Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 1 artikkel
abaja, abajas abaja Hlj Vai hajusalt Sa, Muh Kse Var Tõs Khn Hää; abaj|as g -a Kuu Hlj Jõh Vai Ans Khk Pöi Muh Tõs Khn Tor Hää Kad SJn Vil
1. a. väike kitsas laht, meresopp (sag koos kohanimega) `siia abaja `alla tulad `varsti soola laadungid Khk; Argi abaja - - `lambaid [käidi seal] pesemas Vll; Aĺjava abajas luiged kisavad; meri `olli [paadi] abaja aan Muh; mehed vädasid võrgud abaja `peale Kse; perssjalg eläb abajatõs Khn b. noodavedamisekoht meres nie on sen külä abajad Kuu; abaja, `nuoda jäuks `välja `mõedetud plats Hlj; igaühel on oma abajad juo tiata Kad
2. kinnikasvanud meresopp või jõekäär; mäda maakoht laps vajos abaja, pää oli vaid `välläs Vai;
kui meri moas, siis abajad jäävad kuivaks;
`veised olid täna abajas, pidid `sisse `jääma Pöi;
abajas oo põhjatu. aeas obose `sisse ja uputas obose abajas ää Tõs;
Sii põle enne teed olnd, `oĺli aenult `pehme abajas, kust läbi ei saand Tor;
kui on abajas, säält obene `koormaga läbi ei läha Saa;
abajas om mäda koht, mis kõegub `kangeste SJn 3. hrv ruum ahju ja seina vahel ahju abajas Khk