[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 23 artiklit

aurama `aura|ma RId(-maie Lüg) uus S(`oura- Ans Emm Käi Rei), L K(`aure- Ris HMd) I uus eL(-me Krk San Krl, -mma Har Plv), da-inf `aura|da Mus, `oura- Emm Rei, aura|ta Khk Käi/ou-/ Rei/ou-/ L K(aora- Kos) Kod Trv, -daʔ (-da) Har Plv; (ta) `aurgab JõeK; imperf (ta) ourgas Han

1. veeauru eritama a. (soojuses) auru eritama, tossama; auruks muutuma `kohvi ja tie `aura ikke kui one `kuuma VNg; Liha `ennemast `keideti ja kui tulivad jua `pannidki, siis ei `praaditud ka, et liha ramu `auras menema Jõh; Kui katel keedu `aegu `kangest `aurab siis läheb `talve sulaks Pöi; `enni tä `aurab küll aga egä tä kee‿s veel Mar; Kouss kupat tuheldega ourgas loua pial Han; metsast `tehti `põldu - - küt́ist `tehti, küt́ised `aurasid siin Vän; linnakse jahu `aurab ää lahjaks Kos; vesi jua `aurab akkab `kiema VJg; las nad (kartulid) natuke `auravad, siis `kallan `kauśsi KJn; piiretus ärä auranu Trv; egä na `enne [mett] ei kaaneta, ku vesi ei ole `vällä auranu Ote; ku vesi [kustutamata lubja] pääle putuss sõ̭ss lätt `auramma Plv || (märjalt kokkupandud heintest) ku ein märjast pääst kokku `pantass akkab `aurama ja tulitama Hää; omikute nääd kohe, et kuhi akkab `aurama, aeab nigu `suitsu `väĺla Sim; tõsõ nädäli siss lät́s haina kuhi palama, auraśs nigu auru`katla Har || piltl valetab nii et suu suitseb ja abe `aurab Plt b. (maast, veekogudest) uhkama, uduna tõusma meri `aruab, `ninda kui suits `tuiseb Lüg; Siis kui moa vihma saju `järge `aurab siis pidi `jälle `sooja tulema; Kui `talve `lahtised veed - - `aurama akkasid siis läks selle `järge `kangeks pakaseks külmaks nõnda et `paukus Pöi; meri `aurab koa, kui akkab `lahti mεnema Muh; järi `aurab `enne päeva `tõusu Var; meri `aruab, siis kui ia `piäle tuleb Tõs; maa `aurgab kui sue ilm on, küĺm akkab `väĺla minema JõeK; kos ni̬i̬d vanad `maakesed `roostega su̬u̬d on - - pääva veeru aeg akkab kohe `aurama Äks; ilm om jahe `perrä, soodiʔ `aurasõ Har c. piltl higi, niiskust eritama (inimesest) pää `aura kui palav one; küll sain agu, nahk `aurab VNg; nahk on sue, et `aurab `seljäs Lüg; üsna `aurasin palavusest eenamal Juu; `tüetasin nii et nahk `auras VJg || purjus olema kui pääd joba natuke `auravad, sis `lü̬ü̬das langud kokku [pulmas] Vil Vrd haulama, äurama, öürämä
2. piltl a. hoogsalt toimuma neil on `kiire tehä - - tüö `aurab Lüg; pulm `auras ikka `ühtelugu, piĺl `mäńgis - - ja õlle toop see `lindas `ühte`puhku Lih || tuleb aurates sealt jälle (hoogsast käigust) nalj Mar b. uus ära minema; kaduma Oura ege rammupölves εε (öeld vastasele hoiatuseks enne kaklust) Emm; Pidime `tuhlid panema akkama, aga mehed `aurasid ää, ei üteln kus kadusid Han; sepad on oma vi̬i̬pangedega siit ära `auranu Hää; Oĺl köögih, niʔ lavva päält mu säksaväits arki auraśs Vas
3. muid tähendusi a. suitsema aur tuleb `vällä `püssi`rauva `õtsast, lüöb `suitsu `lahti, siis `aurab Lüg b. (suus) õhkama, õhetama viimädi akkap `aurame, `õhkame suhun [näsiniine koor] Krk c. välja nõrguma meil on `kievasi `kohtasi, `üskui alt akkab `aruama vett VMr; kui om, `kostegi mäe sihest aea vett `väĺlä, et: säält `aurass vett `väĺlä Ote

haurama `aurama PJg Ote, da-inf `auradaʔ Vas; `haura|ma Har/-mma/, da-inf haurada Urv

1. a. valju häälega nutma, karjuma, röökima (lapsest) mis ta lat́s taah `aurass Vas b. möirgama (pullist) puĺl nakkas `aurama; lehm `aurass niguʔ puĺl Vas Vrd äürämä
2. mässama, märatsema mis sa `aurad, märatsed ja `puńnid PJg

jaurama `jaura|ma, jaura|ta Ans Khk L Jür Kõp Vil M(-me, da-inf -de, -te Hls Krk) Urv; `jaura|mma Plv, -mõ Krl; `jaurama Lüg(-maie) Jõh
1. mõttetut juttu ajama, üht ja sama korrutama, lärmitsema, kisama tüdruk `jaurab `pääle kallal: osta ning osta Ans; ` jauras `joonust pεεst muidu Khk; mes sa sii `jaurad `jälle, tääl põle kedägi jutto, `jaurab edesi peal Mar; misa röögit, misa kurat́ `jaurat Krl
2. jändama; jamama; möllama, mõttetult sekeldama; rumalusi tegema mis sa `jaurad nende raamatutega Vig; temä jauraśs küll oma elu sehen; ta `mü̬ü̬räss ja `jaurass ku ull Krk || käärima hakkama (õllest) kui kraad saab `sisse, peab kohe `jaurama akkama, et `aega ei saa apuks menna PJg
Vrd joorama, jourama, jõurama, jäurama, jöurama
jourama `jourama Jõe, van Jäm/`jourada, jourata/, Emm Kse Han Tõs Lai jõurama, lärmitsedes liikuma; (suure häälega) nutma; möirgama; mörisema (pullist) poiss - - `jourab aga `peale Jõe; Üks jourab natust aega, jεεb magama, teina jourab öö otsa umiguni Emm; küll meie vana täna `mouras ja `jouras Han; mõni ärg `jourab, mürab ja lõhub `aedu Tõs; `jouras kui ull Lai || ilmaaegu rääkima mis‿sa ette `jourad Jäm Vrd jaurama, jõurama, jäurama, jöurama
jurama1 jurama Jõe VNg Sa Muh Emm L Jür KJn Trv Hls
1. mürama, vallatlema, mässama, möllama juravad ja müräväd need lapsed, `tahtvad `trallida ja jurada; tuul võtab `nõnna jurada et Mar; obu `müllab ja jurab, tuline ja lõmer Kse; sai juratud ja müratud Var
2. torisema, nurisema, riidlema, karjuma; lobisema jurab `undre`hti `peale Muh; Naine `ostis omal uue rätiku ja mees juras selle pärast mitu `pääva Han; mis sa asjata jurad, ega ma sind ei usu KJn || vandumaVar
3. vurisema, kohisema, mürisema, pragisema (ka ühetoonilisest helist) sari juras üht `inge väravate vahel Kse; meri jurab ühütasa Var; torupiĺl juras üürata Mih; meri jurab, ku tä külmaga [prao] `sisse lööb Tõs; jää jurab, va˛eob ja praguneb, alt vesi jooseb ää PJg
4. midagi hoogsalt tegema; rassima, rahmeldama tööd sai jurada seal `metsas ja `vaeva näha Han; Elab ku jurab (elab hästi) Trv || `tihlid juravad naa kasuda Var
5. viskama, pilduma jurab kividega paigulist Khk
Vrd jorama
jurama2 jurama järama Sa jurad seda (leiba) `terve `päeva IisR
jõurama `jõura|ma IisR Trm Ksi Krk(-me) Võn(-mma) Ote Vas Räp, da-inf jõurata Kse HJn JMd Kod(jõõrata) Lai KJn Trv T(jõorata), jõura|da Rõu, -dõ Urv; `jöurama Pöi Rei, jöurata Khk, `jöura|ta Iis, -da Mus
1. valju või hirmsat häält tegema, (suure häälega) nutma; möirgama, mörisema (pullist); vinguma (seast) sönnid lähvad jöurates `metsa; poisid `jöuravad laulda tänakus; `jöurab paigulist peresid `kautu `juua täis Khk; juba suur poesike, aga `jõuramiss ei jätä vi̬i̬l maha; siga `jõurab, tahab süädä; koer `jõurab; mes sa nüid nõnna `jõurad ja `müiräd (tuulest, rajust) Kod; purjus inime ikki `jõurab KJn; ei tiiä, mis tol `poisksel viga piäss olema, et `jõurap sääl? Kam; mi‿sa `jõurat (nutad) Vas || halvustavalt rääkima, sõimlemaKod
2. möllama, mürgeldama; hullama, vallatlema sii näd `jöurasid ja `kambri puhas pahupidi `keertsid Mus
Vrd jaurama, jourama, jõõrama
jäurama `jäurama Lih Jür, da-inf jäurata Vll/part jäuratud, da-inf `jäurada/ Pöi Mär Kos Koe jaurama poisid külavahel `jäuramas Pöi; `jäurab `piale nagu ullu`meelne Mär; küll ta võib jäurata Kos; `juomise `peaga `jäuras `ringi Jür; `jäurasid teised meil kõikse üö Koe
kiurama `kiurama lõõritama `lõuke `kiurab Hlj
lurama lurama solistama lurasid puu lusikatega supi sees Plt
luurama `luurama Vai Vll Hel/-me/, da-inf luurata Jäm Khk Pöi Muh Emm spor L, Ris Juu JMd Koe VJg I VlPõ Trv San, luurada Har/-mma/ Krl/-, -/, `luurada Kuu VNg salaja jälgima, passima, varitsema mie lähän `luurama, voib `olla `trehvan midägi sääld nägemä Vai; `luuras pεεlt, kut ma `aita läksi Khk; kaśs `luurab rotti, vahib `peale Vll; Va kuĺl `luuras sii ölal, kanad olid `õues Pöi; `vaata kus ta (sokk) `luurab sealt `okste vahelt Noa; kaśs oĺli sääl terve päeva iire augu juures luuranud Saa; `vargad `luurasid maja `ümber JMd; `luuras mind taga VJg; mes sa siin `luurad Trm; `luurab teise järele KJn; varast luuratõss Krl; no˽käü vana `luuramma, kis tu piass olõma, kiä sinna˽`vaŕgilõ käü Har || luusima, uitama käisin `luurasin ja `luitasin sedasi sammati möda `metsi Juu Vrd luurima

maurama `maurama Mär Vig Pil SJn Se, da-inf maurata Hää, mauradaʔ Vas

1. lärmama; jaurama `mauras mis kole Vig; Küllalt juba mauratu, akkam minema Hää; vahimees võt́tis `viina, akkas `maurama Pil; ärg - - kaabib jalaga ja `maurab SJn; ku t́a arʔ om mauranuʔ ja raha `puhtass joonuʔ, siss om periss `mõistlik `mi̬i̬śs Vas Vrd mourama
2. tormama, marutsema küll ilm `maurab Vig
3. jändama, sekeldama kala ei näkka igakord, mis sa `maurad SJn; Mis saʔ - - maurad naide meestega Se
4. manguma küll `mauras, aga mette ei `antud `laenu Mar Vrd maunama, mautama
Vrd maurima

meurama `meurama HJn VMr Iis, da-inf meurata Sim; `meürämä, da-inf meörätä Khn

1. möirgama suure iälega mies - - `meurab Sim; äŕg `meurab Iis
2. möllama, mässama Ää lask `lapsi sedäsi meörätä; lapsed `meüräväd `piäle Khn; elidinga `aigus - - `eśtis lüeb punase viĺli aga ülesse, voata pärast läb `meurama piltl VMr
Vrd mäurama

mourama `mourama Muh Han mõurama, jõrisema torupiĺl `olli pillimehel, see `mouras `perse taga `ühte `järge; kui sitikad `mouravad, siis tuleb `tormi Muh; küll meie vana täna `mouras ja `jouras Han Vrd maurama

mõurama `mõurama Tõs Vas/-mma/, da-inf mõurata Trv Plv; `mõuramõ, da-inf mõuradõ Krl; nud-kesks mõuranu Hel

1. möirgama `purjus mehe `kohta, [kes] teeb kisa paelu, ikka `öetse, mis sa `mõurad Tõs; `saadan om sel aal mõuranu, ku teid om `soetet Hel; sa `mõurat ku lõvi Krl; kuuli puĺli `mõuramist Plv; Härgä viidi laatu, kagos mõuraśs kogo ti̬i̬ Vas Vrd mõirama
2. püsimatu olema mis sä ikki `mõurat, seisä paegal Trv; puroh inemine `mõurass `ümbre, ei olõʔ `koohkih paigah Plv

mäurama `mäurama, da-inf mäurata SJn; (te) `mäurata Lüg

1. möirgama mis te (vasikad) `mäurata, tulen kõhe teid `juotama Lüg
2. möllama, mässama Ti̮i̮ tü̬ü̬d aru järele, ära `mäura SJn
Vrd meurama

möurama, möurgama `möurama Jõe Lüg Pha, da-inf möurata Lai, `möurada Jõh IisR; `möür|ama Saa, -ämä Kuu; `möurgama HJn JõeK VMr, da-inf möurata Saa Lai möirgama; üürgama; räuskama siis pill `möurama ja tants `lahti Jõe; tuul - - tõist `päivä juo `möurab ku ärg Lüg; kui ned Määtaguse `mõisa `pullid tulid, oi küll nad `möurasid Jõh; Tuleb `juuva täis kodu ja `mutku akkab `räiskima ja `möurama IisR; ta `möurgas ukse taga kui ull, `tahtis `sisse Saa; kui emis ot́sib `kuĺti, kus siis `möurgab HJn; `üĺged `möurgavad nii kui puĺlid JõeK; puĺlid `möurasivad, et seinad põrusid - - kui nad laudas `kińni olid Lai || möllama Siis `lasti seda õlut `käiä `päivä kolm `lahtises `tuarvis ja siis `pandi õlut `ankru ja vot siis kui akkas `ankrus `möurama Jõh

naurama `naurama R naerma `panni `kerraks `naurama saab (vähesest kalasaagist) Kuu; siel näma `istuvatta ja `nauravatta minu VNg; `naura või naba `paigast `välla Lüg; kas mia olen siu `nauratava Vai

nourama `nourama Kuu, da-inf nourata Kad

1. tragima kaks küna `siuti kokku ja siis oli kuus miest kahe küna pial [uppunut] `nouramas Kad
2. käüb `kraami `nouramass (karile jooksnud laevalt asju omandamas) Kuu

nurama1 nura|ma Vai Kse Var Tõs Khn Tor Saa Hag JMd Trm Kod MMg VlPõ Trv Ran Võn Rõu, -me M(-rr- Hel); nurrama Võn Rõu Plv Se, `nurra- Kuu

1. nurisema, torisema tohe nurada, et sul põle Var; akkab nurama `jälle; nuraja nuriseb alati Tõs; kohe akas nurama, et ei tohi võtta Saa; ma ei saa nurada suurt, on oma piavari ja toidus Hag; nurab iga tühja asja juures Trm; nurada ei või, `leiba ikki on olnd Vil; nurab ega tühjä asja üle, ei sünni `üitski asi Trv; perenaine nuranu, et pere sü̬ü̬b paĺlu Pst; tõise nurave nüid, et kardultel silmä pähä jäet Krk; toidu peräst nurrase `ti̬i̬ndre kige `rohkemp, kos toit kehväne om Hel; ei saa temä üle nurada, temä avit küll ja näi `vaiva Ran; kutsuti `õkva ette, rahvas, kes oodiva, `naksi tu̬u̬peräst nurrama Võn; mi̬i̬ss nuraśs minogaʔ, et kört sai vetel Plv; sa kõõ nurrat, sul olõ‿i kunagi hüä Se
2. nuruma, norima käüb küläst `nurramas `vaide `süüä Kuu; nurab `piale, niikaua kui anna `talle Plt; Är˽nurraś õ̭ks mu˽käest tu̬u̬ podeli; kerjüss käve nuraman Rõu; pini nurra, süvvä taht Se

nurama2 nurama Plt Puh; `nurrama(ie) Lüg; `nurramõ, da-inf nurradõ Krl nurruma kui `kihnad, siis [kass] akkab `nurramaie Lüg; kaśs nurab Plt; kaśsi `nurrasõ nirr-narr Krl

nuurama `nuura|ma, da-inf -da nuhkima `Kaiki tämä üles `nuura; `Nuurasin küll kaik kohad läbi, aga ei `löüdänd Kuu

paurama `paurama Mus KJn SJn, da-inf paurata Kad karjuma, kisama; kräunuma; riidlema Poistega peab ikke `paurama; Mis sa `paurad nii `irpsasti Mus; laps `pauras kõige üe; mis‿ned kassid küll pauraku, kõrvad paneb kohe lukku Kad; kaśs `paurab, kui koer tahab `sü̬ü̬ki ära võtta; vanaisa vahel `pauras, minu isa ei `paurand millaski SJn

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur