesest) om ärʔ pudõnuʔPlv; enda keskel ~ vahel omavahel `enda vahel õleme iast läbi soandPal; `peiväʔ `hindä `vaihhõl plaani kokkoRäp; paremb `hindä `keskel ärä lõpõta sjo asi; kiä `mõistsõ mehidse ki̬i̬lt sis kuuĺd ko mehidse˽`hińdä `vaihhõl kõ̭nõlevvaʔSe; las olkõ timä `hinne `vaihhõlLut; enese peal iseseisvalt, omaette ta elab enese peal, ega ta isa kääst kedagi enam saaMär; nüid ma ole enese peal old tüki `aegaVig; ku ma sääl henne pääl oĺli, sis taa õks `tõie säält mullõ kah medägina söögipoolõst ja väepoolõstHar; eneses endamisi ma olen metu`korda mõtend enesesMih; Kõ̭iḱ (kirikulised) `oĺli hinesehn mõtõlnu miä tu̬u̬ opetaja üteĺRõu; enesest ~ endast 1. iseenesest, välise tõukejõuta; iseseisvalt pεε valodab, on `vengo vöi säsugest `asja, vöi on ösna enesest pεεvaloKäi; vanad inimest `rääkist seda, äga ta pole enesest neid `asjo teandRei; `uibu pandass tiku `külge ta‿i püsüʔ `hindäst ülevähPlv; 2. endal, omast käest [angerjat praetakse rasvata] seald tuleb `rasva nii `palju, henesestKuu; mool oli `endast kõik rahakopikasKse; sel veśti `taskul oli enesest ka midagi pial vist [enne muutmist] JJn; nüid om iks `endäst katussealune elädä ja ollaNõo; tel om `endäst sü̬ü̬ḱ. `endäst maja illuss kõ̭ikSan; tu̬u̬l om esi˽ka henesest hobõsakõnõHar; esä `tahtse ka `hendäst (iseseisvat) elloRäp; nu̬u̬ (kosilased) tõi viina `hindest, a sü̬ü̬ḱ oĺ `tüt́rigu imä poolõstSe; 3. endamisi si̬i̬ `vaenõlat́s `hińdäst nii mõtõĺ: olõss tulõsi vana mehekeneSe; ennast täis uhke; isekas Ole `pääle `hendäs täüs, ega sie `toistele midägi lueKuu; Ega senega saa `rääkida, sie on `ennast täisJõh; Nii ennasttäis mees, et otse loĺl näha Kaa; mis sa tätta räägid, tä tänä ennäst täis (pahane) Mar; nied `jõukad olivad jo nii `kangesti ennast täisVMr; on ennast täis nõnna et ei tule eest ega takka sõna `väĺlaPlt; suurõline ja hinnäst täüs kuiRäp; ennast vasta ~ vastu rase – sporePMTkui ma `jälle hennast `vastu läksinPhl; ennast `vastu ~ `raske inimeSaa; eks Milde `jäändki ennast vastaKad; ennäss `vassa Kod; Kui ennast vastu inimene luuüdi sööb, sõs saab laits isune Trv; ennäst`vasta naene piab `oidma kõegest alvastRan; vanast üteldi iks ramma naese, aga perästpoole nakati `ütlemä ennäst `vastaNõo | näib jo `vasta ennast olemaKad; hindä kotsilt ~ kottalt 1. ise(seisvalt), omal jõul; omaette sa olõʔ iks nii `hindä`kot́silt (mõtle oma peaga), `kaegu‿iʔ essä ja immä midägiʔRõu; kas sa `hindä kottalt saista ei jõvvaʔ, et sa mu `säĺgä `nõ̭atatPlv; kodapoolinõ oĺl, mia sul majah `eĺli, poṕs oĺl esi˽`hindä kottaltVas; lat́s küll `hindä`kotsõlt `kävvü es saaʔ [rehetoast rehealusesse]. läveʔ oĺli˽`korgõʔRäp; 2. iseenesest, omast kohast Et timä oĺl kah õ̭ks `hindä `kot́selt õigõ˽kenä meehekene [räägiti] Räp; hinnäst mööda 1. rase – UrvKrltu̬u̬ näüss innest`müüdä ollõvUrv; 2. omaette ugalanõ [on see], kiä üt́sindä om, innäst`mü̬ü̬däUrv; hinnäst piten 1. rase ku naańõ last jäi, sõ̭ss `üĺti et ta um hinnest pitenRõu; pujaga oĺli hinnäst pitehVas | tiä om joʔ `hindät pite (varsti sünnitamas) Plv; 2. „omaette“ Liisol oĺl ka hinnästpiteh pu̬u̬ĺ talloVas; hinnäst sääne rase ku taheta‿i üĺdäʔ, et om rassõ, sis üĺdäss, et timä om hińnäst‿tsääne; naańe oĺ kotoh hińnäst sääneSe II.poss-pronoma Henes kuub o kaik must `kuidas `sengä `puodi lähädKuu; sie inimene mudib seda `süömist `enda `kõhtuLüg; ma ajasi ta (lehma) `eeste öuest ääVll; `eese lapsed ja poa (poja) lapsed olen kasvatandLNg; nää ma ole jo eese käte peal (elatun oma tööst); puu`meister oo kes nõnna töömehed ette võttis ja maja `kauples `eesä kää `peale; me pidime siis selle sõnikuga `ende `põldosi rammutamaMar; enese lapsest saadike enese isaga ja‿s nüid enes‿mehega elasin [siin] Rap; `tehke `endi tüö ja süöge `endi leibAmb; anna miul üit́s pisar vett, `ende toobistKrk; `eńdi aena ja kõ̭ik söödivä äräNõo; ma `endä latsõ˽panni kõ̭ik lappõ `kakma ja `tü̬ü̬temeSan; egä `kiäki henne `halvust ei tunnõʔHar; kes `hińdä umaga raahu ei olõʔ tõśte umaga hangõldassRäp; ka ku lätt, mutku hörätäss uma ~ `hindä `persegaʔSeVrdenen, ennaste2, ennate, ente