[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

arevil(e) arevil, -e Pha Vll Pöi Kse Tõs Aud Hää Juu Kos, -ville KuuK, -vel, -e Khk Jaa Mar Juu, arõvõl, -õ Khn harali, laiali; hõredalt, harvalt, hõredaks, harvaks kana sulud oo nenda irevel ja arevel Khk; Kui kuskilt midagi saada on, siśs on Juhnil sörmed kohe arevil (ahne) Pha; aab sörmed arevele; puud nii arevel `ahjus, et akka pölemagid Jaa; see õunapuu oks on juba arevil (lõhe sees) Kse; vilja peäd oo arevil kui kuivad ilmad oo Tõs; küüned arõvõl Khn; `vaatab arevil, laia silmadega Aud; [hernekaun on] arevil Hää; kui [söödi kündmisel] mätas `peale arevile jääb, siis ta ei mädane millalgi Juu; pihetesse `pandi [lõnga] `pliekima, ia lõng üksteise `kõrva sedasi areville nõnna et pääv läbi `paistis KuuK Vrd harali, arevili, harevilla, arevili