[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

arg1 arg g ara R(n `arga VNg Vai) eP M uus T Krl, arra Vig Mih Khn Aud PJg Tor uus Har; komp ara- Jõe Kuu VNg Käi, are- LNg Kul Amb Ran

1. arg(lik), kartlik, julgusetu `kaige aramb mies sie jäänd - - `kaige taha `päidi; arg kuer naha `oidab Kuu; `enne oli `ninda arg et `üksi ei mend `väljagi; obuse irmutaja [luristaja]; arad kui kanad Hlj; miks sa nii arg oled, põle taris `karta `ühti Muh; kui nõrgad närvid, sis veri oo arg Tõs; `arga`moodi (aralt) PJg; lammas jääb arrase Tor; arg koer oiab oma püksid Ris; arg nõnna kui jänes Juu; `arga`võitu inimene KuuK; arg kui lind Amb; aga tema oli arg vaim JJn; minä ei õlegi arg ehmätämä; `julge piä toedab, arg au kannab Kod; aral on jänesse nahk põues, süda `saapa siares; läheb areldi, kui arast piast läheb Lai; si̬i̬ om `seande `peĺglik, si̬i̬ om arg Trv; lü̬ü̬b arass, ei `julge; saab irmutada, lääb vi̬i̬l arembass Ran; vahasõ `juusega inemise omma kõ̭iḱ arraʔ Har; ara verega ~ meelega ~ ihuga arg, kartlik `toine on ikke arama verega ku `toine VNg; oli va ara verega mees, löi `kartama Khk; Nii ara ihuga inimene, et kardab `surma Pöi; see nõnna ara meelega, `kartlik Muh; si̬i̬ one `irmus ara veregä, `pelgäb `kõiki Kod | nämäd `olled `oite `arga `nahka, `kartaned näid `hirmuduksi Kuu Vrd aralik, ara|vereline, arga|nahkne, arglane1, arglik, argne
2. (millegi suhtes) tundlik a. (valu, külma, valguse, hapu jne suhtes) hell, õrn, kartlik; valulik silm on `arga ei tohi `päiväle `näitä VNg; `ambad `jääväd arast ja `elläst kui `süöma `pohli ehk appu `asja `liiast Lüg; `Päälä `aigust on keha `ninda arg - - `kardab `külmä Jõh; ta jalad arad, ta vöi paljast `jalga maha `panna Krj; kui `ambad vanad aa, siis nad jεεvad araks, kardab `kölma ja soja ja Emm; `enne olid inimestel `terved `ammad, aga nüid soja kardulatega teevad `ammad araks; lapsel on arad siĺmad, ei tohi `valged näidata, `süńdind lapsele ei näedatud `ilmas `valged; me rukis jäi nii imelikuks araks nende küĺma `öödega Juu; `piäle saana one iho arg, ku jahe maja (tuba), akab külm kõhe Kod; ihu on nõnda arg ~ õrn et ei või mitte näpu otsaga `katsu, siss on valus Vil b. külma, põuda jm kartev (maa) `nõuke suur keeb maa ara põhjaga (liiga märg või põuaga liiga kuiv) Mar; arg moa, kardab `küĺmä, ei kanna kevade oost peal, `pehme, keev moa Juu; va liiva sosś, tema jo kole arg, ei kannatand seda kevadest `kuiva sugugi `välja; meil siin va arg mua - - on ikke külm taĺv, leivast `lahti kohe Kad || kehv, kõlbmatu, viljakandmatu (maa) meil sii nii arg maa, paĺlas rihk Khk; arg maa - - tuul viib `liiva ja ei `kasva seal kohe kedagi VJg
Vrd arge
3. (mõistusest) nõder, rumal; halva mäluga arg ütelts ken rumale aruge. ni̬i̬ om puha arass lännu Krk; miu pääajo om vanass ja arass jäänu; `seandse inimese kottale üteldess ara `pääge inimene, kes ruttu ärä unetess Hel

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur