elevileelevileKhkPhaMar/-b-/ MärVarTõsJuuKõpTrvSan/-ve-/, -lleTürKJnRäp/h-/; jõlõvõlõKhn 1. ärevil(e), kehkvel(e); ärkvel(e) Läks nii elevile, kui nägi, et nende Juhan ka teiste poiste sias oliPha; jääb jõlõvõlõ, akab `kiusma, ja `karjumaKhn; terve ü̬ü̬ `oĺlin eleville teeśe pärast; küll see on eleville, lähäb igäle pooleKJn 2. kohevil(e), laiali; irdu, eraldi klopi suled pad́jas elevileMär; kui kaks `lauda `kokku `panna, otsad jäevad elevileTõs; ahju komm on nõnna elevile `kiskund, et suits tuleb läbiJuu; taa suuŕ vihem `peśse kõ̭iḱ mua (muda) helevilleRäp 3. võimuses, meelevallas; (millegagi) täidetud silmad lähvad `veega nii elevile (vett täis) Khk; maja on tuult täis, nii tuule elevilleKJn; ei `saagi siin olla, siin kiḱk tuule elevileTrv; sa oled naaru elevele nigu setu obõnõSanVrdälevile || pinnale vesi vaob vähämaks alt ja piim jäänd vee elebile (piimanõu veest välja); kui kibi tuleb vee elebile siis tä oo nii `kerge (veepinnani on kivi kerge tõsta) Mar; tuul ja vesi lükkavad einäd (heinakaared) vee elevileVar; kui jalad ei ulata [põhja], siis lammas jääb vee eleville (pesemisel vee peale ujuma) Tür Vrdelevil