[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

avalik avali|k g -ku üld(n -kku VNg, -kko Vai; g -kku Lüg Jõh, -ko Emm Mar, -go Vai, -gu Kuu Rei Trv Puh San Krl Rõu; aava- Sa L Hag Tür, aaba- Mar Vig); avvali|k Har(aualik), g -gu

1. avameelne, otsekohene; lahtine, aval sie on üks avalikku inimene, sie `rääki avalikku juttu; üvä avaliku südämega `andas VNg; ta on aavalik inimene, pole `söuke salalik mette Khk; ta ei ole avalik, püiab kõik salaja teha Ris; tõine om salalik, tõine om avalik, avaltess kiḱk ärä Krk; tam serände avalik inimene, kõnelep kõ̭ik `väĺlä, `endä sehen ei pia mitte midägina Nõo; kõnõĺ omast avalikust `süämest Krl; tom `väega avvalik inemine, tu̬u̬l õi olõ salahust õiʔ Har
2. ilmne, kõigile teada olev sańt sala akab aavalikuks tulema, üles `arguma Jäm; see `undrehti asi peab ikka aavalikuks tulema Muh; mis sis sest saab salata kui see üks aabalik asi on Mar; see süi oo juba aavalik Kse; sa piad seda avalikuks tegema, kes seda juttu on `reakind Hag; egäl ütel avalik joba jo, sedä ei massa salate änäp Krk; ku järelde ei saa kätte [tapjat], siss üldäss, et kuritegu tulõ üt́skõrd avvalikuss Har; tu̬u̬ um ku `pioga `kumpiʔ avalik Rõu; a peräst lät́s avalikko ja saadõti kullakaivanduhe `arkiʔ Se || kõigile kasutada olev, lõbu- `numri tüdrukud, aavalikud naised Vll; aavalik maea, kus asuvad aavalikud naeste`rahvad, jo se ikke lõbumaea oo PJg || sa õled üks avalik (kelm), `sündind valestamma Lüg
3. vaba, lahtine (vesi) üits tüḱk [koolet] `oĺli `valla, üits sombuke, kos oĺli nätä avaligu vett Ran Vrd avar

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur