[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

ahe1 ahe Vig Aud Vän Hää, g `ahte hajusalt R, Jaa hajusalt Lä, Mih KPõ TaPõ Plt KJn, `ahtme S Kul Mär Kse PJg Rap Lai, `ahkme Kär, `aste Kod; n, g ahe Lüg Jõh Vai Jaa Emm Juu parsile kuivama ahetud vili; osa sellisest viljakihist, viljalaug; viljalade ahe on `orrel `kuivamas Kuu; panema `reie `ahte; Kui `jõuata `enne `koitu kõik ahed maha - - `saata ka terakese `laugusi `kinni `lassa Lüg; kui juo `valge tuli, siis õli rei ahes Jõh; kui oli `ahkme `pandud, siis `kööti ahi Kär; Kaks part `pandi `ahtme ala - - sedasi `pandi tuba ahe aavalt täis Kaa; `rehjes köib neli ahet; ahe jähi poolele, vili `puudus ää (sai otsa) Muh; `möisas ahe oli kolm part, aga meitel ika kaks Emm; `ahtmed olid parsil Kul; omiku paneme rehe ülesse, `ahted oo sees juba Mär; See (rehe ülespanemine) läks koa `kähko, `ahted olid enne toodod Mih; Sööma ajaks `oĺli uus ahe ülevel partsil Hää; Kus ia rehe tuba oli, sial sai `ahte ühe küt́iga kuivaks; Kell kolm sai ülesse `tõustud, kella kuue `seitsmeks oli ahe moas Kei; ahe `pańdi põrandale ja pahmati `oostega vili siest `väĺla Kos; sügise `reiede aal tulesäde läks `ahtesse; kui rukis [põllul] kuivaks sai - - siis sai `oostega `vietud ahe `sisse JJn; rei on `ahtes ja nüüd ahi küdema VMr; üks rehi õli peksetud, tõene `aste pandud Kod; peris ahjuni seda ahet ei `pandud Äks; `ahtmes oli mitu `laugu Lai; [öösel] pekseti, et `valges uus rei `ahte saaks Plt Vrd ahendos, ahes, ahm1, ate