[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

arjus1 arju|s g -se Jäm(-sse) Plt(-ŕ-) Hls, seestü aŕjusest Saa; -ss g -sse TaPõ(-ŕ- Iis Kod) VlPõ/-ssad Vil/ M(g -se Krk)

1. (sea)harjas, turjakarv; oga siga `ingab igast aŕjusest = need on kerese kivid Saa; sia aŕjustega on ia õmmelda Iis; Muri tõssab aŕjussed õege `püśsi (on tige); õlid suure aŕjussegä siad, aŕja aŕjussed tõmmati, kisuti kuevalt `välja Kod; karva mütsi arjuss KJn; kõva `juuse - - ku arjuse pähän kunagi Hls; siilu arjuss Krk
2. hrl pl vistrik (imiku) ihul `võeti lastel arjuseid, `tehti niesukest `piene jahu rokka, määriti laps rokaga üle, saun õli palav, märg riie `ümber lapse, viheldi last, pidand arjussed tulemad roka `külge - - ihu siest pidid ühed karvad tulema `väljä ägedas saunas Iis; arjuse om näo pääl. ku pitsitet tuleb `vällä arjuse ponni si̬i̬st `valge joga Hls; ku sa latse `kandje olet, siis jalaga ei tohi `lu̬u̬ma lüvvä, ku sa siga lü̬ü̬t, siis om laits arjusit täüs; suure arjusse ku veri`paise kunagi Krk || arjuse augu, igi augu, karva kasvave neist `vällä Krk
3. seljauim kiissal one valusamad arjussed viil ku ahamnel Kod; kiiss - - suur arjuss seĺlä pääl Krk
4. lühike kõva hein ei akka vikati ette Ksi Vrd harjas|hein, arjus|hein
Vrd harjas1

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur