[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

arutama aru|tama (-o-) R hajusalt eP(-d- Hi) M(-tem[e]), Ran Nõo Krl(-tõmõ) Rõu, -tamma Jõh Har Plv Vas(-o-) Räp arutama, (põhjalikumalt) kaaluma, mõtlema; seletama, selgitama; (millegi üle) nõu pidama, rääkima Sen segase `asja arutamisel `murdab kuratki oma pää Kuu; `selle `kerra `annan `andest, ei akka arutama, kes seda tegi VNg; No tämä tuli siis ikke tied `müädä edesi ja arutas, et kust `mõisa saks sie õli Jõh; ma arotasi `soole kõik ette mes sool tehä oo Mar; parun `kaevas veel `Rakvere rahu`kohto käte uieste arutada Vig; mis sest vanast jutust viel arutad VJg; naised ikke arutasid, kui paĺlu `pasmas `lõngu on, `mitme `pasmalene kangas tuleb Plt; kes vana `asja arutap, tol siĺm pääst `väĺla Nõo; ma˽käve alat jaaman. sääl arutõdi ka˽taad sõ̭a`väŕki Har || see peab inimene olema, kes sene asja (lennuk, auto jm) üles arodas ja sene tegi Rei Vrd arutlema

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur