[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 13 artiklit

ae|õmblus = ae|vits2 ae `õmlos, mes takka läbi turgatasse Mar; ae`õmlused `tehti `peale kas `käissele või `kraele. kui ae `tehti, tõmmati üks lõng `väĺla, kui pilu `tehti, siis kaks `lõnga Mär

aru|maa = aru2 sarap̀uud `kasvavad arumaal VNg; nied `einamad siin on aru maa `einamad. nied on `kõrgemad kõhad; aruma `karja maa sie on ikke `kuivemb `karja maa Lüg; muulikad kasuvad aru maade peal, karjasmal Muh; [piibelehed] kasuvad - - ilusa aru maade sees Mär; nisoke ilos aruma ein, jõe `kalda peäl; arumoa ja soomoa. kõva arumoa Juu; kõik on siene mets, arumaa Amb; aga ega viĺlad `iasti `kasvand, ta ju aru maa, mõnes kohas paaś `väĺlas Ann; aru mua pial oli [hein] paksem Pai; ega meil su̬u̬einämaad ei ole, meil om kiḱk puhass ilus `kõrge arumaa Hel; kel oĺ jõud suurõmb tu̬u̬ sai rutto `hindäl aro maa kätte - - no aro maa, tuu‿m õ̭ks haŕit maa ja kõrralik maa Plv; aromaa‿m liivagaʔ segimäne maa; aromaa pääl kasuss õ̭nnõ leṕpi ja kadajit. aro maa pääl kasu ui vili, tuuperäst, õt halv maa om; viĺälitse maa omma aromaaʔ, putõʔ maaʔ, hüä vili kasuss Se

hata|rõibe sõim = hatt2 vana musta `päägä hata rõibõ, ma lüü su mahha Har; hata rõibõh, vana lits Se

hata|tükk sõim = hatt2 1. emane koerHar

2. liiderlik naine vana hatatüḱk `aiõ poisi nööri `otsa Har; ah sa hatt! hatat́üḱk, t́surrõga videlet! Se || kui `lehmä tõrõĺ, üteĺ: ah sa vana hatatüḱk Rõu

hatik hat́i|k g -ku, -gu = hatt2

1. hat́ik pińni Lut
2. latsõga `tütrik um hat́ik; hat́ik um baaba, kua pidä paĺlo `poissõ Lut

auline1 `auli|ne g -se Lüg Khk Lai Plt; `aulene Muh Emm Rei/ou-/ Hää; avvulõ|ni g -dse Krl; avvuline Vas = aulik2 `aulised `saksad `ööti ikka vanasti Khk; se on üks `aulene inimene Emm; avvulõni inemine om sio miiss Krl

eerusk2 eeruśk g -ski = eerus2 eeruski kasvave ojade sihen, pikä eeriku `mu̬u̬du, soomuse lapilise, punatse täpi pääl, `juśku noore avise; koldaste all elävet, eeruski Krk

moonots moonots = moonutis2 moonotst tuleb ette teha, lebad ei küpse mud́u ää Pil Vrd muunuts

muonutus muonutus g -e Jõe JMd VJg = moonutis2 suitsutubade aeal `tehti muonutus. sie on `väike loke, enne kui panimme `ahju tule Jõe; meil oli parajasti leeva muounutus kää JMd; ette `liede `pańdi `veikesed pulgad põlema, muidu ei saand leivad `küpseks, sie oli muonutuse tegemine VJg

mätskas2 mätskas g mätska, `mätska = mätska2 mätskad ~ `mätskad on all võrgu ääres, kivi sees ja pajuniin `ümber; mätskas nii kaua käib, ku niin ära kulub; ma toon näha seda mätskast Trm

neps1 neps g nepso = nepp2 nepsoga turgatasse, pannakse õĺga ehk õlevihk sõnna `otsa Mar

nonnus = nonnis2 rätik nonnus peas Aud

nõõlu|kabel = nõõlu|lang2 `Kangakudamise `aigu `võeti köüdeti `nitse`varbu `küĺge nõõlukablaʔ, sõ̭ss saa õs nimäʔ üle otsa är˽tullaʔ Rõu

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur