[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

agar1 agar Hel, g -a Jõe VNg/n -a/ Lüg Vai Jäm Khk Vll Hi/h- Phl/ hajusalt L K I, Trv TLä, -e Krk; agaŕ Plv Räp; akar g agar|a Nõo San Vas, -e Krl, Har(h-); akaŕ Hel Se, g agara Rõu(h-)

1. kärmas, tragi, hakkaja mina olen agar mere pial, võttan `tüüri kätte ja `tüürin `randa Jõe; agara `tüöle VNg; üks nobede kätega, agar `akma igase `poole Jäm; nii agar `keiki `asjo `kinne `vetma ja aro `saama Käi; hagara (kiire) jütuga Phl; naesed olid agarad `niitmä; oleks aga agaraid inimesi, ei siis peaks töö `vastu `ühtigi Mär; tema oo agar, mina va nösu PJg; agarad inimest on ää vaadata Hää; lapsed olid agarad `ot́sima jõest vähi Kei; ega kubja kepp agarasse akka Juu; kaks agarad inimest, agarate inimeste lapsed JMd; oli agar nõu `andma Lai; on iga töö `piale agar Plt; mis tugeve ja agarep [vasikas] om, si̬i̬ võip jättä [üle talve] Krk; temä om `äśte akaŕ kikke tü̬ü̬d tegeme Hel; kos olliva agarambat mehed, kuivativa [pirde] ladu ja tarõ pääl Ran; temä om agar egäle asjale; `olli akar mi̬i̬s, `olli vi̬i̬`tunja toonu, kes vi̬i̬ `su̬u̬ni `tunnu Nõo; akar `tüühve Krl; ta om vana akar naistõrahvass, tu̬u̬d ei˽saa sõnnuga˽kińni˽pandaʔ Har; ta um hakaŕ tööle Rõu; akaŕ mi̬i̬śs, toolkulinõ mi̬i̬śs Se Vrd ager1, agrass
2. sõim ogar agara `pääga, ei tia kenestki; agar inimine ei õle `selge `mõistuse sies Lüg

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur