[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

aru2 ar|u (-o) hrv R, eP hrv eL (sag liitsõnades ja kohanimedes)

1. aru, kõrgem, kuivem maa (hrl heina- või karjamaa, harvemini põllumaa) Siin `Püssi arus - - õli üks [puu] maas Lüg; aru on `paema, õhuke `pinnas pääl Vai; `Raiusi omale arust möned `koormad kadakid Pöi; sead võivad vahel aru varal koa `olla (karjamaalt toitu otsida) Muh; karjane lähab arusse Rid; tuul pöörnd `Ärgema aru `peale PJg; oli suur ärja karjane, iga sui oli `ärgadega linna arus, sial oli suur mets Jür; kos `põldu võis arida see oli aru - - soo oli vahepial Äks; aru pial kasvab `jälle lips`eina Plt; ku iluse aru lehese [siis seisab viht hea] Krk Vrd aru|maa

2. = aru|hein aru on tiht ein Kos