[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 2 artiklit

eks1 eks R eP(äks hajusalt Sa, Rei Noa Han Ris); es Äks Ksi Lai Plt KJn Trv hajusalt T, Har Vas

1. (kinnitus- või rõhusõna) a. (välj nõustumist, kinnitust, seletust, oletust jm) küll(ap), ju, noh `eiga ma `uskund et isä nii pia tuleb. eks tuligi sield üle `silla `sauna `juurest Kuu; eks te õle isegi lugened Jõh; `korjasimmo sääl `marjo ja eks karu oli ka mei ligidäl Vai; eks te‿p tahade `marju Jäm; äks pühade `loupa oli ikka pailu tegemist Ans; kis neid (puid) `vankre `põlves vädama akkab, eks kui lund tuleb, siis vää Mär; poisid jään `vinti, eks üks poiss jään magama Aud; Eks ta ole, või ta vale (tõsiasja kinnitus) Hää; eks nisu, kui ta oli suur, eks ka leigatud nagu rukistki Amb; obuse`riistade jäuks eks seda juht`nahka tehakse `praegugi JJn; isa `ütles, et eks ta ilusti võind `rääkida Ann; tema müristab üks lugu, eks nää, mis ta võtab teha (hakkab sadama või ei) Pai; eks ma siis lähe Iis; eks tegijal `juhtu `mõndagi Pal; `veissel on tühemud, eks `lambal on nisa·ma Lai; es mul need rinnad on siit `aiged Plt; poiss võis ka külida, aga eks iki külimene ole änamaste pereme asi SJn; purju `pääga es tu̬u̬ `lü̬ü̬mine tule Nõo; Ära˽pilgutu˽`pańgi täüs! Kui`mu̬u̬du ma˽pilgudaʔ - - Es ku˽valat pańgi pilkätäüś Har || (koos eitussõnaga) eks eb jõua tööd teha koa Pöi; miul `olli ka oherd, a es na kõ̭ik‿i ole nüid kadunuva; es si̬i̬ vana inimene ei köhi ja ei rögise, vanal jo vana rinna Puh; `pernasel olliva katsiku latse, es ta ädän es ole Nõo b. (välj soovi, nõuannet) eks sa `siivu `ennast ka, tie `puhtast (nt aja habe ära) Lüg; mis sa midu nügid, äks vöta vahem nuga Jaa; mis sa siin luus`kanti lööd. eks sa või vekatiga `niita mette Mar; Äks sa läin koju, mis sa sii veel `vaatad Han; mis sa‿s rattaga lähäd, eks sa‿s või sammati joosta Nis; eks sa `lasknud siis `lahti, mis sa tast `kinni `oitsid Amb; eks sa mine `sinna `vaatama Kod c. (välj imestust, parastust, etteheidet, üllatust) `Eksas (eks sa siis) tiand, et mul ei õle Jõh; siis sulane üteld oma tüdruku `vastu, et noh, eks ma üteld seda Nis; eks ma nää, kellega sa annad meile lõuna `süia Amb; Vanaʔ inemiseʔ kõnõli: Es sa no˽kaeʔ, medä lat́s om tennüʔ Har

Vrd as, eiks, eiss2, ekse1, etse

2. (usutlussõna, eeldab jaatavat vastust) kas (ei), ju (ei) eks se `perse jää `aigest? Vai; eks ole, pere vanam võiks `tuua Muh; eks jääb nii – nagu me `rääkisime Mär; Lähme `mängima, äks Han; eks täna ole `teisibä, mul alati päävad segamini HMd; eks te `pähkleid tunne? Ann; eks te‿nd ise ikke vist ehk olete koa kangast kudund VMr; eis sie ole õmmeti `õige VJg; aga minu kits küll ei taha [kartulikoori], eks ta ole siis maiass, kas ta põle maiass siis Lai; Es `ääskine kohupiim vi̬i̬l siihn kausin olõʔ Har || (koos eitussõnaga) eks `silmäd ei tie `haigeks sie `kirjutamine Kuu; eks sool pole `körvi pεεs, et sa‿p kuule Jäm; äks ta pole siis änam laps? Rei; eks sool põlnd äbi mette Rid; sie (kuslapuu) kasvab `metsas, eks te‿i ole seda näind VMr; es temä‿i või minnä ka vahel Trv

eks2 eks g eksu Juu, eksi Kod; p `eksu Kuu viga, eksitus Et ei pia hajuks panema ku `kirjatüöss tule sana`eksu Kuu; mul sii kudumesel läks eks `sisse. ei soa aru, kus ma selle eksu `sisse teind olen Juu