[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

edesi edesi R Jaa Pöi hajusalt L, VJg hajusalt TaPõ VlPõ, eL, -e Phl Räp Se, -ssi Lüg Vig Kir PJg MMg; edes Ans Krl; edesi- uus Var, Kõp

1. (liikumisel) kaugemale ettepoole; pärisuunas ei tämä `pääsi edesi `eiga tagasi VNg; mene aga sääld edesi, siis `kiera paremale ja siis `jälle edesi Lüg; üks `souda vened edasi `toine `viska `merrad vette Vai; siit otse edesi oo `Ruhve küla Pöi; [tuul] ühnä so `vasto `silmi, et ei saa edesi Mar; suru tugebamini `koormad, ei tule mud́u edesi Mih; sienetus lähäb seeńa sies edesi VJg; metsän üks `liiksi puie vahel. edesi ei tagasi ei lähä; tule issu `seie `vankrile. suad `natke muad edesi Kod; `parve pannasse paĺgid, kui neid vett `mü̬ü̬dä edesi viiässe KJn; latse, mis te ometik joosede edesi ja tagasi; mõni oben keri `jalgege, ta ei `viska `jalgu edesi Krk; lehm piab edesi panema; Karussaare om sääl Puhja pu̬u̬l, Puhjast vi̬i̬l edesi üle mädä su̬u̬ Nõo; `atmise aig om atiaŕk, sellega na aave `paŕse ka edesi Ote; Ri̬i̬ vehmeŕ lät́s `kat́skiʔ, kae n‿olt päivin, ei˽saa edesi ei˽tagasi; Mi‿sa˽söögiga˽mõ̭nitat ku `hambist edesi ei˽lähäʔ Urv; ala˽sa hennest paigast edesi liigutu; ma ai `kellä (osutit) poolõ `tuńni edesi Har; vana lehm tu̬u̬ taaratõllõss - - pand noid `jalgu edesi ja tagasi Rõu; käänä no edesi vai tagasi Se

2. ajaliselt kaugemale, edaspidi(seks) saab nähä mis edesi saab Hlj; siis `jäeti kohos edesi, `tõise `kõrra `pääle Lüg; aab eese `aega edesi peal ja viibitab Mar; ei õle üvä ku pitkäli edesi `aetasse si̬i̬ asi Kod; ja oĺlin sedäsi et pidäsin `põldu ja maad ja, ja aeasin `jälle sedäsi `päevi edesi Vil; laada päe om edesi lükät Hls; aga kui nüid `aasta ehk kaits edesi lähäp, jälle om elu tõist `mu̬u̬du Nõo; medä ajastaig edesi, toda tublitsõmbass läät; mõni aja taad tü̬ü̬d edesi - - `jäässki pääle tu̬u̬ tegemäldä Har; mis sä iks `aigo edese vennütät vi̬i̬l Räp

3. jätkuvalt, üha, endist viisi, (ikka) veel tüö `juokseb ja käib edesi Lüg; kabaka mies vaid `osta edesi neid samo omi `äŋŋeri; `köster `rääkis ikke oma juttu edesi Vai; aga laul kestab ikke edesi Mar; ku teesest `sõtkest leba edessi pannasse, siis o juur Kir; nüid lähäb täl viin edesi (maitseb hästi) ja suits edesi. `enne õli `usklik Kod; rukki ja nisu, ni̬i̬d viĺlad käevad edesi; kuĺt söönu rõugu asemel edesi Äks; Nüüd lääme oleme üits veerand tunni, siss niidame jälle edesi Hls; `mõtli toda `asja üle ja `ümbre, edesi ja tagasi; ku ta oless edesi elänu, ega ta siss laalatada ei oless lasnu Nõo; `väikse vihmaga tetäss iks oma tü̬ü̬d edesi Kam; võĺl oĺl `kátski ja nii es `saaki `veśki inämb edesi jahvatada Kan; vasiga `piami õks vällä `müümä, edesi pedämine lätt `väega `kaĺliss Har; ma raputa iks edesi et, vaest [joodik] tukõ `jalgu pääle Rõu; tä ei jätä maaha, iks mäńg [pilli] edesi Vas

4. saavutustelt kaugemale, paremuse poole, paremale järjele; kõrgemale poole ei mina `ruskid `luomi taha, nee ei lähe mul edesi VNg; ei `joua siä ka oma `tüöga edesi `eigä tagasi Vai; ei saa peast egä jalost edesi, tee ja tee peal ja Mar; ei jõua `töögä edesi Vig; Ikki uut́sikas iga `ü̬ü̬si maas. Orased maa küĺlest edesi‿i saa Hää; vili ei lähä edesi ei tagasi (ei kasva); võtab `kohto edesi (kaebab edasi); kui paĺju si̬i̬ kõht (koht) on edesi lähnud sess suat, kui tämä sinnä läks Kod; temä (hobune) astuss pikä sammu, temäl lää maa edesi; temä om üten päie `jalgege `kinni, temä edesi ei saa Krk; edesi`jõudai (töökas); ää edesimineje (kasvav) põrsas Hel; mes säl aia veeren kasvava nu järsikud, ei olõ neil edesi minemist Ran; temä (saamatu inimene) ei pääse päist ei `argne jalust, ei saa edesi ei tagasi Nõo; `Üt́ski˽tü̬ü̬ ei˽lähä˽sul ńapõst edesi Urv; tu̬u̬ lätt uma eluga õks edesi. a˽taa miis lätt enämb tagasi ku edesi; `kuhtu kuluʔ piat enne vällä `masma, siss saat edesi kaavadaʔ; mõ̭ni inemine kasuss `väega `joutsadõ edesi; taht õks tü̬ü̬d edesi aiaʔ, ei˽o˽taha˽tagasi `kiskuʔ; püünä˽sa˽ka õks oṕpiʔ, et sa edesi saat tulõvaesta `tõistõ `klaśsi Har; mõtsast `saadoʔ `meh́tseʔ läävä edese Räp; Tä oll üts hull inemine, kiäki saa as timäga edesi (ei saanud läbi) Se

5. (suhtlemisel) ühelt teisele minu isa oli `rääkind - - ja emä `rääkis sedä minule edesi Kuu; `anneda `asja `toise käde sie pida edesi `viema VNg; vanad kalamehed nied `näitäsiväd [kalastuskohtade] `märgid ja sedämoodi tämä (õpetamine) `käiski edesi alade Vai; mõni vanana (vana naine) on `kannud edesi sedä juttu meie päevini Kod; ega si̬i̬ puha `õige ei oole, rahvass lükkäss mud́u `tühjä juttu edesi Krk; kummuti `olli müünü `Elvä ja, sääl `müidi siss viie rubla i̬i̬st edesi Nõo; tia om oma keelege edes ja tagasi (keelekandja) Krl; külävana pedi tiiu edesi `andma `rahvalõ Har; Oĺl nu̬u̬˽sõ̭naʔ `andnu edesi umalõ `tütrele Rõu

Vrd edasi, etesi