[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

ammutama2 ammut|ama Kos Pil Hel T V(-amma), -õm(m)õ San Krl; `amtama Plv Räp Se

1. vedelikku (ka vilja, heinu vms) tõstma; laduma kos tu `penne kiṕp om, vaja tuvva lehmäde vi̬i̬ ammutada Kam; lina ammutadas argiga avvast `vällä; lätsi tõi kuhjast `õlgi, väegä paĺlu ammuti `säĺgä; kütüse `kütmise aig ammutedi vitsa unikude ja `panti palama Ote; vana memm `naksi `leibä `ahju ammutama Rõn; Tulõ˽sa˽ka aṕpi, ammutami˽naa˽`kartoli unikullõ; Lastu˽tulõsi `riita annutaʔ, mis ńä˽nii vedeläseʔ Urv; suppi ammutõv kopp Krl; eläjile ammutõdass `ju̬u̬ki ette; tu̬u̬ haokubu `pańti `maaha ja ammutõdi `turbaga kińniʔ (kütise tegemisel); käsik um vi̬i̬ ammutaʔ Vas; kopp om, `tu̬u̬ga heidetäss `ru̬u̬ga, ammutass `liuda; lüüt kärbigu maa sisse, ammutat [herned] sinnä `sarda; noodast ammutõmõ [kalad] `koŕvi Se; ammuda vett `tõrdulõ Lut || ahnelt sööma mis sa ammutad nii kaua kui sa vahest söönd ei soa Pil; siĺmä `kinni, suu ammuli, mugu `ni̬i̬ldu ammutab Nõo; ammut́ `hindäll iho täüś, no lät́s magama Kan; küll taa ammutass vi̬i̬l `sisse `hindälle Urv

2. peksma, lööma võti nuia kätte, siss ma telle ammutasi vi̬i̬ĺ San; ammuta˽juudalõ, nii et saa Kan; ma‿i˽tiiä˽kah, mista `poiskõnõ oĺl `kuŕja tennüʔ, mugu ammut́ õ̭nnõ tõist rusigugaʔ; sõ̭ss `naksi jälʔ ammutamma `ku̬u̬tõgaʔ Rõu