[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

armuline armuli|ne (-o-) g -se hajusalt eP eL(armulõ|nõ g -sõ), -tse (-dse) Har Rõu Se Lut; armuli|nõ hrv Plv, g -dse Se; `armuli|ne g -se R; armule|ne (-o-) Muh Emm(armulei|ne) Kse Tõs Tor Hää hrv JMd, Koe KJn Hls, `armole|ne Ris, g -se

1. heatahtlik, halastav; lahke, vastutulelik mois oli ikke ka `armuline, mina `laitada ei saa `moisad VNg; Kas said siis pali vai vähä, aga [pärast peksu] `errada pidi tenama, et `ninda `armuline õli ja `ninda vähä lasi `andada Jõh; `issand olga tale armuline Khk; ju tal naa armulene süda oo Muh; ta oli kohe nii armuline et lubas `mulle `anda ia palga ja `kruami viel `piale kauba VJg; si̬i̬ one armuline vaesse `piäle Kod; mea ole armuline inimene ei `kakle kellekige Krk; sina olet ka üits armuline inimene, annat mulle `süvvä ja tu̬u̬d `rohtu Nõo; pańti minno `sü̬ü̬mä, selle et ma olõ näile olnu armoline Rõu || leplik, salliv loom on koa armoline teise `vasto Mar || (emf hüüatustes) armuline jumal `oitko Mar; oi sina armuline, ka kas ike südä! TMr; oo armulõnõ aig ~ jummaĺ Krk; Oh sa armuline vägi Rõu
2. van austusepiteet härrasrahva kohta `mõisas `ööti ikka armuline ärra ja armuline roua Khk; käisin nende armuliste ärrade juures Mär; armuline rovva õli üvä Kod; vanast üteldi - - armuline ~ armulik ärra Ran Vrd armulik
3. armastatu, armsam; kallis, armas `armuline on sie `tütrik `poisile, poiss `armastab juo mittu `aastat Lüg; armulisele mõni kiriʔ Trv || siis sai naise naĺlalise, `kaasa kaalaarmulise San

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur