[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 30 artiklit

adur adur Kan Rõu, g adru Plv ader

aur1 aur g auri järvekaur (Gavia arctica arctica); aul (Clangula hyemalis) aurid oo metspardi `suurdutsed, `lestas jalad, sügavas vees oeuvad. `aurisi oo `parves koos, neid süiasse - - aurid köia ei soa, jalad oo `perses; auridel oo mustad tiivad; aurid oo üleval sügava mere sees Tõs

aur2 aur g aur|u (-o) uus S(our g our|u Jäm Ans Rei, -o Emm), eP(g aoru Kos, aaru Trm Kod) uus eL(g aoru Ran Puh Kam), `auru uus R; auŕ g auri M(aur uus Trv) Se

1. veeaur a. aur, toss; leitse, leitsak; aurusegune õhk Nönda `auru ja `tossu täis ku püt́t Pöi; `mõisade sees tehässe `sõnna pliida `peale nihuke suur plekist [pliidikumm], kus aur ja suits `sõnna `alla lähäb Mar; Kõrva kibi tihatse sojas, lastatse tilk `piima piale, see aur teeb kõrva `terves Han; kiedan lehmale saunas, muidu ajab `ullu kartuli`aisu, `lämmi `sisse, `auru ja sodi JJn; kui pada `soemass lähäb, akab `auru `väĺjä ajama Kod; rehes mäŕg vili aas `auru; [kaljaleivad] `pańti `aśtnasse, keend vesi `piale. `valge lina `pańdi üle, et aur `väĺla ei tuld Lai; obesele `käśti eeńä pibre `auru lasta KJn; masin ajab `auri `väĺlä Trv; läät mineme ku auŕ taga; auridets pannass auri `sissi Krk; nigu rehi üless `panti, siss küteti, aur tulli `alla pande; keväde `laśti [laudaaken] `valla, et tu aur tuleb `väĺlä Ran; arvati hallitusõ `haiguss ku õhu `ruuḿ [tarus] oĺl `väikene, `auru oĺl täüs, auru tõmmaśs `härmä ja oĺl [mesilaspere] valmiss Har b. (maast, veekogudest tõusev) udu, uhk suo pääl `tõmmab vilu aur `alle Lüg; mere toho – külm ja kuiv aur, tuleb `järsku Rid; suitsu`karva ilm, `aurus ilm. ei saea aga paks aur. merel paks aur Var; ilm on lämm – nihuke soetsune ja `auru täis, mis `raske on ingata; aĺlikast keeb vett ja `auru ülesse Juu; vihma järel aur tõuseb üless VJg; aur langeb `kassess eenämua `piäle; jõe aur tõeseb kui `õhta tuleb Kod; soo einamatel on `auru, `õhta eel Lai; mõts aa `auri `vällä, vihma `järgi Krk; egi aja `auru üless, ilm `muutuss tõsõss Har; õdagu nakass `tossama, niidüʔ `onva `auru `vällä Vas || Ajavad `aknad `õhta `auru siis läheb ilm veel külmemaks kui ta on Pöi; Ake oo aurust `ähmne Han c. hingeõhk kui on palav ja lähät tulist edesi, siis akkab `eŋŋest aur `vällä `käimä Lüg Vrd haul, õur, äur, öur
2. gaasiline olek a. tehniline aur (näit masinate jõuallikana) `veski ka `panna `käimä, käin tämä vie vai `tuulega vai `auruga Lüg; Kui laevaga merele minta, siis akeda enne vεhemald tund aega ouru üles aema Emm; auru `veśki, kus aur `jõutab - - sial põle vett ega tuult Nis; kõik oli inimeste jõul `tehtud, nüid tieb aur VMr; kahetoĺlised lavvad on laevadel, aaruga tehässe - - kõik aarutasse ni̬i̬d plangid ärä Kod; massin tule mugu kõllin taga õnneʔ. no jah, tal ää aur pääl San; massiniśt lät́s `katlalõ `auru sisse `pandma Krl; vanast viinavabrikun `keet́i kõ̭iḱ ubina auruga `pihmess, mi̬i̬st `viina tet́ti; `küt́keʔ aur üless, maśsiniist näüss ja tullõv Har; auriga `lauda lõigatass Se || lennuk läit́s suur auri jut́t taga Krk Vrd öür b. ving kütä nii paĺlo `lõunu kerissele, et si̬i̬ auŕ ärä kaoss, ta muedu aa pähä kah Trv; ku tulep `auri ja kooletep ärä Krk c. (seede)gaas [puhituses] loomal `panti õleside lõvvade vahel, et suu `ästi laiali, säält ju̬u̬śk aur `väĺlä. sorgati väitsege tühjä makku, säält ju̬u̬śk ka aur `väĺlä Krk
3. uus aurukatel; auru jõul liikuv v töötav masin (rehepeksumasin, vedur) sii oo `raktoritega ja obustega `peksmist väga vähe, ikke `mootoritega ja aurudega Aud; Peśsümasinal om aur ja preśs. Aur vedä `preśsi `ümbreʔ, preśs pess `viĺlä; Vanast is üĺdäki vetur, `üĺti alasi aur. Aur `aiõ `tossu `vällä Har; kas tii peśsät auruga `riih́hi?; mii `küĺlä tuĺl aur. tiiä äi, kost mii timahavva auru saa Se Vrd auru|katel, auru|masin
4. piltl a. hoog, kiirus noh miehed `pange `paaru `juure, siis `jouame `ennemalt, `antke `auru `juure Jõe; panivad obosele `täie `auru `pääle Lüg; Eina tööga oo niid - - seike aur pεεl et ää mette räägi Kaa; Siis ta läheb nii et tuli taga - - igavese kiiruga, suure auruga Hää; akkasivad `viĺtsima, ma akkasin `neile `it́si tegema, panin `neile auru `piale JõeK b. (joobnud inimesest) Sass on tänä `jällä kõvast `aurus Lüg; Mehel juba paras aur pεεs Kaa; Vana `oĺli auru all, lõi südametäiega peegle kat́ti Tor; kui tal `kerge aur juba pääs on, sis ta‿i `märka änam kedagi Saa; teine juba `aurus JJn; ja sõss olli tugeve auru all kõvast `sõiten Krk
5. muid tähendusi aur tuleb `vällä `püssi`rauva `õtsast, lüöb `suitsu `lahti Lüg; võtvad naa, et mulla aur (tolm) köib üle pea PJg; ärä mine suhu, su̬u̬kalla aur (lõhn) akkap pähä Kam

idur idur g -a Hää Nis Hel
1. kidur Idur on `aige või vigane, inimene või `lu̬u̬mgi on `seuke - - iduraks jäänu Hää; laps on idur, idura kasuga Nis Vrd idurik
2. nutja (laps) Hel
imur imur g -a himustav, himuline sa pead oma imu talitsema, et sa põle nii imur εnam mitte; nüid o imurad lapsed, nüid põle `endised mette; ma põle imur inimene elu `aegas oln Muh
isur n, g isori Vai; pl isurid VNg Jõh ingerlane; isur isurid – `tõisep̀uol `Narva, taga `Narva Jõh; üel isoril olivad `ostetu `uvved `saapad Vai Vrd isurlane
juur1 juur g juur|e eP eL(juuŕ M V; g V; [j]ouŕ, pl [j]ourõʔ, d́uurõʔ; jouŕ g jourõ Lei), g `juure R
1. (taimel, puul) a.  maa-alune osa, mille abil taim kinnitub ja toitub; seda meenutav maa-alune vars (taimel) `tetre madara `juured `panna `viina `sisse, `aigusse `vasta Lüg; Kui `saivad kõik `viljad maha, siis pidi `viina ka `kuigi `palju olema, `vilja `juure `niisutust Jõh; vörgu ainis - - sedine suur köve aas, juuriga `ümber ära kujutud; odra nii lühine, saab juuril ära `kistud; tuul kisub puud juurile üles Jäm; palgi `töstmisel [naljatatakse] juured on all, nii `raske `tösta Mus; ia oras on `ästi `kändas juurtega Kad; teräle kasvavad juured `alla. idud tulevad ülesi; `keskmine juur puul oo `perse˛alune juur. selle piäl tämä issub kõhe Kod; palderjaani juured, neist keedetässe ti̬i̬d KJn; keśu oo juurini päid täis (öeld hästi võrsunud viljast); ka sea olet kase juure all kasunu (öeld sellele, kes midagi ei tea) Krk; kui `kartlit `äestät, kae et `juuri üless ei kaku Kam; `maarja sõnajala juuŕ tu̬u̬ um paelhussi `välläajaja Rõu; seene juurõ pääle kauss vaŕs, varrõ `otsa küpäŕ Räp; ta om juurõpiirak, juurist (aedviljast) koŕät kokko Se b.  kapsajuurikas kabusta maod `süöväd kabusta lehed kaik `vällä, `paĺlas juur jääb Vai; `Kapstapäil `võeti väidsega tu̬u̬ juuŕ õ̭nnõ `vällä Rõu; `kapsta juuŕ – maa śeh ni maa päl Se c. fig (laisast, inertsest, paiksest inimesest) ma saa siit kohald εε küll, ega mul pole `juuri all end Emm; Juured `alla kasunu, si̬i̬ on laisk, kaua ühe koha pääl paigal Hää; ma õlen `lahtine inimene, egä mul `juuri all ei õle, võin alate ärä `minnä Kod; no kas sul juure all om, et sa‿i saa paegast ärä `liiku Nõo; tel omma pikäledse juurõʔ (aeglasest inimesest) Krl; Kos ma siist inäp lää, mul jo siin juurõ˽mullan Rõu || põle minul kedagi juurt ega võsu (s.t pole lapsi) Plt; Jutul ei ole juurt ega sõnal sõlme (ebaasjalikust tühisest lobisemisest) Trv; tõmmaśs tävvelt `sisse üte juurõgaʔ (s.t ütles vandesõna) Se Vrd jalg
2. a. hamba kinnitusnäsa lõualuus; hv hambatüügas Mõnel `amba `juure aar (purihamba haruline juur) `risti, `raske `vällä `tõmmada Lüg; `amba juure all pole koo `kuiva `kohta änam Jäm; `ambal on juur ehk töngas Sim; `amba juure vai kandsu Puh; tõmmass `amba kõ̭gõ juurega `väĺlä Nõo; purimitsõl `hambal omma suurõ juurõʔ Har b.  (ihu)karva naha sees asetsev osa; habemetüügas abene kundsu, abene juure, ku är pöets Krk; kakuti sia turja pääld arjasse, kel äste kõva juure olliva Nõo; ei ole säänest juurt tol [hane] pudsa˛eal Kam; timäl ei olõ habõna `juurtki vi̬i̬l (öeld õige noorest mehest) Har; Ma kaku su karvaʔ `kõ̭ike juurdõga `vällä (ähvardus) Räp c. `Kiskusi konnasilma `välja, juur oli kut kädam all Emm d.  (silma)närv ütte`puhku vahi `sinna `sissi, silmä juure väsiss ärä Krk
3. millegi alumine (jämedam v kandev) osa; millegagi vahetult liituv osa Nenäjuur on kahe `kulmu `vahel Lüg; laeva masti juur Trm; võta nina juure mant `kinni, siss `nuuska; sarve juuŕ (sarve osa pea ligi); juurest o jämme sõrme, sõrmuss ei lää `juurte; päiel periss juurest valuts; `päidle juure man om [kindal] viga sehen Krk; lina tõmmati arjaste `sisse `alla `sinna `juurde (st peaharja põhja külge) Nõo; [vurrkannil] niit́ mähitäss `juurdõ rulliḱõsõ `ümbre Kan || kõrva osa vastu pead; kõrvatagune ma teen sul kuradil kõrva juured kuumast Trm; kes lehm joosnu om, sel om kõrva `kinni juurest. kes aher om, sellel om kõrva juurest `valla; sia `põrstel tõmmati kah kõrva juure pääl [juudavaiku], et siapõrs ka `kerge ärä kahete Krk; ku laits `kurja tegi, siss tututedi kõrva juurest Rõn; anna telle kõrva `juurdõ üt́s hää lops, küll ta siss `kullõss Har; kõrva juurõʔ süüdäseʔ – sula saa Vas
4. a. = (leiva)juuretis; leivanõu külge kuivanud tainas, kerkimis- v hapnemisprotsessi soodustav aine `taigina juur `anda `leiväle paha magu Vai; juur jäi ju natuke `lõime `külge ka veel PJg; juśku juure mekk küĺjen leeväl Kod; emapäŕm on see, kellest juur `võetasse, akatus akkab Plt; õdagu pańni juure `sisse [peenleivale], siss apass ärä Kam; leib tet́ti nii `saatõ iks, `pańti hapnõmma kohetuss ja, juurt ka `sisse ja Plv b.  segatud, kerkinud v hapnenud, veel sõtkumata tainas, eeltainas `õhtu segatse leib ää - - kui apu oo, siis o juur Muh; Kui oo vedel ja apu juur, piab pailu `sõtkid olema Han; juurel sõtkutse jahu `sisse, siis `lastase viil natuke `aega `olla, et leib üles `kerkib Var; akkame leiva juurt panema Kei; leevä juur vaja ärä segädä Kod; teenepäe `pańti juur, teenepäe küpsetedi Vil; saia juurt paneme pärmige - - kui ärä kastet, sis ütelds sai Hls; vanast tetti peenikest `leibä, rüä `püidli juur `panti, ja mustemb nisu `püidli kasteti `sisse; ku‿sa kile juurd paned, siss pane `peoga rüäjahu ehk `püidlit, kaarajahu om jo ütsindä `väega vesine Nõo; ku tahat kolmõ päävä juurt, sõ̭ss panõt keevä vi̬i̬ `sisse Räp || [piiritusetegemisel] ede`otsa `pańti kraadiarvo `perrä soe [hrl lämmi] vesi, preśspäŕm jäteti nikagu tõõsõss pääväss, siss lät́s `käümä tu̬u̬ `oĺlegi juur Võn || fig Juur on `mõhke `pantu (raseduse algusest) Hää
5. fig alge, tekitaja, põhjus; komme, kalduvus raha imu on kõige kurja aśja juur Jõe; kel sie `vargusse juur on sies, sie akkab `suurest `niulast `pääle, `viimast varastab obose; senele `kasvab üks paha juur `sisse. võttas tuos `pitski Lüg; `aiguse juured oo siden, ei õle terve; kui inimene on vassaline, tülitsäb, `ütled et, tigeduse juur on lähnud südäme Kod; sul latsest saadik `uhkuse juur sehen Puh
Vrd juurikas1
juur2 juur g juure lumehang vallid ja juured –`kõrgemad lume ange koh́ad PJg
kaur1 kaur g kauri Pöi Jür Äks Pst Hls Ran Rõu; kauŕ Trv Krk Hel V, g kauri /g -ao- Ran/
1. (veelind) Nee on kaurid mis sügise `poole `ööseti `taeva all suure kohinaga `lendvad Pöi; kaur si̬i̬ ti̬i̬b pesa roo `sisse Äks; kauri, `valge karvage, sule perätu iluse. üitsvahe `lasti kübäre tetä kauri nahast – kõrvik Trv; kauŕ om vi̬i̬ lind, pardsi `mu̬u̬du, temäl om teräve tahiline nuḱk, ei ole lai nuḱk nagu pardsil Krk; latsele üteldi, nigu kaur röögib Ran; kauŕ järve pääl nu̬u̬ʔ `võtvaʔ iks kallo kinniʔ Vas; kauŕ tege pesä `ru̬u̬kõse `pääle Räp; nuu läävä vi̬i̬alost piteh paĺlo maad, kauriʔ, näil omma tutu pääotsah, „kraa“ tegeväʔ, kauriʔ täńnitäse, üldäss; sul kui kauril üt́s poig Se
2. fig (väikesest inimesest) sii om alla kauŕ viil Trv; (mutitähis) kaur om muti mäŕk, sõvvad kaori manu tagasi Ran
Vrd aur, kaul
kaur2 kaur g `kaura R(excl Kuu; n -a Lüg Vai) kaer, suviviljakultuur `kaura kied Hlj; `katsu kas kaur akkab juo `ripsele ajama, ajab juo `putke siest `vällä VNg; `õtrad tehässe (külvatakse) ja `kaurad rukki kadu; kui keväde võttab külm `konna kudu, sis `augusti kuu sies võttab `kaurad; `kaural `kandemed; `kaura `ripsed; ühe `puolega kaur, `enne seda `üeldi `turgi `kaurast, nüid `üeldasse lakk `kaurast. `turgi `kaurad – [neil] ühel puol rips Lüg; `kaura `vihko Vai || põllul kasvav kaeravili; kaerapõld meil karuda ka `kahju ei õle, käib `kauras Lüg; `katra `kasva - - `kaura sies vesises maas; karud `onvad `menned `kaura Vai || (söögiviljana, söödana) `piitsa `anda `puoled `kaurad. kui ei ole `kauru `annetu, siis `anneti `piitsa VNg; `kaurust `tehti siis `niisikene imelik toit. sie õli `talkuna Lüg; `kaurad, nied oli obose `toito Vai
kiur kiur hv Kod, g kiuru Iis, g `kiuru R(n `kiuru Hlj RId, -o Vai) lõoke kiur `lüöritab VNg; kiur, pisikene paat lind siristäb; keväde `laulavad - - nüüd on `kiuru kiel `lahti Lüg; Kogo põld `kiuru täis Jõh; `kiurud `laulad `ülläl `korgel Vai; juo kiur on väljas Iis
kour kour g `koura Kuu VNg Lüg; koura- Kad
1. käsi, kämmal, peo Mes `kerra oma `kourde vahele on saand, ei sedä enämb `ellidedä (lahti lasta); Igäl puol sa ka oma `kouriegä. Pese oma `kourad `puhtaks; roppul `koural ~ roppu `koura kalu (väga palju) Kuu; `eiga sina pia `kourasi rahu; pidi `kouraga `aero tüvest VNg; Lei oma `suured `kourad `korvi, sis õlid `puoled `õunad mend Lüg || fig pani `koura `pääle (varastas ära) Kuu
2. hrl pl haralise konksu taoline riist, tragi Oda `kourad, puhastamme `juomi; siit `randujeld `korjati kive `kourtega mere `pohjast Kuu
Vrd kopra1
kuur1 kuur g kuuri eP Ran Puh, n kuuŕ Plt KJn M San V; kuur g `kuuri R(n `kuuri Vai)
1. panipaigana kasutatav kõrvalhoone; (kerge) varjualune `lohkus, `viskas [puud] `kuurisse, peräst vast ladus Kuu; aja kanad `kuuri Vai; ma tarisi rattad kuurist `väĺja; pöhu kuurid ehidaste isiäranis (eraldi, omaette), pahna taarist oue `kambri `otsa Jäm; Pangu [asjad] `ööseks puude `kuuri Pöi; `Randa tehässe uut `püüste `kuuri Khn; mede omal puide kuur Hää; kuuri värab Nis; puud on `kuuris Juu; vangõr tõmmati `kuuri vihma `varju Ran; puuʔ omma˽kuurin Kan; maśsina kuurih oĺ ka näid (linnupesi) armõdu paĺlo Plv; kuuri all(a), alt kuuri, kuuris(t) puud, einad `veeda kuuri `alla Emm; `vanker oo kuuri all Tõs; vidas `viĺla kuuri ala Tor; `vuata, sie on kuuri all JMd; paneme `vankri kuuri `alla VJg; mine too kuuri alt Plt Vrd kuurialune, kuurik
2. ahjukapp, orv ahju või truubi seinas vanast ku `riihhetarõn eleti, oĺl ahu otsa `sisse tett sääräne kuuŕ, konh pääsugimise hari hoieti; Oĺl tett ahuperä `sisse sääräne neĺläkandiline kuuŕ. Sinna˽`pańti kausiga süüḱ `lämmäde; võta˽kuurist `vällä; truuba kuuŕ Har
3. ulualunePhl
kuur2 kuur g kuuru hang, vaal lume kuur, ku om edesi tuisanu Hel Vrd kuuruspea2
kuur3 kuur g kuuri Emm Kse Ris; kuuri- Mar Han
1. koor laulu kuur laulab Ris
2. kiriku kooripealneEmm Mar Kse Han
Vrd koor2
kuur4kuurd
-kuur Ls kaarakuur
kõur kõuŕ g kõuri Rõu Plv suur puujändrik igävene kõuŕ, ta mõ̭ni puu um, sääne kõvvõr ja `juńtrik Rõu || (olendist) ta um ku vana kõuŕ suuŕ Plv
laur laur g lauri Khk Muh Käi Mar Tõs Tor Hää JMd VJg Plt KJn Trv Hls Hel Puh, `lauri Kuu; lauŕ g lauri Trv Krk San Krl Rõu Plv Vas Lut; lour g louri Jäm Rei; laar g laari Kod; n, g `lauri VNg Vai
1. pärisnimi a. mehe eesnimi `Lauri one mehe nimi VNg; kes lauritsabε `aegas oo `sündin, see `pandud Laur Muh; oless sa poeg olnu, oles ma Lauri su nime pand Hää; kaks Laari õli Ranna vallan Kod; `Laure om vähä nüid Hls; Sankaste külän om Lauri nimeline mi̬i̬s San; esäesäl oĺl Lauŕ nimi Krl b. perekonnanimi Laur inimese liignime Tor; `Mihkel Laur; Jüri Laur VJg c. härja nimiPlv
2. lauritsapäev nüid oo vana laur ja uus laur Muh; laur küsib, kas seeme kottis oo Tõs; lauŕ laots `lehti,k pi̬i̬ŕ päid Krk Vrd lauripäev
3. euf tuli Tasa lauri, illu lauri, ära lauri lake mingu Trv
Vrd laurits
luur1 luur g luuri Muh Emm
1. abivahendina või eseme osana kasutatav puupulk vähike puujupakas `olli luuriks (pööraks); kui es soa `nööpa, `pandi [pükstele] puu luurid ette ja `aitas küll; lasnal oo varre `otsas luur (põikpulk); viŋŋu pulk o puu luur ja pael `külges (seatapul kärsa ümber panemiseks); mõrra `perse luur Muh
2. vurriluuEmm
luur2pruul

maur1 maur Plt, g maura Ann Pee, mauri Lai

1. vemmal, malakas saan maura kätte, [hea] `uśsi `lüia; mine too `maura Ann; oli maura võtt Pee
2. (rammusast loomast) rammus loom, seda `öeldi et tugev nigu maur; koer täis söödetud nigu maur Lai

maur2 maur g mauru järsk veelangus; sügavam koht tammi all üppame `mauru kohe `sisse, jõgi `kangest vahutab; vesi tammi pialt kukub, see on maur; ega `mauru mujal ole kui jões. lööb silla pialt `alla, see sügav koht on maur; kukkus `mauru ja uppus ära Plt

maur3 maur g mauri kraam, vara vanamel oĺli seda `mauri paelu maha jäänd SJn

maur4 määr1

mäur määr1

möur möir1

naur1 naur g `nauru Kuu Lüg; n, g `nauru VNg Vai naer aab `nauru `pääle Kuu; tämä pani sene juttu `naurust VNg; tema naur `kuulub üle külä kõhe Lüg

naur2 nauris

our aur2

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur