[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

armas armas g `armsa eP(`armpsa, `armssa S; p `armsad hrv) eL(`arma Se Lei Lut; n -ss, -śs; p `armat Vas), p armast; `armas g `arma, p `armast R(`armsa Vai; g `armsa uus)

1. a. adj, subst armas, südamelähedane, armastusväärne `hirmus oli mend `armasa kosi oma pikke `piibuga ja `laia `kaabuga Kuu; `midä kibedämb vits, sedä `armsamb laps Lüg; Armas vend, varsa änd (öeld algajale muu jutu vahele) Kaa; mida arvem tuled seda `armpsam oled Vll; mis oma kasvatud loom on, sa ei tea kui armas ta su meelest on Juu; kas lased pruudil natuke `ohtuda, siis on pärast `armsamb Sim; egä mia sellepärast es lää [mehele], et ta maailma armass olli, lätsi muidu; siis laits om emäl armass, ku ta sul nisä otsan om Krk; olgu ta `tõese meelest õĺg vai agan, aga egäl om oma armass Ran; kellele armass, sellele illuss Nõo; `minka rikass, `tu̬u̬ga armaśs Vas; Mul es ole˽kedäge `armsamp̀e ku latsõʔ Räp; noil oĺl armass üt́stõist, nä üt́stõist hoi˛i Se; olõ‿i suu sõnna, ol‿i `armit `kõnnit, jäi ütsindä kui tulbakõnõ ti̬i̬ `vi̬i̬rde Lut b. meeldiv, kena, meelepärane; kasulik, hea `Armsam oma ema vits kui `võera ema võileib IisR; sääl oli `armssid lugusid lugeda Khk; Kiri kassipoeg oo ulga armpsama olemisega kut must Kaa; meel ja `mõistus teeb inimese kenaks ja `armsaks Muh; minu kõege `armsam toit on `lammaliha ja verikäkk Kos; mul nii armas üksi elada JJn; `armsa `näoga laps; kõik on armas, kui keväde tuleb Kod; Armpsamped küll ämp ei ole ku suvine pühäbe ommuku Hls; mis `aiga`mü̬ü̬dä tetäss, saa armass Hel; armass inimene, aap juttu ja - - ei ole suguki `uhke; uni `olli nii armass Nõo; kruus ja liiv om kadaeale armass; akan om armass leevä jakk, vesi om piḱk piimä jakk Kam || hinnaline, väärtuslik elo oli `armas ei `tahtond `surra VNg; Reedal raha armas Hel; uma tehrüśs om armaśs, `armap kõ̭kkõ Se; hing ~ elu armas väga, kõigest väest Sai päävaotsa loogu veetud, nönda et ihu-ing armas sehes Kaa; siis ta `panni naa `lingama et ing armas sihes Muh; kiiru ja karju naa et ing armas sees, no surma irm Lih; tii tüüd et elu armas KJn; poiss rühmäss kas elu armas Se | meil põle särvet enamb mõnel `armsal aal (ammu, kaua aega) old Kad

2. hale, kahju – Krl Har Lei Lut naanõ lät́s pakku ja jät́t poja veritseide `jalguga kadajustõ. is olõ armass umma last Har; tu̬u̬l om armass naist un last, iḱk Lei

3. (emf hüüatustes) oh sa `armas aig, midä su mõttes ja `mieles on et tappad `tõisi Lüg; sina armas `jeesus, tuleb sõda `jälle Ans; oh sa armas aeg, akkab `vihma sadama Muh; armas aeg, mis ma nüid tien JMd; oi armass ajake, me‿sä nii `kaugess jäid Nõo; või armass aig, või˽mina `vaenõ Har