[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

armu|leib 1. armu poolest, hrl vanaduses antav elatis, ülalpidamine ke `mõisad õli jo `tienind `aastad `kolme, `neljä`kümmend, sie sai siis `mõisast `armu `leibä Lüg; juba midu `aastad armu leva `otsas Khk; vana või vigane, sööb üsä armu `leibä, ei tee iäd kedägi Tõs; mõned vanad inimesed söövad laste kulul, ehk lapsed vanemate ülespidamisel, need söövad armu `leiba Lai; armu `leibä andas laste mant. ku laste mant ei saa sis andas vallast Hls; ta (hobune, koer) om ärä igänu joba, sellel vaja armu`leibä anda Krk; Armuleib om mõroleib Vas Vrd armu|kakk, armu|palk