[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

atma `at|ma, (ma) ata(n) Saa eL(-me Hls Krk, -mõ San)

1. ahtma, vilja parsile kuivama panema öhe lau `atsime ülesse Saa; rihi om atet; vedäge eleje kodu, siss atame üles Trv; `atmise argi olliva `puutse Pst; Ahjuküĺle `atmine oleved kuri tü̬ü̬; mia `atsi `eile `rihte Hls; si̬i̬ olli sääl rihet `atmen; üits kańd `siśsi, tõine at́s, kolmass olli parsil; ni̬i̬ atets kiḱk mis kujume pannass Krk; viimäne `lauguss jäi iki üless, `vastne ateti jälle üless Ran; rihi tuleb atta; ku `rii all lade sai sõkuteduss, tu̬u̬d `aiga olli rihi atetu kah; tõu`viĺlä ateti nõnda nigu rükkigina, iki neli part kõrraga Puh; pää `viidi `karni `valmiss, sääld olli ää ommuku atta Nõo; kui vali `atja, siss olli kat́s `sisse `kanjat Kam; ku rehi üless atetuss sai, siss `panti ruttu tuli `ahju Ote; nemä tõeva nurmest kodu neli `ku̬u̬rmat ja ativa parsile Rõn; siss `lasti tu rihe atuss mahaʔ, mis üless oĺl atõtu San; parrõʔ atetass täüs Kan; ahu kuru `atmõni ja latsõ pudru `ki̬i̬tmeni nee omma kat́s rassõt `asja Krl; meil sai ka atuss üless atetuss Har; Hummugult peśsi riiht ja `päivält at́i üles; t́ää võt́t vihu `vasta ja `atsõ üless Rõu; `oĺgi atõtass üless (kuhja) Plv; Rehe `atmisõ vigõ̭l Vas; nimä at́ivaʔ mito riih́t üless; linno ka atõtass; läḱe `atkõ ar vili üless Se; kesvaʔ un `kaaraʔ dakš́iga atõtiʔ Lei || tugevasti sadama Kage att lummõ ku kasugõ käüssest Rõu
2. võrku, noota vette laskma lääme atame võrgu `sisse Trv; kiisa aevõrguga atetass jää alt kiissu, jääaugust atetass `sisse Ran; Armand võisõ atta sääl kerigu puul, ta sai kallo külläld Võn; tu̬u̬ nu̬u̬t atõti `sisse Urv; võrguʔ atat õdagu `sisse; atõtass soonõlt `sisse, üt́s võrk tõõsõ `pääle Räp; at́i võrgu `sisse; lääme loomust ~ `nu̬u̬ta ~ `võrka ~ meresit `atma ~ `viskama; ma ati sinnä ette ~ `sisse Se
3. sööma, õgima ata oma kõtt täüs Hls; ma lää rihet `atme (sööma) Krk; Kõ̭ik `atva lavva man nigu tü̬ü̬meheʔ kunagi; Neelä no neeläʔ, kunas sa taa suurõ kõtutüḱü jovvat täüś atta Rõu; maʔ at́i uma kõtu täüs Plv; ataʔ kõtt täüś, kavvas sa atat taah Vas; nigu att kõttu, t́äut kättu nigu riiht Se

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur